Qarjy • 29 Qyrkúıek, 2020

Kredıtti keshirý: Taraptar tabyspaı tur

1591 ret kórsetildi

Byltyr Prezıdenttiń pármenimen 507 ­myń adamnyń nesıesi keshi­rildi. Oǵan respýblıkalyq bıýdjet pen Problemalyq kredıtter qo­rynan 105 mlrd teńge jumsal­dy. Keıingi kezde el ishinde nesıe raqymshylyǵyn qaıta jalǵastyrý jaıy jıi aıtyla bastady. Osy oraıda biz taraptardyń pikirin saralap kórdik.

Bir jol bar – baılardy búrý

Jýyrda Májilis depýtaty Aıqyn Qońy­rov nesıe raqymshylyǵyna qatys­ty Úkimet basshysy Asqar Mamınge saýal joldady. Ol óz sózinde kredıtti keshirýge qajetti qarjyny qaıdan alýǵa bolatynyn atap kórsetti.

Depýtattyń dereginshe, 2020 jyl­dyń birinshi jartyjyldyǵynda shaǵyn jáne orta bızneske berilgen mıkronesıe kólemi 850 paıyzǵa artqan. Al merzimi ótken bereshek 283 paıyzǵa jetipti. Buǵan qosa jeke tulǵalardyń mıkronesıesi 145 paıyzǵa, al merzimi ótken bereshegi 332 paıyzǵa ósken eken.

– Elde shekteý sharalary engizilgenge deıin turaqty túrde salyq tólegen, jumys oryndaryn qurǵan, qazir obektıvti sebepterge baılanysty nesıeni óteı almaı kúrdeli jaǵdaıǵa tap bolǵan jeke jáne zańdy tul­ǵalar úshin keń aýqymdy nesıe raqymshylyǵyn júrgizý qajet. Olar ómir súrýge qarajat tappaı, qarjy ınstıtýttarynyń qysy­myna ushyraýy múmkin, – dedi A.Qońyrov.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda daǵdarysqa qarsy jospar sheń­berinde jumyspen qamtý­dy jáne ekonomıkalyq belsendilikti qol­daýdy yntalandyratyn sha­ra­larǵa aıtarlyqtaı qarajat bóli­nedi. Alaıda qarjy ádettegi­deı kommersııalyq bankter men kvazı­memlekettik ınstıtýttar arqyly jiberiledi. Demek, olarǵa taǵy da qoldaý kórsetiledi de, halyqqa túk buıyrmaıdy.

– Qarjy ınstıtýttary qaryz alýshylarǵa tólemdi keıinge qaldyryp tóleýdi usyndy. Biraq Prezıdent jarııalaǵan mora­torıı merzimi qyrkúıekte aıaq­talady. Mejeli merzimge deıin qaryz alýshylar tólem qabi­letin qalpyna keltirip úlger­di degenge sený qıyn. Máse­leni sheshý úshin barlyq múd­deli taraptyń ókilderin tarta oty­ryp, memlekettik komıssııa qurý, nesıe aýdıtin júr­gizý, qar­­jy­landyrý kózderi men ra­qym­­shy­lyqqa qatysýshylar úshin krı­terıılerdi anyqtaý qajet, – delingen depýtattyq saýalda.

A.Qońyrov qarjylandyrý kózi retinde memlekettik shyǵys­tar­dy ońtaılandyryp, nesıe raqym­shylyǵyn sán-saltanat saly­ǵyn engizý arqyly júzege asyrý­ǵa bolatynyn málimdedi. Atap aıtqanda, ol azamattardyń murasyna jáne ústeme kiristerine salyq salýdy Ekonomıkalyq yn­ty­­ma­qtastyq pen damý uıy­my elderiniń deńgeıine jetkizý­di, ıaǵnı 30 paıyzǵa arttyrýdy usyn­dy. Sondaı-aq jeke tulǵa­lardyń aqsha aýdarymdaryna salyq salý kerektigin alǵa tartty. Budan bólek, basynda birneshe úıi bar tul­ǵalardyń salyǵyn arttyrý keregin aıtty.

Osy oraıda, keıbir qoǵam bel­sendileri nesıe amnıstııasyn jarııalaýdy talap etip otyrǵanyn bilemiz. Olar ekinshi deńgeıli bankterge qoldaý retinde berilgen Úkimet qarjysyn dál osyndaı jolmen qaıtaryp alýǵa bolady dep esepteıdi.

 

Bir rettik aksııa – qol emes

A.Qońyrovtyń joǵaryda kel­tirgen depýtattyq saýalyna baı­lanysty Qarjy naryǵyn ret­teý jáne damytý agenttigi tóraǵa­sy­nyń birinshi orynbasary Oleg Smolıa­kov jaýap berdi. Onyń aı­týynsha, nesıe raqymshylyǵy sekil­di bir rettik sharalardy qol­ǵa alý – tyǵyryqtan shyǵarar jol emes.

– Bizdiń ustanym – tutyný­shylardy nesıeleýge baılanysty táýekelderdi retteý kerek. Bıyl onsyz da qaryz alýshynyń júkte­mesine qatysty kóp nárse qabyl­dan­dy. Bir rettik aksııalar­dy qol­danǵannan góri nesıe­leý­diń táýe­kelderin rettegen durys. Onyń ústine byltyr nesıe al­ǵandarǵa belgili bir kólem­de ótem­aqy be­rildi, – dedi O.Smolıakov jýrna­lısterge bergen suhbatynda.

Eske sala keteıik, ótken jyly negizinen áleýmettik osal topqa jatatyn adamdarǵa raqymshylyq jasaldy. Dálirek aıtsaq, kredıti keshirilgenderdiń qatarynda kóp­balaly, asyraýshysynan aıyrylyp, járdemaqy alyp otyrǵan otbasylar, múgedek balalary bar, 18 jastan asqan múgedek jandardy asyrap otyrǵan otbasylar, ataý­ly áleýmettik kómek alyp otyr­ǵan azamattar jáne jetim balalar boldy.

Joǵaryda aıtylǵandaı, byltyr qazaqstandyqtardyń nesıesin keshirýge jumsalǵan qarjynyń bir bóligi Problemalyq kredıt­ter qorynan alyndy. Qor tóraǵa­synyń orynbasary Ińkár Tóre­qojaevanyń aıtýynsha, byltyrǵy amnıstııa eldiń ekonomıkasyna oń serpin berdi, turǵyndarǵa da tıimdi boldy. Alaıda mundaı sharaǵa ıek arta berýge bolmaıdy.

– Qor bir jyl buryn Prezıdent Jarlyǵyna sáıkes, bankter men mıkroqarjy uıymdaryndaǵy 716 519 zaımdy óteý úshin 120,5 mlrd teńge aýdardy. Budan bólek kepilsiz alynǵan 1,4 mln tutyný­shylyq nesıeniń ósimpuly men aıyppulyn óteý úshin 10,1 mlrd teńge bóldi. Osynyń bári qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan turǵyndardy qoldaýǵa jumsaldy. Memleket basshysy sol kezde-aq munyń bir rettik aksııa ekenin, odan ári qaıtalanbaıtynyn atap ótken edi, – deıdi I.Tóreqojaeva.

Onyń pikirinshe, bankter qaryz alýshynyń tólem qabiletin ózderi anyqtaıdy ári nesıe berý týraly sheshimdi de ózderi qabyldaıdy. Bul – durys emes.

– Qazir halyqtyń qarjylyq saýatynyń tómendigi ózekti máse­lege aınalyp otyr. Sondyqtan bankter men mıkroqarjy uıym­dary­na nesıe berý týraly she­shim qabyldar kezde qatań talap­tar qoıylýy kerek. Nesıe ra­qym­shylyǵyn qaıtalaýdyń da qajeti joq. Adamdar otbasylyq shyǵyndy durys esepteýdi úı­renýi tıis, – deıdi ol.

 

Raqymshylyq hám masyldyq

Ekonomıst Áset Naýryz­baevtyń pikirinshe, jyl saıyn nesıe raqymshylyǵyn ótkizý qoǵam úshin qaýipti. Sebebi qoǵam qaq jarylýy múmkin.

– Salyq tóleýshiler nelikten bank aldyndaǵy mindetin óte­meı­tinder úshin shyǵyndalýy kerek? Bireý jaǵdaıyn jaqsar­týǵa kredıt alady eken, al ol úshin salyq tóleýshiler nege qarjy jumsaýy qajet? Amnıstııa salyqtyń esebi­nen júrgiziledi. Salyq siz ben bizdi polısııa qorǵap, aýrýhanalarda emdelý úshin tólenedi emes pe?! Halyqtyń aqshasy qaıyr­ly isterge jumsalýy kerek. Al az qam­tylǵandardy qoldaý úshin ataý­ly áleýmettik kómek tetigi qaras­tyrylǵan. Sondyqtan nesıe raqymshylyǵy týraly áńgime múldem qozǵalmaýy kerek, – deıdi Á.Naýryzbaev.

Ekonomıst Qasymhan Qap­parovtyń aıtýynsha, nesıe raqymshylyǵyn qazirgideı pandemııa kezinde halyqty áleýmettik qoldaýdyń bir quraly retinde paıdalanýǵa bolady. Alaıda munyń sońy masyldyqqa ulasyp ketpeýi kerek.

– Kredıtin óteı almaǵandardy «qara tizimge» engizýdiń ózi jaǵ­daıdy retteı almaıdy. О́ıt­keni adamdar ózgeler arqyly nesıe rásimdeıdi. Bireýi týysyna, bireýi tanysyna ótinish bildiredi. Bul jerde tepe-teńdikti saqtaý kerek. Eger amnıstııa qoldanylsa, onda qandaı qaǵıda boıynsha jáne nendeı jaǵdaıda júrgiziletinin naqty kórsetý mańyzdy. Raqymshylyq bir rettik qana aksııa bolýy kerek. Adamdar árdaıym memleketke ıek arta bermegeni abzal, – deıdi Q.Qapparov.

Qarjy sarapshysy Rasýl Rys­mambetov nesıe raqymshylyǵyna bas qatyrǵansha, jeke tulǵalar­dyń bankrottyǵy týraly zań qabyldaý týraly oılanyp kórgen jón deıdi.

– Kredıtti keshirýge qatysty eki dúnıeni aıtýǵa bolady. Birin­shiden, bankter nesıeni keshire alady. Tek ol úshin depozıt ıelerinen salymnyń paıyzdarynan bas tartý týraly jazbasha kelisim alýy kerek. Iаǵnı am­nıs­tııa úshin salymshylar aq­sha­­synan aıyrylýy qajet. Áıt­­pese, bankter kredıtti óz be­tin­she keshire almaıdy. Olarda on­syz da aqsha az. Memleket qa­lasa, bárin de retteıdi, árıne. Biraq bul bankterdiń múdde­sine jumys isteý bolmaq. Qar­jy ıns­­tıtýttary úshinshi bir tarap arqyly pro­b­lemalyq qaryzdar­dan tazara­dy. Ekinshiden, bizde osyǵan deıin bereshegi jeke tulǵalardikimen salystyrǵanda áldeqaıda kóp iri kompanııalar men bankterdiń qaryzy keshirildi. Endeshe bul jerde «Baılardyń qaryzy keshirildi, kedeılerge de raqym jasalsyn» degen urandy alǵa tartýǵa bolady, – deıdi R.Rys­mambetov.

Baıqaǵandaryńyzdaı, ázirshe taraptardyń úni ár tustan este­lip tur. Demek, ortadan ortaq ún shyqpaıynsha, nesıe raqym­shylyǵyna qatysty áńgimeniń áli birazǵa sozylatyn túri bar.

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulytaýda uıadaı qonaq úı ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 11:15

Atyraýda stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 11:05

О́tken táýlikte 117 adam indetten aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:06

Transkaspıılik kólik tasymaly artady

Ekonomıka • Búgin, 08:14

Qandastar máselesi talqylandy

Saıasat • Búgin, 08:12

Alaıaqqa aldanatyndar áli kóp

Qoǵam • Búgin, 07:58

Kóshe kamerasynyń kómegi

Aımaqtar • Búgin, 07:57

Ekkeni – júgeri, ónimi údedi

Ekonomıka • Búgin, 07:37

Tirligi alǵa basqan Alǵa

Aımaqtar • Búgin, 07:35

Baspanaly bolý múmkindigi artty

Ekonomıka • Búgin, 07:27

Uıat pa, uıat emes pe?

Aımaqtar • Búgin, 07:24

Meıirim men qaıyrym

Rýhanııat • Búgin, 07:18

Tramptan keıingi álemdik tártip

Saıasat • Búgin, 07:14

Siz bilesiz be?. .

Ádebıet • Búgin, 07:09

Tańǵalý sındromy

Ádebıet • Búgin, 07:07

Nobel syılyǵyna kim ne satyp aldy?

Ádebıet • Búgin, 07:06

«Barys» jeńetin kún qaıda?

Hokkeı • Búgin, 07:05

Sý aıdyndary sýǵa zárý

Qoǵam • Búgin, 07:04

Avtor

Aımaqtar • Búgin, 07:02

Namysyn tý etken

Rýhanııat • Búgin, 07:00

Arktıkanyń mańyzy arta túsedi

Álem • Búgin, 06:57

Býdapeshtte júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 06:56

Aǵaıyndy Aqshalovtar

Boks • Búgin, 06:55

Jahandy jaýlaǵan «Qyz Jibek»

Teatr • Búgin, 06:53

Nur-Sultanda týrnır ótýde

Tennıs • Búgin, 06:52

Balýandar Janashyrda jattyǵady

Sport • Búgin, 06:49

Parıj Olımpıadasyna – 120 jyl!

Sport • Búgin, 06:48

Hakim tulǵasy – halyq júreginde

Rýhanııat • Búgin, 06:46

Shyraıly «Shyǵys álemi»

Oqıǵa • Búgin, 06:40

Koronavırýstan qalaı qorǵanamyz?

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar