Bir jol bar – baılardy búrý
Jýyrda Májilis depýtaty Aıqyn Qońyrov nesıe raqymshylyǵyna qatysty Úkimet basshysy Asqar Mamınge saýal joldady. Ol óz sózinde kredıtti keshirýge qajetti qarjyny qaıdan alýǵa bolatynyn atap kórsetti.
Depýtattyń dereginshe, 2020 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda shaǵyn jáne orta bızneske berilgen mıkronesıe kólemi 850 paıyzǵa artqan. Al merzimi ótken bereshek 283 paıyzǵa jetipti. Buǵan qosa jeke tulǵalardyń mıkronesıesi 145 paıyzǵa, al merzimi ótken bereshegi 332 paıyzǵa ósken eken.
– Elde shekteý sharalary engizilgenge deıin turaqty túrde salyq tólegen, jumys oryndaryn qurǵan, qazir obektıvti sebepterge baılanysty nesıeni óteı almaı kúrdeli jaǵdaıǵa tap bolǵan jeke jáne zańdy tulǵalar úshin keń aýqymdy nesıe raqymshylyǵyn júrgizý qajet. Olar ómir súrýge qarajat tappaı, qarjy ınstıtýttarynyń qysymyna ushyraýy múmkin, – dedi A.Qońyrov.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda daǵdarysqa qarsy jospar sheńberinde jumyspen qamtýdy jáne ekonomıkalyq belsendilikti qoldaýdy yntalandyratyn sharalarǵa aıtarlyqtaı qarajat bólinedi. Alaıda qarjy ádettegideı kommersııalyq bankter men kvazımemlekettik ınstıtýttar arqyly jiberiledi. Demek, olarǵa taǵy da qoldaý kórsetiledi de, halyqqa túk buıyrmaıdy.
– Qarjy ınstıtýttary qaryz alýshylarǵa tólemdi keıinge qaldyryp tóleýdi usyndy. Biraq Prezıdent jarııalaǵan moratorıı merzimi qyrkúıekte aıaqtalady. Mejeli merzimge deıin qaryz alýshylar tólem qabiletin qalpyna keltirip úlgerdi degenge sený qıyn. Máseleni sheshý úshin barlyq múddeli taraptyń ókilderin tarta otyryp, memlekettik komıssııa qurý, nesıe aýdıtin júrgizý, qarjylandyrý kózderi men raqymshylyqqa qatysýshylar úshin krıterıılerdi anyqtaý qajet, – delingen depýtattyq saýalda.
A.Qońyrov qarjylandyrý kózi retinde memlekettik shyǵystardy ońtaılandyryp, nesıe raqymshylyǵyn sán-saltanat salyǵyn engizý arqyly júzege asyrýǵa bolatynyn málimdedi. Atap aıtqanda, ol azamattardyń murasyna jáne ústeme kiristerine salyq salýdy Ekonomıkalyq yntymaqtastyq pen damý uıymy elderiniń deńgeıine jetkizýdi, ıaǵnı 30 paıyzǵa arttyrýdy usyndy. Sondaı-aq jeke tulǵalardyń aqsha aýdarymdaryna salyq salý kerektigin alǵa tartty. Budan bólek, basynda birneshe úıi bar tulǵalardyń salyǵyn arttyrý keregin aıtty.
Osy oraıda, keıbir qoǵam belsendileri nesıe amnıstııasyn jarııalaýdy talap etip otyrǵanyn bilemiz. Olar ekinshi deńgeıli bankterge qoldaý retinde berilgen Úkimet qarjysyn dál osyndaı jolmen qaıtaryp alýǵa bolady dep esepteıdi.
Bir rettik aksııa – qol emes
A.Qońyrovtyń joǵaryda keltirgen depýtattyq saýalyna baılanysty Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Oleg Smolıakov jaýap berdi. Onyń aıtýynsha, nesıe raqymshylyǵy sekildi bir rettik sharalardy qolǵa alý – tyǵyryqtan shyǵarar jol emes.
– Bizdiń ustanym – tutynýshylardy nesıeleýge baılanysty táýekelderdi retteý kerek. Bıyl onsyz da qaryz alýshynyń júktemesine qatysty kóp nárse qabyldandy. Bir rettik aksııalardy qoldanǵannan góri nesıeleýdiń táýekelderin rettegen durys. Onyń ústine byltyr nesıe alǵandarǵa belgili bir kólemde ótemaqy berildi, – dedi O.Smolıakov jýrnalısterge bergen suhbatynda.
Eske sala keteıik, ótken jyly negizinen áleýmettik osal topqa jatatyn adamdarǵa raqymshylyq jasaldy. Dálirek aıtsaq, kredıti keshirilgenderdiń qatarynda kópbalaly, asyraýshysynan aıyrylyp, járdemaqy alyp otyrǵan otbasylar, múgedek balalary bar, 18 jastan asqan múgedek jandardy asyrap otyrǵan otbasylar, ataýly áleýmettik kómek alyp otyrǵan azamattar jáne jetim balalar boldy.
Joǵaryda aıtylǵandaı, byltyr qazaqstandyqtardyń nesıesin keshirýge jumsalǵan qarjynyń bir bóligi Problemalyq kredıtter qorynan alyndy. Qor tóraǵasynyń orynbasary Ińkár Tóreqojaevanyń aıtýynsha, byltyrǵy amnıstııa eldiń ekonomıkasyna oń serpin berdi, turǵyndarǵa da tıimdi boldy. Alaıda mundaı sharaǵa ıek arta berýge bolmaıdy.
– Qor bir jyl buryn Prezıdent Jarlyǵyna sáıkes, bankter men mıkroqarjy uıymdaryndaǵy 716 519 zaımdy óteý úshin 120,5 mlrd teńge aýdardy. Budan bólek kepilsiz alynǵan 1,4 mln tutynýshylyq nesıeniń ósimpuly men aıyppulyn óteý úshin 10,1 mlrd teńge bóldi. Osynyń bári qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan turǵyndardy qoldaýǵa jumsaldy. Memleket basshysy sol kezde-aq munyń bir rettik aksııa ekenin, odan ári qaıtalanbaıtynyn atap ótken edi, – deıdi I.Tóreqojaeva.
Onyń pikirinshe, bankter qaryz alýshynyń tólem qabiletin ózderi anyqtaıdy ári nesıe berý týraly sheshimdi de ózderi qabyldaıdy. Bul – durys emes.
– Qazir halyqtyń qarjylyq saýatynyń tómendigi ózekti máselege aınalyp otyr. Sondyqtan bankter men mıkroqarjy uıymdaryna nesıe berý týraly sheshim qabyldar kezde qatań talaptar qoıylýy kerek. Nesıe raqymshylyǵyn qaıtalaýdyń da qajeti joq. Adamdar otbasylyq shyǵyndy durys esepteýdi úırenýi tıis, – deıdi ol.
Raqymshylyq hám masyldyq
Ekonomıst Áset Naýryzbaevtyń pikirinshe, jyl saıyn nesıe raqymshylyǵyn ótkizý qoǵam úshin qaýipti. Sebebi qoǵam qaq jarylýy múmkin.
– Salyq tóleýshiler nelikten bank aldyndaǵy mindetin ótemeıtinder úshin shyǵyndalýy kerek? Bireý jaǵdaıyn jaqsartýǵa kredıt alady eken, al ol úshin salyq tóleýshiler nege qarjy jumsaýy qajet? Amnıstııa salyqtyń esebinen júrgiziledi. Salyq siz ben bizdi polısııa qorǵap, aýrýhanalarda emdelý úshin tólenedi emes pe?! Halyqtyń aqshasy qaıyrly isterge jumsalýy kerek. Al az qamtylǵandardy qoldaý úshin ataýly áleýmettik kómek tetigi qarastyrylǵan. Sondyqtan nesıe raqymshylyǵy týraly áńgime múldem qozǵalmaýy kerek, – deıdi Á.Naýryzbaev.
Ekonomıst Qasymhan Qapparovtyń aıtýynsha, nesıe raqymshylyǵyn qazirgideı pandemııa kezinde halyqty áleýmettik qoldaýdyń bir quraly retinde paıdalanýǵa bolady. Alaıda munyń sońy masyldyqqa ulasyp ketpeýi kerek.
– Kredıtin óteı almaǵandardy «qara tizimge» engizýdiń ózi jaǵdaıdy retteı almaıdy. О́ıtkeni adamdar ózgeler arqyly nesıe rásimdeıdi. Bireýi týysyna, bireýi tanysyna ótinish bildiredi. Bul jerde tepe-teńdikti saqtaý kerek. Eger amnıstııa qoldanylsa, onda qandaı qaǵıda boıynsha jáne nendeı jaǵdaıda júrgiziletinin naqty kórsetý mańyzdy. Raqymshylyq bir rettik qana aksııa bolýy kerek. Adamdar árdaıym memleketke ıek arta bermegeni abzal, – deıdi Q.Qapparov.
Qarjy sarapshysy Rasýl Rysmambetov nesıe raqymshylyǵyna bas qatyrǵansha, jeke tulǵalardyń bankrottyǵy týraly zań qabyldaý týraly oılanyp kórgen jón deıdi.
– Kredıtti keshirýge qatysty eki dúnıeni aıtýǵa bolady. Birinshiden, bankter nesıeni keshire alady. Tek ol úshin depozıt ıelerinen salymnyń paıyzdarynan bas tartý týraly jazbasha kelisim alýy kerek. Iаǵnı amnıstııa úshin salymshylar aqshasynan aıyrylýy qajet. Áıtpese, bankter kredıtti óz betinshe keshire almaıdy. Olarda onsyz da aqsha az. Memleket qalasa, bárin de retteıdi, árıne. Biraq bul bankterdiń múddesine jumys isteý bolmaq. Qarjy ınstıtýttary úshinshi bir tarap arqyly problemalyq qaryzdardan tazarady. Ekinshiden, bizde osyǵan deıin bereshegi jeke tulǵalardikimen salystyrǵanda áldeqaıda kóp iri kompanııalar men bankterdiń qaryzy keshirildi. Endeshe bul jerde «Baılardyń qaryzy keshirildi, kedeılerge de raqym jasalsyn» degen urandy alǵa tartýǵa bolady, – deıdi R.Rysmambetov.
Baıqaǵandaryńyzdaı, ázirshe taraptardyń úni ár tustan estelip tur. Demek, ortadan ortaq ún shyqpaıynsha, nesıe raqymshylyǵyna qatysty áńgimeniń áli birazǵa sozylatyn túri bar.
