Rýhanııat • 29 Qyrkúıek, 2020

Batyl barlaýshy

371 ret kórsetildi

El qorǵaǵan erlerdiń abzal esimi el jadynda. Qan maıdanda óshpes erlik kórsetken ata dańqy ýaqyt ótken saıyn keıingi urpaqty patrıottyq sezimge baýlıdy. О́nege bolar ór tulǵanyń biri – «Jaýyngerlik Qyzyl Tý», «Qyzyl Juldyz» ordenderiniń kavaleri, gvardııa leıtenanty Raqymjan Sansyzbaev.

Maıdanger 1920 jyldyń 20 mamyry kúni Atbasar aýdanyna qarasty №11 aýylda týǵan eken. Taǵdyr qyryna erte alypty. Ákesi Sansyzbaı men anasy Balajan ómirden erte ótken soń kishkentaı Raqymjandy baýyrmal naǵashylary qamqorlyǵyna alǵan. Bastaýysh synypty Sandyqtaý aýdanynda oqysa kerek. Tar zamannyń taqsyreti naǵashylaryn da sharpyǵan. Amalsyzdan sol kezdegi Eńbekshilder aýdanyna qarasty Kazgorodok eldi mekenindegi balalar úıine tapsyrýǵa májbúr bolsa kerek. Tasbaýyr taǵdyr tasqaıraqtaı ulannyń jigerin jasyta almapty. Bala keziniń ózinde ustaranyń júzindeı ótkir edi deıdi eken kózin kórgender. Jasynan kórkem sózge qumar bolyp ósipti. El ishindegi esti áńgimege qulaq túrgen. Azýyn aıǵa bilegen batyrlar jyryn jattaǵan. Sol qazynadaǵy ǵalamat qýat zerek kókiregine dem bergen. О́zi de sózben sýret salýǵa umtylǵan. Ásirese, tamyljyǵan tabıǵattyń til jetpes ǵajap beınesin aıshyqtap, bar boıaýyn tolaıym qamtyp, aınytpaı túsirýge umtylǵan. Sóz ónerine degen súıispenshilik qulynshaqtaı jetelep ákelip, 1938 jyly Almatydaǵy kommýnıstik jýrnalıster ınstıtýtynda bilim alǵan.

Albyrt jas tańnyń móldir  shyǵyndaı móldiretip óleń de jazǵan. Ýaqyt qatal edi, ajal oǵy aq jań­byrdaı jaýǵan soǵys bastaldy. Aqyn amalsyz qalamyn qarýǵa aıyrbastady. Alǵashqy lekpen óz erkimen suranyp maıdan dalasyna attandy. 234-shi qosalqy atqyshtar polkiniń quramyna saıası jetekshi bolyp taǵaıyndaldy. Oq pen ottyń ortasynda júrip «Ádebıet jáne óner» atty kórkem basylymnyń tilshisi qyzmetin atqardy. 1942 jyly Lenıngradta qorshaýda qalǵandardyń rýhyn kóterý úshin «Otan qorǵaý» atty qazaq gazeti ashylǵanda, Raqymjan Sansyzbaev maıdandyq basylymnyń menshikti tilshisi boldy. Okopta otyryp jyr jazdy, qarýlas joldastarynyń erligin ózgege ónege etti. Oq bógeı almaǵan, órt sharpı almaǵan «Bes oq» taqyrybyndaǵy óleńi saqtalyp qalypty. Bar-joǵy alty shýmaqtan turatyn álgi óleńde myńdaǵan jaýyngerdiń kókiregindegi qaınaǵan kek, dushpanǵa degen órshil ún bar.  

Árdaıym atakaǵa barǵan saıyn,

Qolyma er qarýyn alǵan saıyn.

Bylaı dep ózime-ózim ant etemin,

Bes oqty vıntovkaǵa salǵan saıyn.

 

Birinshi oq atyl jaýǵa halqym úshin,

Halqyma bergen adal antym úshin.

Qolyna qanjar alyp kelgenderden,

Kek almaı tynbaıtuǵyn saltym úshin,–

dep jalǵasatyn jigerli óleń jan alyp, jan berisken qan maıdandaǵy týǵan jerdiń mahabbatynan saýyt kıgen shyn batyrlardyń aınymas asyl sertindeı. 

Qan maıdanda júrip kóńil túbindegi kórkem sózdi de, qalamdy serik etkisi keletin nıetinen de qol úzbegen. Bir kezde ózinen úmit kútken Sábeńe, kádimgi Sábıt Muqanovqa óz qolymen bylaı dep jazǵan. «Siz men týraly bylaı deýshi edińiz: «Erteginiń batyrlaryndaı aldam-saldam er minezdi, saldyr-suldyr, kózinde oty bar... Túbinde osydan birdeńe shyǵady...» Men bastapqy kezde oılap júrdim, qalaısha Sábeń qatelesetin boldy... Shynymen-aq, geroı atyn ala almaımyn ba? Sol sebepten de osy kúnge deıin Sizge emes-aý, búkil Qazaqstanǵa hat jazýǵa arlandym».

Osy bir jan túkpirinen shymyrlap shyqqan shynshyl sózdiń astarynan qanshama syr uǵýǵa bolady. Aqynnyń aq almastaı ótkir minezi, qaıtpas qaısar beriktigi menmundalap turǵan joq pa?! О́tken shaqqa búginginiń bıiginen kóz salsaq, ýaqyt shymyldyǵy tumshalaǵan asqaq rýh andaǵaılap aldan shyǵar edi. Biz óz janymyzdan eshteńe qospasaq ta, kúni búginge deıin saqtalyp qalǵan maıdanger hatyndaǵy jazbalar álgi oıdy tirilte túsetindeı. Zer salyp, bir aýyz úzindi oqyp kórelikshi.  

«Fashıstermen talaı qoıan-qoltyq, qolma-qol urystarda da boldym, talaı ret qorshaýda da qalyp júrdim, áldeneshe ret  bombalaýdyń astyna da tústim, talaı márte aýyr jaraly bolyp, qansyrap ta jattym. Biraq tiri qaldym. Talaı qaýip tónip turǵan kezderde de eshbir qorqynyshty bilmedim. Tiri qalýyma múmkin sol minezim sebep bolǵan shyǵar. Qalamdy avtomatqa aıyrbastaǵan kúnnen bastap razvedkada boldym. Kúni búginge deıin barlaýshymyn. Samoletten úsh ret parashıýtpen jaýdyń tylyna sekirdim. Bir ret jalǵyz ózim eki fashısti ustap ákeldim. Sonym úshin komandovanıeniń alǵysyn aldym jáne «Otlıchnyı razvedchık» degen keýdege taǵatyn znachokpen nagradtaldym. Bul meniń tyrnaqaldym boldy. Sodan bylaı-aq jaýyngerlik tapsyrmalardy tyńǵylyqty oryndap júrdim. Júrgen jerimde «geroı-kazah, lıhoı razvedchık» degen ataqqa ilindim. Keshikpeı «Qyzyl Juldyz» ordenimen nagradtaldym. Sońǵy ret jalǵyz ózim úsh fashısti tirideı ustap ákeldim. Komandovanıe eńbegimdi baǵalap, «Jaýyngerlik Qyzyl Tý» ordenimen nagradtady. О́zimdi ofıserlik oqýǵa jiberdi».

Maıdangerdiń sýretin qolymyzǵa ustap, kóńil tolqyp kóp otyrdyq. Jan dúnıeniń kórkemdigi, izgi oıdyń sulýlyǵy óz aldyna, Raqymjan aǵanyń fotosýrettegi beınesi naǵyz qazaqtyń sal-serileriniń bitim-bolmysyndaı eken-aý degen oı keldi. Sertke taqqan semserin salaly saýsaqtarymen qapsyra ustaǵan qyran qabaqty er qalyń buıra shashyn tolqyndatyp, janarynan jiger oty mazdap, tý alysqa kóz tigetindeı. Janary jetpegenimen, kóńili jete­tin alty aıshylyq alys jerde Otany bar. Sol Ota­nyn qorǵaý úshin «erkek toqty qurbandyq» deıtindeı me, qalaı?! 

Bir tańǵalǵanymyz, ómir men ólim beldesken ýaqytta da óleń óriledi eken-aý. Maıdan­dyq gazette Raqymjan aǵanyń myna bir óleńi jarııalanypty.  

Dabyl uryp,  qıqý salyp,

Alǵa attanǵan joryqtarda.

Iа bolmasa betpe-bet kep,

Dushpanmenen jolyqqanda.

Qyryp salyp, qanǵa boıap,

Jaýdy janshyp, kek alǵanda.

Iа bolmasa urys toqtap,

Azyn-aýlaq dem alǵanda.

Qoldan kelgen bar kómekti,

Aıamaımyz, beremiz biz,

Jaýdy jeńip tez qaıtar dep,

Senderge tek senemiz biz.

Degen sózder hat ishinde,

Júregińe nár bolmaı ma,

Qıyndyqta qajytpaıtyn,

Boıǵa qýat, ál bolmaı ma,–

degen jyrlary jaýyngerlerdi erlikke shaqyryp turǵan joq pa?!

Aspanǵa atyp aq kóbigi,

Doly muhıt jatty shalqyp.

Sol muhıttyń aıdynynda,

Kreıserler qazdaı qalqyp,

Bara jatty batys jaqqa,

Qan maıdanǵa sherý tartyp.

Tolqyndary taý tárizdi,

Kókke shapshyp órmelegen.

Tebirengen teńizder de,

Eni jalpaq, túbi tereń.

Jaýǵa keshe attanysqan,

Almas tumsyq, bolat kemem.

Maıdanger aqynnyń jańbyrsha jaý­ǵan ajal oǵyna jasqanbaı qaraıtyn jaýynger­lerdiń ǵajaıyp erligin sıpattaıtyn jalyn­dy jyrlary jalǵyz maıdandyq gazette emes, respýblıkalyq basylymdar men týǵan jerin­degi «Kókshetaý pravdasy» gazetinde de jaryq kóripti. Batyr barlaýshy  «Otandy qorǵaý» gazetiniń shyǵa bastaǵanyna eki jyl tolýyna baılanysty 1944 jyldyń 6 qarashasynda Lenıngrad maıdany saıası basqarmasynyń bastyǵy, general-leıtenant Holostovtyń alǵysyn arqalaǵan. Zamanynda osy áskerı gazette Raqymjan Sansyzbaevpen birge qyzmet atqaryp, keıin Kókshetaý oblystyq partııa komıtetiniń ıdeologııa jónindegi hatshysy bolǵan Beısen Jumaǵalıev aǵamyz «Jaýynger. Aqyn» atty maqalasynda bylaı dep jazady:

«Lenıngrad maıdanynda qazaq tilinde shyǵatyn «Otandy qorǵaýda» gazetiniń redaksııasyna aldyńǵy shepten qazaq jaýyngerleri jıi kelip turatyn. 1944 jyldyń jazynda biz otyrǵan bólmege qaratory, symbatty, shapshańdaý bir jigit kirip keldi. Ústinde orman japyraqtarymen kómkerilgen mask-halat, moınynda avtomat. Tańyr­qap qal­dyq. О́ıtkeni mask-halat tek alǵy shepte kıiledi ǵoı. Mán-jaıdy surasa bastaǵanda telefon shyldyr ete tústi.

– Jańa ǵana redaksııaǵa bir qazaq kirdi. О́jet neme. Ústinde mask-halaty bar. Nege sálem bermeı­siń, qalada tártip buzyp júrsiń ǵoı, – degenime dórekileý jaýap berdi. Komendatýraǵa jibereıin dep oıladym da, alǵy shepten júrgen jaýynger bolǵan soń keshirim ettim. Biraq qandaı adam ekenin keıin aıtarsyńdar.

– Qup bolady, joldas polkovnık!

– Sonymen, baýyrym, bizdiń bastyqqa qalaı dýshar boldyń? – dep leıtenantqa qaradyq.

– Sizderdi Neva prospektisiniń basyndaǵy birinshi úıde dep estigenmin. Qalyń oıǵa shomyp kele jatyp, Úlken Saraı alańyna shyǵyp ketippin. Bir qarasam, aldymda polkovnık.

 –  Jaýynger, nege sálem bermeısiń? Ekinshiden, qalada mask-halatpen júrgenińiz qalaı? 

Bárin túsinip turmyn. Áskerı tártipti buzdym. Endi qutylýdyń amalyn ázildep tappaqshy boldym.

– Joldas polkovnık, múmkin siz maǵan sálem beretin shyǵarsyz. Mask-halattyń astynda qandaı pogon baryn bilmeısiz ǵoı,– dep edim, myqtap shıelenistirip aldym. Ajyraıa bir qarady da, polkovnık júre berdi.

Al osy kórinistiń bas keıipkeri myna aldyńyzda otyrǵan baýyrsaq muryn, ótkir kóz, shymyr da shapshań Raqymjan Sansyzbaev bolatyn. Men Kóksheniń kórikti jerleriniń biri Zerendi aýdanynda týǵanmyn, – dedi ol».

Raqymjan aǵa soǵystyń keı tusynda «SMERSh» memlekettik qarsy barlaý komıssa­rıatynyń da qyzmetkeri bolǵan. Barlaýda qundy málimetteri bar nemis ofıserin qolǵa túsirgeni úshin onyń bylǵary portfeli trofeı retinde batyl barlaýshynyń ózinde qal­dy­rylypty. Qaıtys bolǵansha qolynan túspegen ol syıdy 2010 jyly uly Qorǵanbek Sansyzbaev Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıyna tapsyrǵan kórinedi. Qan maıdannan oralǵan soń maıdanger aqyn Sábeńnen bas­tap Ábdilda, Jaqan, Shahmet, Taıyr, Ál­jappar, Esmaǵambet, Ǵabıt, Seıitjan, Asqar, Qasym men Qalıjan, Jumaǵalı, Ábý, Ǵabı­den sııaqty aqyn-jazýshylarmen aralas-quralas bolǵan. Múmkindigi bola tura Almatyda qalmaı, ózi jan-tánimen súıgen Kókshesine qonys aýdarǵan. 1946 jyly oblys ortalyǵynyń irgesindegi Qoshqarbaı aýylynyń Bátıma esimdi qyzyna úılenip, bes bala súıedi. «Kókshetaý pravdasy» gazetinde jaýapty hatshy, respýblıkalyq «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń menshikti tilshisi qyzmet­terin atqaryp, baspasóz salasynyń beldi ókil­deriniń birine aınalady.

Taǵdyrdyń jazýymen nebári 45 jasynda jol apatynan qaıǵyly qazaǵa ushyrap kete barǵan. Bul 1965 jyldyń júzi bolatyn. Sarǵaıǵan gazet paraqtarynda maıdanger aqynnyń erligi men órligi, otty jyrlary, mazmundy maqalalary saqtalǵan. Keıingige mura ispetti dúnıe. Jalaýly jaryq dú­nıede pendeniń peshenesine jazylǵan bir baqyt – Otanyn qorǵaý!  

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda jer silkindi

Qazaqstan • Búgin, 16:48

Bıyl Qazaqstanda qys qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 16:37

Medeý men Shymbulaq qashan ashylady?

Aımaqtar • Búgin, 15:58

Elengen erlik

Aımaqtar • Búgin, 13:22

Qarashada kún sýytady

Aýa raıy • Búgin, 11:59

Shyǵys Qazaqstanda qus tumaýy tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 11:36

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 11:22

Uqsas jańalyqtar