Aımaqtar • 29 Qyrkúıek, 2020

Jambylda júzege asqan jarqyn joba

44 ret kórsetildi

Jambyl oblysynda ultaralyq tatýlyq pen kelisimdi nyǵaıtý maqsatynda júıeli jumystar júrgizilýde. Osy maqsatta aımaqta «Beıbitshilik jáne kelisim» jobasy iske asýda. Oblys ákimi Berdibek Saparbaevtyń tapsyrmasyna oraı, tıisti basshylar men mamandar óńirdiń bes aýdanynda bolyp, halyqpen kezdesti. El ishinde qordalanǵan máselelerge nazar aýdaryp, olardy sheshý joldaryn qarastyrdy.

 

Taraz qalasynan Qordaı aýdanyna barǵan «Dinı máseleler» tobynyń mú­sheleri áýeli aýdan ákimdiginde jer­gi­likti atqarýshy jáne quqyq qorǵaý or­gan­darynyń, sondaı-aq dinı birlestik­ter­diń ókilderimen kezdesti. Oblystyq din is­teri basqarmasynyń basshysy Jangeldi Omarov bastaǵan top quramynda atalǵan basqarmanyń qyzmetkerleri, ımamdar men teolog mamandar boldy. Jıynǵa ­aýdan ákimi Rústem Dáýlet tóraǵalyq etip, qatysýshylardy jobanyń maqsatymen tanystyrdy. Din salasyndaǵy ózekti máselelerdi sheshý maqsatynda pikir almasty. Budan keıin top músheleri birneshe aýyldyq okrýgte bolyp, jergilikti ha­lyq­tyń tynys-tirshiligimen tanysty. Olar bes topqa bólinip, aýdandaǵy dinı ahýaldy zerdeleý jumystarymen qatar, dástúrli emes dinı baǵyttaǵy azamattarmen de kezdesti. Keıbir máseleler bo­ıyn­­sha turǵyndardy jeke qabyldady.

Úsh kún boıy Qordaı aýdanynda bol­ǵan «Dinı máseleler» tobynyń múshe­leri aýdan ákimdiginde jıyn ótkizdi. Kez­desýde basqarma basshysy Jangeldi Omarov osy ýaqyt aralyǵynda 16 is-shara uıym­­dastyrylyp, oǵan 300-den astam tur­ǵyn­nyń qamtylǵanyn jetkizdi. Top je­­­tekshisiniń aıtýynsha, jergilikti jurt­­shylyqpen kezdesý barysynda din sa­lasymen qatar, áleýmet, medısı­na jáne bilim berý salasy boıynsha da bir­qatar másele oń sheshimin tapqan. Destrýk­tıvti dinı kózqarastaǵy azamattarmen de suhbat júrgizilip, ońal­tý jumystary atqarylǵan. Sondaı-aq, ol azamattarǵa din salasyndaǵy jańalyq­tarmen qatar, quqyqtyq, jaýap­kershilik máseleleriniń de túsindirilgenin aıtty. Eń bastysy – «Qordaı» Quran qarı­la­­ryn daıyndaý ortalyǵyna qatys­ty bar­lyq máseleler she­shilgen. Al jıyn­ǵa ­qatysqan jergilikti quqyq qorǵaý or­gan­darynyń basshylary qo­ǵamdyq tár­tip pen ulttyq qaýipsizdik­ke qatysty birqatar máse­le kóterip, naqty usy­­nystaryn alǵa tartty.

1

О́ńirde bastaý alǵan «Beıbitshilik pen kelisim» jobasyn keń kólemde nasıhattaý jáne ony júzege asyrý maqsatynda oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń basshysy Daýyl Beısenqulov bastaǵan aqparattyq-túsindirý toby Shý aýdanyn­da boldy. Top músheleri áýeli aýdan aktı­vimen jıyn ótkizip, jobanyń mańyz­dylyǵyna toqtaldy. «Oblys basshy­synyń tapsyrmasyna sáıkes, joba aıasynda «Aqparattyq-túsindirý», «Áleýmet­tik-turmystyq máselelerdi sheshý», «Aýylda bıznesti damytý», «Dinı máseleler» jáne «Quqyq qorǵaý salasy» syndy bes jumys toby quryldy. Aldaǵy ýaqytta atalǵan toptardyń músheleri Shý, Merki, Baızaq, Jambyl aýdandaryn­da ultaralyq qaqtyǵystardyń aldyn alý men sheshýge, jergilikti halyqtyń dinı jáne quqyqtyq saýattylyǵyn art­­­­­tyrýǵa, aýyldyqtardyń kásip bas­taýyna baǵyttalǵan túrli shara ót­ki­zip, shalǵaı aýyldardaǵy sheshimin kút­ken máselelerdi anyqtaıtyn bolady», dedi Daýyl Beısenqulov. Budan keıin top músheleri Qoraǵaty aýyldyq okrý­gindegi Moıynqum orta mektebinde turǵyndarmen kezdesti. Kezdesý barysynda kópshilikke oblystyq tilderdi damytý basqarmasynyń bólim basshysy Medet Aten «QazOnline» mobıldik qosymshasyn tanystyrdy. Qazaq ti­lin úırenýge arnalǵan mobıldik qo­sym­­sha oblystyq tilderdi damytý bas­­qar­masynyń tapsyrysy boıynsha qu­ras­tyrylǵan. Qosymsha 16 sabaqtan tu­rady. Munda jańa sózder, oqylym, gram­ma­tıka, jazylym, tyńdalym jáne ózin-ózi tekserý bólimderi men olardy bekitýge arnalǵan tapsyrmalar bar. Atalǵan qosymshany kez kelgen aýyl tur­ǵyny Play Market jáne App Store qosymshalary arqyly uıaly telefonyna júkteı alady. Aýyl turǵyndary da bul qosymshaǵa qyzyǵýshylyq tanytty. Sonymen qatar oblystyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Erkinbek Soltybaev pen oblystyq jastar saıasaty máseleleri basqarmasynyń basshysy Serikbol Berikqoja jergilikti jastarmen kezdesti.

Jıynda Shý aýdandyq jastar re­sýrs­tyq ortalyǵynyń D.Qonaev aýyly bo­ıynsha ınspektory Nurdáýlet Ba­ýyr­jan kópultty eldi mekende sport ke­sheni men mádenıet úıiniń joqtyǵyn aıtsa, Qoraǵaty aýyldyq okrýginiń jas­tar isi jónindegi ınspektory Madına Aman aýyldaǵy mekteptiń tozyǵy jet­kendigi jáne uıaly baılanystyń nashar­lyǵy týraly másele kóterdi. Budan bó­lek te turǵyndar birqatar máselelerdi jet­kizdi. Sondaı-aq «Birligimiz jaras­qan!» taqyrybynda kóshpeli kórme uıym­dastyryldy. О́z kezeginde oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń basshysy Daýyl Beısenqulov, oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Marjan Qojaeva, «Qoǵamdyq kelisim» mekemesiniń basshysy Ranohan Ýbaıdýllaeva aýdandaǵy etnomádenı birlestikterdiń tóraǵalarymen kezdesti. Kezdesýde memlekettik jáne azamattyq ınstıtýttardyń ózara qarym-qatynasyn belsendi júrgizý týraly sóz bolyp, aýyl­dy jerlerdegi ultaralyq tatýlyq má­selesi sóz boldy.

Shý aýdanyndaǵy úgit-nasıhat barysynda M.Maqataev atyndaǵy tirek orta mektebinde «Qazaqstan Respýblıkasynyń etnomádenı saıasatynyń jalpy tásilderi men negizgi prınsıpteri» atty semınar-trenıng ótti. Sondaı-aq top músheleri «Beıbitshilik jáne kelisim» jobasynyń mańyzyna toqtaldy. Budan keıingi kezdesý Qoraǵaty aýylynda jalǵasyn tap­ty. Búginde aýylda 13-ten asa ózge ult ókilderi beıbit jaǵdaıda ómir súrip otyr. Aýyldaǵy 828 jastyń birqata­ry memlekettik grant utyp alyp, jumys at­qarýda. Sonymen qatar aýylda «Dıp­lommen – aýylǵa!» baǵdarlamasymen ke­lip, eńbek etip júrgen jastar da bar. Jalpy, aýdannyń birqatar aýyldarymen qatar Shý qalasynda da aqparattyq top músheleri jurtshylyqpen júzdesti. Kezdesýde din isteri, bilim berý jáne ha­lyqtyń áleýmettik jaǵdaıyna qatysty da áńgime órbidi. Qorytyndy jıynda Shý aýdanynyń ákimi Nurjan Kalenderov sóz alyp, atalǵan barlyq usynystar men ketken kemshilikterdiń jiti baqylaýǵa alynatynyn jetkizdi.

Jambyl oblysynda bastaý alǵan «Beı­bitshilik jáne kelisim» jobasyn iske asyrý maqsatynda qurylǵan aqparattyq túsindirý toby Baızaq aýdanynda boldy. Ákimdiktiń májilis zalynda ótken jıyndy aýdan ákimi Nurjan Nurjigitov ashyp, kópshilikti top múshelerimen tanystyrdy. Budan keıin oblystyq ishki saıasat basqarmasy basshysynyń orynbasary, top basshysy Serjan Qýanyshev qanatqaqty jobanyń maqsaty týraly áńgimeledi. Al oblystyq tilderdi damytý basqarmasynyń basshysy Rahııa Turmahanbetova ultaralyq tatýlyq pen birlikti saqtaýdaǵy tildiń alatyn orny mańyzdy ekendigin aıtty.

Áýeli top músheleri aýdan orta­ly­ǵyn­daǵy «Qoǵamdyq kelisim» ortalyǵy­nyń jumysymen jáne etnomádenı orta­­lyqtardyń tynys-tirshiligimen ta­nys­ty. Jıynda oblystyq ishki saıasat bas­­qarmasy basshysynyń orynbasary Serjan Qýanyshev, «Qoǵamdyq kelisim» mekemesi etnosaralyq qatynastar sala­syndaǵy ádistemelik qamtamasyz etý jáne monıtorıng bóliminiń basshysy Aqqý Qarataeva, atalǵan mekemeniń bas jáne jetekshi sarapshylary Albına Tapaeva jáne Zamana Ismaılova, «Jas­tar-zertteý» qoǵamdyq birlestiginiń tór­­aıymy Parıda Mamedova kópultty eli­mizde birlik pen ultaralyq kelisimdi saq­taýdyń mańyzyn áńgimeledi. Shara barysynda túrik ultynyń ókili, je­ke kásipker Jalel Abbasov, nemis et­nomádenı ortalyǵynyń jetekshisi Var­va­ra Naıdenova, koreı etnomádenı orta­­­lyǵynyń jetekshisi Natalıa Shın ult­­aralyq tatýlyqty saqtaý, tildiń qol­­danys aıasyn keńeıtý týraly aıtsa, zeı­netker Valentına Popandopýlo qa­shyq­tan oqytý, al aýdandyq qoǵamdyq kelisim keńesiniń tóraǵasy Qydyráli Oralov jol máselesin kóterdi. Sondaı-aq orys etnomádenı ortalyǵynyń múshesi, Ǵ.Mu­ratbaev atyndaǵy gımnazııanyń muǵa­limi Evgenıı Kravchýk jańartylǵan bi­lim, Baızaq aýylyndaǵy «Saltanat» bala­baqshasynyń tiginshisi Saltanat Ja­bo óskeleń urpaqty otansúıgishtikke tár­bıeleý tóńireginde oılaryn ortaǵa saldy.

Sondaı-aq oblystyq ardagerler ke­ńe­siniń tóraǵasy Erkinbek Soltybaev, oblystyq bıler keńesiniń tóraǵasy Ońla­­syn Esirkepov, oblystyq ardager­ler keńesi uıymdastyrý bólimi meń­gerý­shisiniń orynbasary Talǵat Jumabek sııaqty top músheleri aýdandaǵy jastar jetekshilerimen kezdesti. Kezdesý erkin pikir almasý formatynda ótti. Jıynda jastardyń koronavırýs indetimen kúres kezindegi atqarǵan tirlikteri, sondaı-aq ulttyq biregeılikti saqtap qalý máse­leleri tóńireginde oılar aıtyldy. Kez­desýge qatysqan aýdan ákimi Nurjan Nur­jigitov Keńes Odaǵynyń Batyry Aǵadil Sýhambaev atyndaǵy saıabaq ishinen ót­ken jyly aýdan jastarynyń basyn qo­satyn arnaıy nysan paıdalanýǵa be­rilgenin, olarǵa demeýshiler esebinen jańa kólik berilgenin atap ótti. Ákim óz sózinde jastardyń elge, halyqqa paıdasy tıetin kez kelgen usynysyn qoldaýǵa ázir ekendigin jetkizdi. Budan keıin top músheleri Býryl aýyldyq okrýginde bolyp, turǵyndarmen kezdesti.

Oblystyq qoǵamdyq kelisim keńesiniń tóraǵasy, oblystyq bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary Bıgeldi Táji­baev «Beıbitshilik pen kelisim» joba­synyń mán-maqsatyn túsindirdi. Al ob­lystyq ardagerler keńesi uıymdastyrý bólimi meńgerýshisiniń orynbasary Talǵat Jumabek búgingi tańda jastarǵa júktelip otyrǵan mindettiń aýqymdylyǵyn atap ótti. Jıynda Birlesken qoǵamdyq kelisim keńesiniń tóraǵasy Serik Ermekov, Bý­ryl aýyldyq okrýgi qoǵamdyq kelisim keńe­siniń tóraǵasy Sady Qýatbekov, ká­sipker Jalel Abbasov, medıator Ǵaı­nı Kóshekbaeva, Qumjota aýylynyń tur­ǵyny, qoǵam belsendisi Kırman Ahmetov óz oılaryn ortaǵa saldy. Jıyn sońynda aýdandyq ishki saıasat bóliminiń basshysy Saltanat Imanova kelýshilerge ­aýdan ­aýmaǵyndaǵy jastarmen júrgizilip jat­qan jumystar jóninde málimet berdi.

«Beıbitshilik jáne kelisim» kerýeni Merki aýdanynda da jalǵasyn tapty. Áýeli top músheleri Jambyl, Q.Sary­mol­daev, Oıtal jáne Aqtoǵan aýyldyq ok­­rýg­terinde boldy. Sharanyń bas­ty maq­saty – halyqtyń tynyshtyǵy men yn­ty­maǵyn saqtaý bolǵandyqtan, tur­­ǵyn­darǵa osy baǵytta túsindirý ju­mys­tary júrgizildi. Aýyldyqtar quqyq qor­­ǵaý, áleýmettik kómek boıynsha da sa­­ýal­daryna jaýap aldy. Máselen, ­Mer­­­ki aýdanynyń turǵyny, zeınetker So­vet Qalmanbetov Jambyl oblysy pro­ký­rorynyń kómekshisi Rýslan Álimge bar­lyq qyzmet túrlerin elektrondy túr­ge ótkizý týraly usynys jasady. «Ha­­­­lyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna» qu­jat tapsyrýǵa barsań, aýdandyq ne aýyldyq ákimshilikke jumsaıdy. Ary-beri júrgende ýaqyt shyǵyn bolady. Sondyqtan «Bir tereze» qaǵıdaty bo­ıyn­sha nege bárin bir ortalyqtan bitirýge bolmaıdy?» deıdi Sovet Qalmanbetov. Oblys prokýrorynyń kómekshisi zeınet­kerge qujat tapsyrýdaǵy erejelerdi túsindirdi. Sondaı-aq aýyl turǵynda­ry Nýraddın Sýlaev, Asqar Dastan Merki ­aýyly, Jaqsylyq kóshesindegi asfalttyń jóndeýden ótkenin, biraq astyndaǵy tas­tarynyń shetke shashylyp jatqanyn jetkizdi. Sol sııaqty kezdesý Merki aýy­lyn­daǵy №9 Savva atyndaǵy mektep­te jalǵasty. Aýyl turǵyny Shol­pan Shy­nyqova Rashýpkın kóshesiniń uzaq jyldar boıy jóndeý kórmegenin aıtyp, shaǵymdandy. Bul rette aýyl ákimi Sábıt Babıjanov atalǵan kósheni jóndeý úshin jobalyq-smetalyq qujat ázirlenip, aýdandyq turǵyn úı-kommýnaldyq sha­rýa­­shylyq bólimine tapsyrylǵanyn aıt­­­ty. Budan bólek, 1 mıllıon 600 myń teń­gege 14 temir baǵana ornatylyp, túngi ja­ryqtandyrý jumystary júrgizilgen. Jalpy, aýdanda 147 kóshe jóndeýden ótip jatsa, Merki aýylynyń ózinde 65 kóshege jóndeý jumystary júrgizilýde eken.

Joba aıasynda aqparattyq top mú­she­leri Jambyl aýdanyna da bardy. Olar turǵyndarmen kezdesip, áleý­­mettik-tur­mystyq máselelerdi she­­shý, aýylda bız­nesti damytý, dinı má­se­­leler, quqyq qor­ǵaý tóńireginde túsin­dirý jumysta­ryn júr­gizdi. Sondaı-aq ákimdikte jıyn ótip, oǵan aýdan ákimi Sáken Arýbaev qatysty. «Beıbitshilik pen kelisim» jobasynyń maqsaty – el birligi men yntymaǵyn saq­­taý, turǵyndardy adamgershilik qun­dy­lyqtarǵa úndeý, qo­ǵamdyq kelisim men turaqtylyqty qam­tamasyz etý. Son­daı-aq quqyqtyq saýat­tylyqtyń ró­lin arttyrý, qoǵamdyq-saıası ahýalǵa mo­nıtorıng jasaý, jergi­likti halyqty tol­ǵandyratyn ózekti máse­lelerdi anyq­tap, ony sheshý joldaryn qarastyrý. Aýdan ákimdigi tarapynan bul jumystardy uıym­dastyrýǵa qoldaý kórsetiledi», dedi Sáken Arýbaev.

Budan keıin oblys prokýrorynyń birinshi orynbasary Qanat Mamaev je­tek­shilik etetin top músheleri birqatar aýyl­dyq okrýgte kóshpeli qoǵamdyq qa­­byldaý ótkizdi. Sondaı-aq óńirdegi bir­­­qatar organ qyzmetkerleri tur­­ǵyn­dardy túrli másele boıynsha qa­byl­dady. Kezdesýde aýdandyq bıler keńe­siniń tóraǵasy Rahymbek Japa­rov ­aýdan ortalyǵy Asa aýylynda mal ja­ıy­ly­mynyń tarylǵanyn aıtsa, aýdan­dyq ardagerler keńesiniń múshesi Ahan Sydy­qov B.Momyshuly kóshesinde áli kúnge deıin jaryq joq ekenin jetkizdi. Budan ózge de birqatar azamat aýyldy gazdandyrý, jer telimin alý, ınternet jelisin tartý, jol belgilerin qoıý, turǵyn úı alý sııaqty máselelerdi kóterdi. Top músheleri atalǵan máselelerdiń nazarda bolatynyn aıtty.

О́ńirde bastaý alǵan joba osylaısha bes aýdanda jalǵasyp, Jambyl aýda­­nynda qorytyndylandy. Oǵan Jam­­byl oblysy ákiminiń orynbasa­ry Er­jan Jylqybaev arnaıy baryp, aýdan ortalyǵy Asa aýylyndaǵy «О́ner» mek­­tebinde «Beıbitshilik pen keli­sim» jo­basy aıasynda ótken jıynǵa qa­tys­­ty. Jıynda oblystyq ishki saıasat bas­­qarmasy basshysynyń orynbasary Serjan Qýanyshev, oblystyq til­derdi damytý basqarmasynyń basshysy Rahııa Turmahanbetova, oblystyq má­de­nıet, arhıvter jáne qujattama bas­­qar­masy basshysynyń orynbasary Iles­­bek Amalov, oblystyq dene shynyq­tyrý jáne sport basqarmasy bas­shy­synyń orynbasary Nurjan Joldas­bekov jáne oblystyq jastar saıasaty máseleleri basqarmasynyń basshysy Serikbol Berikqoja atqarǵan zerdeleý ju­mystarynyń esebin berdi.

Zerdeleý barysynda aýdandarda­ǵy keı­bir eldi mekenderde ınternet jyl­dam­dyǵynyń óte tómen ekeni baıqalǵan. Son­daı-aq, el arasynda jumyssyzdyq, ja­laqynyń tómendigi, mal jaıylymy­nyń tarlyǵy, bank termınaldary men ba­lalar oıyn alańshasynyń tapshyly­­ǵy sekildi ózekti máseleler de bar. Máse­len, Jambyl aýdany turǵyndarynyń ­90 pa­ıyzy memlekettik tildi meńgergenimen, Grodekovo, Jalpaqtóbe aýyldaryn­da mem­lekettik tilde sóıleıtinderdiń úlesi 44 paıyz ǵana ekeni anyqtalǵan. Suraý salý barysynda olardyń 90 paıyzy qa­zaq tilin úırengisi keletinin aıtqan. Keı­bir aýyldarǵa klýb qajet. Budan bólek sporttyq alańshalardyń jetispeıtin­digi belgili bolǵan.

Bul rette Erjan Jylqybaev qoǵamda shıelenis týdyrýy múmkin máselelerdi der kezinde anyqtap, ony sheshý úshin naqty joba usynýdy tıisti sala qyzmet­kerlerine júktedi. «Ekonomıka men qo­­ǵam ómiri túbegeıli ózgerip keledi. Álem­dik pandemııa dúnıe júzin ózgeriske ushy­ratýda. Odan bólek, ǵalamdyq ja­ńa­­shyldyqtar bizdiń qoǵamǵa dendep enýde. Osyndaı ózgermeli álemde bir ǵa­na nárse ózgermeýi kerek. Ol – adam­nyń boıyndaǵy meıirim, jurttyń bir-birine degen qarym-qatynasy. Ony saq­­tap qalatyn bizdiń turaqty, irgeli qun­dylyqtarymyz bar. Ol jastarǵa be­ri­letin otbasylyq, ulttyq tárbıe. Jas­tar bos sendelmeýi, qylmysqa boı al­dyrmaýy qajet. Ár ata-ana óz balasyn qadaǵalap otyrsa, jaqsy tárbıe bere alsa, olarǵa arnalǵan memlekettik baǵ­darlamalardy, kórsetilip jatqan qam­qorlyqty tıisti oryndar durys jetkize alsa, kásipkerlikke tartyp, arnaıy kýrs­tardan ótýine, mamandyq ıgerýine yqpal etse, esh jerde jumys istemeıtin, ne oqy­maıtyn NEET jas­tardyń sany azaıar edi», dedi ol.

 Sondaı-aq Erjan Jylqybaev Jam­byl aýdandyq ortalyq aýrýhananyń ju­mysymen tanysty. Mundaǵy jansaqtaý bóliminde 6 tósek bolǵanymen, ókpeni ja­sandy demaldyrý apparatynyń sany be­seý ǵana eken. Ol osy olqylyqtyń ornyn toltyrýdy tapsyrdy. Al aýdanda dári-dármek qory jetkilikti, dárihanada dári tapshylyǵy joq eken. Budan keıin Erjan Jylqybaev Jambyl aýylyndaǵy jańadan salynyp jatqan 100 oryndyq №1 orta mekteptiń qurylysymen tanys­ty. 415 mıllıon teńgege salynyp jatqan mekteptiń qazyǵy bıylǵy maýsym aıyn­da qaǵylǵanymen, jumys kestesinen bir­shama qalyp keledi eken. Oblys ákiminiń orynbasary jyl aıaǵynda paıdalanýǵa berilýi tıis bul bilim oshaǵynyń jumysy nazarda bolatynyn, qurylysty mejeli ýaqytta aıaqtaýdy jaýapty basshylarǵa mindettedi.

 

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda 9 balany ıt talady

Aımaqtar • Keshe

Taraz qalasynda gaz qubyry jaryldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Syrda kúrishten rekordtyq ónim jınaldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Qazaqstanda sýdıalardyń jalaqysy qansha?

Qazaqstan • 23 Qazan, 2020

Elimizde jańbyr jaýyp, sońy qarǵa ulasady

Aýa raıy • 23 Qazan, 2020

Shyǵysta eki azamat zańsyz balyq aýlaǵan

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Uqsas jańalyqtar