«Shattyq otany» qalaı ómirge keldi?

Kompozıtor óz shyǵarmala­ryna taqyrypty qalaı izdeıdi, qaıtalanbaıtyn áýender men beınelerdi, sıýjetterdi qaıdan tabady? Jýyrda ǵana elordalyq jýrnalısterdiń birimen osy taqyrypta áńgimelesip edim. Oǵan jáne klassıkalyq mýzykaǵa shynaıy berilgen jandarǵa 60 jyl buryn dúnıege kelgen «Shattyq otany» týraly áńgimelep bergeli otyrmyn. Aldymen aıtyp qoıaı­yn, bul shyǵarmanyń avtory KSRO halyq ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, asa kórnekti kompozıtor, keler jyly 90 jyldyǵy toılanatyn meniń ákem – Sydyq Muhamedjanov.

Kompozıtor óz shyǵarmala­ryna taqyrypty qalaı izdeıdi, qaıtalanbaıtyn áýender men beınelerdi, sıýjetterdi qaıdan tabady? Jýyrda ǵana elordalyq jýrnalısterdiń birimen osy taqyrypta áńgimelesip edim. Oǵan jáne klassıkalyq mýzykaǵa shynaıy berilgen jandarǵa 60 jyl buryn dúnıege kelgen «Shattyq otany» týraly áńgimelep bergeli otyrmyn. Aldymen aıtyp qoıaı­yn, bul shyǵarmanyń avtory KSRO halyq ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, asa kórnekti kompozıtor, keler jyly 90 jyldyǵy toılanatyn meniń ákem – Sydyq Muhamedjanov.

...Qımas ári aıaýly jandy – anany joǵaltýdan asqan qandaı qasiret-qaıǵy bar? Osy bir jaıdyń ákeme qatty soqqy bolyp tıgenin, shybyn janyn qoıarǵa jer tappaı qysty kúni aıaǵy aýyr anamdy jetektep alyp kóshede, burylystarda ersili-qarsyly júrgenin, qanaty qaıyrylǵan qusqa tán sharasyzdyqpen «Apa-a! Apa-a!» dep botadaı bozdaǵanyn anam aıtyp otyrýshy edi. Al anam osy qaıǵyny jubaıym kótere almaı ma dep qoryqqanymen, óziniń jáne bolashaq ómirge keler sábıdiń ákeme súıenish bolatynyna, ony sharasyzdyqtan, kúızelisten alyp shyǵatynyna sengen sııaqty. Allanyń keńdigin kórmeısiz be, qutqarýshysyn jibergen. Iаǵnı, ómirge tuńǵysh balasy – men keldim!

Al, aqyldy jar atanyp, ákem­niń shyǵarmashylyq mýzasyna aı­nala bilgen anam (ákem «Meniń Qaldýshkam» dep erkeletetin) birde jubaıynyń qolyna Jambyl Jabaevtyń óleńder jınaǵyn ustatady. Onyń ishinde «Shattyq otany» poemasy da bolǵan. Sonaý bir qıyn da qatal 1941 jyly óziniń ataqty «Lenıngradtyq órenderim» atty óleńin jazǵan uly aqyn «Shattyq otany» poe­masyna Otanymyzdyń sulýlyǵy men kúshin, halqynyń erligin, alda­ǵy kúnderde atamekenimizdiń gúldenetinin, keler urpaqtyń ba­qytty ómir súretinin arqaý etken.

Jambyl jyrlarynan shabyt alǵan meniń ákem qaı­ǵy­nyń qundaǵynan jáne rýhanı álsizdikten bir mezet bosap shyq­qandaı bolady. Sóıtip, Qur­man­ǵazy atyndaǵy memlekettik kon­servatorııanyń ekinshi kýrs stýdenti, professor Evgenıı Brýsılovskııdiń shákirti alǵashqy iri shyǵarmasyn jazýǵa otyrady.

Osy arada «Shattyq otany» shyǵarmasyn jazýǵa ákeme ózimniń de «kómekteskenimdi» aıta ketkim kelip otyr. Edeni jer, ústine kıiz ben kórpeshe tóselgen jalǵa alǵan kishkene ǵana úıde turamyz. Endi ǵana eńbektep júrgen kezim bolsa kerek, ákemdi (anam mektepte jumysta) aınalshyqtaı beremin, mazasyn alamyn. Ol óziniń sımfonııalyq kúıin bitirýi jáne sonymen bir mezette óziniń tuńǵyshy meni de kózinen tasa etpeýi kerek. Kezekti 4-6 taktini jazar kezde ákem bylǵary kebisti barynsha ári qaraı laqtyryp jiberip, «ákelip bershi» deıdi. Men qýanyp tompańdaı jónelemin. Kebiske tez jetip (al ákeme meniń jáı barǵanym kerek), álgindegi bolmaı alyp kelemin. Ákem meni maqtaıdy da, áli bitpegen nota qaǵazdaryna qaıta qarap, kebisti bar pármenimen odan ári laqtyryp jiberedi. Biraq kebis ol jaqta kóp jatpaıdy. О́ıtkeni, men de kúıdiń yrǵaǵymen jumys isteımin ǵoı. Mine, osylaı, «ákem ekeýmiz» onyń keremet týyndysy – «Shattyq ota­ny» kúıin ýaqytyly bitirgenbiz!

Premerasy Konservatorııa­nyń zalynda 1953 jyly keremet tabyspen ótken. Sol sátterdi anam bylaısha eske alatyn: «Bári «bravo!!!», «bıs!!!» dep aıqaılap, dýyldata qol soqty. Shamǵon Qajyǵalıev bas dırıjerlik jasaıtyn Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptar orkestriniń mýzykanttary jarty saǵat boıy túregep turdy...».

Sol jyly Jastar men stý­dentterdiń Býhareste ótken búkil­álemdik festıvalinde KSRO-dan shyqqan halyq aspaptarymen óner kórsetetin jalǵyz ujym, ıaǵnı, Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptar orkestri Qurmanǵazynyń «Saryarqa» kúıin, M.Glınkanyń «Vals-fantazııa» shyǵarmasyn jáne Sydyq Muhamedjanovtyń «Shattyq otany» kúıin oryndap, festıvaldiń bas júldesi men altyn medalin qanjyǵalaryna baılaıdy.

Ákem festıvalden kelgen bette ony Jambyl atyndaǵy res­pýb­lıkalyq syılyqqa usynady. Sóıtip, ekinshi kýrstyń stýdenti oryssha aıtqanda, «tań atqanda ataqty bolyp oıanady».

«Shattyq otanynyń» kon­sert­tik taǵdyry óte baqytty. Bul kúı el ishinde jáne shetelderde óte kóp oryndaldy. Mýzykatanýshylar kezinde ony «respýblıkanyń mý­zy­­kalyq emblemasy», son­daı-aq, «Qazaqstannyń resmı emes án­­ura­ny» dep atady. Kún­­delik­ti tańerteń radıodan QazKSR ánura­nynan keıin tyń­dar­mandardy «Shat­tyq otanynyń» sal­tanatty ári jarqyn áýeni qýan­typ otyratyn.

Kózkórgender men anam premera barysynan myna bir jaıt­ty da udaıy eske alatyn. Keshtiń qaharmanyna aqshash­ty, kelbetti, ıyǵyna sháli jamyl­ǵan áıel – almatylyq konser­va­torııanyń stýdentterin «mýzy­­kalyq shyǵarmalardy taldaý» páni boıynsha oqytyp jatqan lenıngradtyq professor Varvara Dernova jaqyndap: «Bul – ustaz óziniń shákirti úshin maqtanatyn oqıǵa. Jaraısyń, Sydyq, quttyq­taımyn! Bul – naǵyz mýzyka. Onyń ómiri uzaq bolady», – deıdi.

Aıtqany keldi. «Shat­tyq otany» ómir súrýde. Qazaq­stan­dyq­tardyń kóptegen býyny ony radıodan, teledıdardan, kon­serttik alańdardan tyńdap ósti.

Sydyq Muhamedjanov eli­mizdiń mýzyka mádenıetiniń tarıhynda tuńǵysh ret opera sahnasyna «Jumbaq qyz» (Sáken Seıfýllınniń «Kókshetaý» poe­masy boıynsha) arqyly kórnekti tarıhı tulǵa, bul kúnderi 300 jyldyǵy toılanyp jatqan Abylaı hannyń obrazyn alyp shyqty. Ol osy azamattyq ári shyǵarmashylyq qadamy úshin sol ýaqytta «ıdeologııalyq jaǵynan jetilmegen kompozıtor jáne ultshyl» atanǵan. Bul 1971 jyl edi. Ákemniń eki ret ınfarkt alýy Abylaı hannyń obrazy úshin berilgen «qalamaqy» syndy boldy. Al qazir Abylaı han atynda elimizde kóptegen kósheler men dańǵyldar, iri oqý orny, eskertkishter bar. Adamdar Shora Úmbetalıevtiń oryndaýyndaǵy Abylaı hannyń arııalaryn da umytqan joq. Sondyqtan Sydyq Muhamedjanovtyń rýhyn syılaı otyryp, biz onyń mýzykasyn «zamanaýılandyrýdy, kelbetin ózgertýdi» emes, sol mýzykanyń (mátinniń de) rýhyna saı bolýdy oılaýymyz kerek.

«Shattyq otany» ómirge qalaı keldi? Kúıdiń alǵashqy áýenderi saman úıdiń ishindegi ákemniń dombyrasynan tógildi. Bul Aqbo­ryq­taı anasyn joǵaltqan ákem­niń jan kúızelisin emdeý úshin ózi­niń jan jary men tuńǵysh sábıi­ne degen mahabbatynan, týǵan jer­diń ulylyǵyna taǵ­zym etý­den týǵan úmit pen shattyq­tyń, ja­ryq sáýleniń gımni edi. Ákem­niń 80 jyldyǵynda baıan­­­da­ma ja­saǵan ataqty mýzyka­ta­ný­­­shy Gúl­nár Ǵızatova «Shyǵar­ma­­shy­lyq adamdarynyń jan ále­minde qyzyqty jaıttar oryn alady. Olardyń ómirdegi sezinisteri partıtýralaryna ótedi. Mine, Sy­dyq Muhamedjanovtyń ataq­ty qur­dasy, qıyn kúnder men oqıǵa­lardy basynan az ótkermegen grýzın kompozıtory Gııa Kanchelı «Atameken muńy» sımfonııasyn týdyrdy... Al, Sydyq aǵanyń qala­mynan (qaıtpas qaısar minezi úshin ustazy «shaqpaqtas» ataǵan) «Shattyq otany» ómirge keldi», – degen edi.

Láıla MUHAMEDJANOVA,

mýzykatanýshy, Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵynyń múshesi.

Sýrette: (soldan ońǵa qa­­raı) Qa­zaqstan Kompozıtor­lar oda­­ǵy­nyń basqarma mú­she­leri – Q.Qo­ja­mıarov, S.Mu­ha­medjanov (tór­aǵa­sy), E.Brý­sı­lovskıı, B.Er­za­kovıch.