Rýhanııat • 16 Qazan, 2020

Ál-Farabı murasy jasampazdyqqa jol ashady

78 ret kórsetildi

Kúlli adamzatqa aty máshhúr dala danyshpany Ábý Nasyr ál-Farabıdiń sarqylmas qazynasyn aıshyqtaǵan sharalar shoǵyry jyl basynan beri elimizdiń ár óńirinde qanat qaqqany belgili. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy, Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn daıyndaý jáne ótkizý jónindegi memlekettik komıssııanyń tóraǵasy Qyrymbek Kósherbaevtyń qatysýymen uly baba esimin asqaqtatqan ataýly jyl qorytyndylandy. Sharaǵa Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov, Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova, QazUÝ rektory Ǵalym Mutanov, akademııalyq qoǵamdastyq pen zııaly qaýym ókilderi qatysty.

Ál-Farabı esimin álemge áıgilegen kórnekti ǵalym Aqjan Mashanov ekeni kópke málim.  Irgeli oqý oshaǵynyń janynan qurylǵan  Ál-Farabı halyqaralyq ortalyǵynda álemge Ál-Mashanı degen atpen tanymal farabıtanýshynyń jarqyraǵan bıýsti ashylǵanyn aıryqsha  ataı ketken jón.  Memlekettik hatshy saltanatty rásimdegi quttyqtaý sózinde adamzattyń Ekinshi Ustazy Ál-Farabıdiń Qazaqstan aýmaǵynda, Otyrarda bir kezderi Farabı dep atalǵan Qazaqstan men Ortalyq Azııanyń ejelgi mádenı ortalyǵynda dúnıege kelgenin álemge ǵylymı turǵydan dáleldegen qazaqstandyq farabıtaný mektebiniń negizin qalaýshynyń erekshe úlesin atap ótti.

Osydan jarty ǵasyr buryn 1975 jyly IýNESKO qamqorlyǵymen Almaty qalasynda  Ál-Farabıdiń 1100 jyldyǵyna arnalǵan halyqaralyq forým ótkizý týraly sheshimniń qabyldanýy qazaqstandyq ǵalymnyń baǵa jetpes eńbeginiń moıyndalýynyń taǵy bir kórinisi bolǵany anyq. Dóńgelek ústel formatynda ótken ǵalymdarmen kezdesý barysynda Qyrymbek Kósherbaev Ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıynyń keıbir qorytyndylaryn shyǵaryp, mereıtoılyq jyl IýNESKO qamqorlyǵymen halyqaralyq deńgeıde atap ótilgenine toqtaldy.

 – Taǵylymy mol tarıhı jyl da aıaqtalyp keledi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev halyqqa jasaǵan bıylǵy Joldaýynda «ulttyń jańa bolmysyn» qalyptastyrý boıynsha barshamyzdyń aldymyzǵa asa mańyzdy mindet qoıdy. Bul oraıda, kez kelgen básekelestikke tótep beretin ári ultymyzdyń uly qasıetterin boıyna sińirgen urpaq qalyptastyrýda ál-Farabı babamyzdyń muralaryn jastardyń boıyna barynsha sińirýdiń máni erekshe zor. Sonymen qatar, uly oıshyl dúnıege kelgen Uly Dala tósinde otandyq ǵylymdy órkendetý de óte ózekti másele. Ál-Farabı babamyz osydan myń jyl buryn dúnıeniń máńgiligin, tanymnyń bolmysqa táýeldigin aıqyndap parasat týraly ilimdi saraptap, saralady. Sol zamandardyń ózinde dala kemeńgeri «Ǵylymdar tizbegi», «Besinshi traktat», «Medısına kanony», «Qaıyrymdy qala», «Rıtorıka», «Baqytqa jol silteý», «Vakýým týraly» jáne basqa da ondaǵan irgeli eńbekter jazǵanyn eskersek, uly baba urpaqtary qazirgi tańda tarıhı ári tabıǵı sabaqtastyqty qamtamasyz etýge mindetti. Ál-Farabıdiń mereıtoılyq jylynda ótkizilgen barlyq is-sharalar qazirgi zamanǵy bilim berý, ǵylym, ınnovasııa jáne halyqaralyq yntymaqtastyq júıesiniń damýyna qýatty serpin berip otyrǵanyn  aıryqsha atap ótýimiz kerek. Ál-Farabı shyǵarmashylyǵyn pánaralyq zertteý jandandyryldy, sonyń arqasynda álemdik fılosofııa men ǵylym kontekstinde Ál-Farabıdiń áleýmettik-fılosofııalyq kózqarastarynyń basty ıdeıalary men prınsıpteriniń qazirgi mazmunyn anyqtaý boıynsha jumys jalǵasýda, – dedi Qyrymbek Kósherbaev.

Uly oıshyl murasynyń negizinde adamnyń rýhanı-zııatkerlik jetilýi paradıgmasy men izgilikti qoǵam qalyptastyrý strategııasy aıqyndala túsetinin aıtqan Memlekettik hatshy, mereıtoılyq jyldyń qısyndy aıaqtalý sharasy álem ǵalymdarynyń qatysýymen Nur-Sultan qalasynda ótetin halyqaralyq onlaın-forýmda qorytyndylanatynyn jetkizdi.

         Pandemııaǵa qaramastan, qazaqstandyq farabıtanýshylar men ǵylymı qoǵamdastyq uly ǵalymnyń murasyn elde jáne búkil álemde keńinen nasıhattap dáripteý boıynsha orasan zor jumys atqarǵan.

Mereıtoılyq is-sharalarǵa qatysýǵa halyqaralyq qoǵamdastyq jáne akademııalyq orta keń aýqymda tartyldy, olardyń ishinde BUU men IýNESKO, IYU, TÚRKSOI, dıplomatııalyq mıssııalardyń ókilderi, sondaı-aq sheteldik jetekshi farabıtanýshy ǵalymdar bar. Sheteldegi Qazaqstannyń Elshilikterimen jáne Ál-Farabı ortalyqtarynyń qoldaýymen jáne jetekshi sheteldik ýnıversıtettermen birlesip – Oksford ýnıversıteti, Djavaharlal Nerý ýnıversıteti, Stambul ýnıversıteti, Kapodıstrı atyndaǵy Afına ulttyq ýnıversıteti, Sofııa ýnıversıteti, Damask ýnıversıteti, Egıpet ýnıversıteti jáne basqa ýnıversıtettermen birqatar halyqaralyq konferensııalar ótkizildi. Ál-Farabıdiń mereıtoıy Úndistan, Sıngapýr, Malaızııa jáne Indonezııada atalyp ótti. Halyqaralyq is-sharalarǵa álemniń 50 eliniń atynan 100-den astam ýnıversıtetterden jáne taǵy basqa uıymdardan 12 myńnan astam adam qamtylǵan.

777

El kóleminde onlaın rejimde 60-tan astam konferensııa, dóńgelek ústelder men ǵylymı semınarlar ótken. Máselen, áleýmettik jelilerde ashyq qoljetimdilikpen «Parasattylyq saǵaty» jalpyrespýblıkalyq aksııasy, «Ál-Farabı jáne qaıyrymdy qoǵam» atty vıdeodáris, «Ekinshi Ustaz» onlaın veb-semınarlar serııasy jurtshylyqqa jol tartqan. «Qaıyrymdy qoǵam» chellendjine álemniń 7 elinen kelgen sheteldik stýdenttermen qosa, Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynyń 14 myńǵa jýyq stýdenti qatysypty. «Ál-Farabı» halyqaralyq pándik olımpıadasynda alys-jaqyn shetelderdiń 10 elinen 9,5 myńnan astam mektep oqýshysy baq synaǵan. Olımpıada jeńimpazdaryna ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da oqýǵa 40 bilim granty bólindi.

Sonymen qatar, Ál-Farabıge arnalǵan 7 monografııa, danyshpannyń dáıeksózder jınaǵy, «Qaıyrymdylyq» oılary men naqyl sózderi qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde jaryq kórdi. Ál-Farabıdiń buryn jarııalanbaǵan úsh traktaty arab tilinen qazaq tiline aýdarylǵan.

Kezdesý aıasynda álemde tuńǵysh ret jaryq kórgen «Ál-Farabı» ensıklopedııasynyń tusaýkeseri ótti. Ensıklopedııanyń mazmuny tarıhı derekter, málimetter, geografııalyq nysandar, ómirbaıandyq málimetter, oıshyldyń ómir joly men ǵylymı muralaryn (traktattary men olarǵa túsindirmeler), uǵymdar men termınder, arab-musylman Renessans kezeńindegi belgili ǵalymdardyń eńbekterin qamtıdy. Onda zamanaýı zertteýshiler men qazaqstandyq farabıtanýshylar, sondaı-aq, ıslam fılosofııasy, din, mádenıet, ǵylym jáne bilim máselelerimen aınalysatyn barsha ǵalymdar týraly bıblıografııalyq málimetter keltirilgen.

Memlekettik hatshyǵa sonymen qatar mereıtoılyq jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Qazaqstanda jáne shet elderde uıymdastyrǵan jáne ótkizgen negizgi oqıǵalar men is-sharalardy qamtıtyn «Uly Dalanyń Uly esimi» fotoalbomy usynyldy. Onda elimizdiń jetekshi ýnıversıtetiniń uly oıshyldyń rýhanı murasyn tanymal etý, zertteý, zerdeleý, nasıhattaý jáne máńgi este qaldyrý jónindegi jobalary men bastamalary týraly baıandalady. Kitap tek farabıtanýshy ǵalymdar men ǵylymı qoǵamdastyqtyń ǵana emes, sonymen qatar oqyrmandardyń keń aýqymy úshin de qyzyqty derektermen tolyǵa túsken.

Búginde Sırııanyń Damask qalasynda uly ǵulamanyń  Vızıt ortalyǵy men mýzeıi jumys istep tur. Bul týraly baıandaǵan QazUÝ rektory Ǵalym Mutanov: «Ol ortalyqta QazUÝ bólimshesi ashylady. Atalǵan bólimshede bıyl ǵylymı jáne qalpyna keltirý jumystaryn jalǵastyratyn bolamyz. Jeke tulǵanyń ıntellektýaldy jáne adamgershilikti kemeldenýiniń tutastyǵy jónindegi  Ál-Farabı ıdeıasyn jan-jaqty taratýǵa búginde álemniń 12 elinen ashylǵan  ál-Farabı ortalyqtary qosyldy. Bul ortalyqtar janynan QazUý fılıaldaryn ashý jumystary qolǵa alyndy», dep atap ótti.

Kezdesý sońynda Qyrymbek Eleýuly qazaqstandyq ǵalymdarǵa qajymas ǵylymı izdenisteri úshin alǵysyn bildirip,  jańa tabystar tiledi. Is-sharaǵa qatysýshylar Ál-Farabı shyǵarmalary jáne ol týraly jańa basylymdar kórmesimen, sırek kezdesetin kitaptar qorymen jáne kitaphananyń taqyryptyq zaldarymen, Ál-Farabı murajaıynyń jańartylǵan ekspozısııalarymen tanysty.

QR Memlekettik hatshysynyń sapary aıasynda Pan Gı Mýn atyndaǵy Turaqty damý ınstıtýty men tórtinshi merzim qatarynan QazUÝ basqaryp kele jatqan BUU-nyń «Akademııalyq yqpal» baǵdarlamasynyń Ǵalamdyq habynyń jańartylǵan keńsesiniń tusaýkeseri ótti. Sondaı-aq, Qyrymbek Kósherbaev ýnıversıtet ǵalymdarynyń, sonyń ishinde zamanaýı IT-tehnologııalardy qoldana otyryp jasaǵan birqatar zerttemelerimen tanysty.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

"Qazfosfat" ónim eksportyn ulǵaıtýda

Ekonomıka • Búgin, 18:37

29 qazanda Senat otyrysy ótedi

Parlament • Búgin, 17:57

Qyzylordada sala úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 17:41

Qyzylordada ınternet alaıaq ustaldy

Qoǵam • Búgin, 17:15

Hosep Bartomeý otstavkaǵa ketti

Sport • Búgin, 17:07

Elordaǵa qarjy quıýǵa nıetti

Elorda • Búgin, 16:50

Shymbulaqqa aparar jol ońtaılandyryldy

Ekologııa • Búgin, 15:55

Qostanaıda elik atqan brakonerler ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:05

29-31 qazan kúnderi kún jylynady

Aýa raıy • Búgin, 12:40

Shymkentte "Qazyǵurt" mádenıet úıi qaıta jandanady

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 12:30

Prezıdent Ahmetjan Esimovti qabyldady

Prezıdent • Búgin, 12:01

Jańa Almaty qalaı abattandyrylýda?

Aımaqtar • Búgin, 11:35

Ulytaýda uıadaı qonaq úı ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 11:15

Atyraýda stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 11:05

Uqsas jańalyqtar