Zertteýshiler syrtqy belgisi boıynsha qazaqstandyq quqyqty romandyq baǵytqa jatqyzyp júr (al reseılik quqyqqa germandyq sıpat kóbirek tán). Romandyq baǵyttaǵy Fransııa quqyǵynda Konstıtýsııalyq ádil sot ınstıtýty joq. Sondyqtan onyń ornyna bizdegi sııaqty konsýltatıvti organ – Konstıtýsııalyq Keńes jumys isteıdi (anyǵynda, biz Fransııa tájirıbesinen kóshirip alǵanbyz).
Endi Konstıtýsııalyq sotty qurý týraly másele qoıylǵanda qaı eldiń tájirıbesin eskerýge tıispiz degen zańdy suraq týyndaıdy. Romandyq dástúrde bul ınstıtýt joq nemese asa jetile qoımaǵan. Qalyp otyrǵany – germandyq baǵyttaǵy elderdiń tájirıbesi (obektıvti sebepter boıynsha Skandınav elderi bul ınstıtýttan bas tartqan), sonyń ishinde jaqsy bolsyn, jaman bolsyn Zorkın, Týmanovtar basqarǵan, áli de basqaryp kele jatqan Reseı tájirıbesi.
Jalpy, ıýrısdıksııadaǵy sottar óz betinshe quqyq normasyn túze beretindikten, AQSh sekildi anglo-saksondyq elder úshin ádeıilep konstıtýsııalyq ádilsot ınstıtýtyn qurýǵa qajettilik joq. Sondyqtan bul elderdiń quqyqtyq modeli arnaıy qaralmaýy yqtımal. Dese de, ádil sot, jalpy, quqyq týraly tanymymyz empırızmi basym aǵylshyn-amerıkalyq quqyqtyq mádenıetke kóbirek týysatyndyqtan, onyń fýndamentaldy zańdylyqtaryn sózsiz eskerýge tıispiz. Onyń ústine álem ǵana emes, quqyq ta jahandanyp, onyń ınterkommýnıkatıvti sulbasy kún ótken saıyn kúsheıýde.
Bul máseleniń sondaı-aq ekinshi jaǵy bar – tek sheteldik tájirıbeni ǵana emes, sot týraly qalyptasqan ulttyq quqyqtyq oı-áýen men tujyrymdardy, mádenıettanýshylyq negizderdi teń eskerý qajet. Osylaı qaraǵanda ǵana qurylýy kózdelip otyrǵan Konstıtýsııalyq sot tıimdi jumys isteıtin ınstıtýtqa aınalady.
Konstıtýsııalyq sottyń basty artyqshylyǵy – onyń tek adam quqyǵyn joǵary deńgeıde qorǵaýynda ǵana emes, sonymen qatar Konstıtýsııa normalaryn tikeleı qoldanýy jáne iske asyrýy bolyp tabylady.
Álemdik tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, Konstıtýsııalyq sottyń korpýsy negizinen akademııalyq synmen qaraı alatyn quqyq professorlarynan qalyptasady. Olardyń shyǵarǵan sheshimderin, ondaǵy keltiretin konseptýaldy ýájder men beıtarap negizdeýlerin oqýdyń ózi nege turady!? Bul túptep kelgende, konstıtýsııalyq quqyq ǵylymy men teorııasynyń damýyna da úlken serpin beretini sózsiz.
Endigi jerde Konstıtýsııalyq soty bar eldiń aldynda turǵan kezekti mindet, ol – Adam quqyqtary jónindegi Eýropalyq sotqa múshe bolý. Qazaqstannyń buǵan terrıtorııalyq qana emes (bir-eki Fransııa syıyp ketetin Batys Qazaqstan oblysy Eýropa kontınentine kiredi), ıýrısdıksııalyq ta negizdemesi bar.
Qazybek DÁÝTALIEV,
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqytýshysy,
zań ǵylymynyń kandıdaty
ALMATY
