Erkindik emlesi

Baqsańyz, kartınany rea­lıstik turǵyda jazýǵa tal­pynǵan avtor erkindik pen as­qaqtyqtyń sımvolyn syzyp otyr. Shyǵarma ıesi – belgili sýretshi Baýyrjan Báı­dilda. Qylqalam sheberi eldiń keń-baıtaq jerin kól­deneń ólshemde syzyqtyq perspektıva arqyly sheber kórsetken. Kartınanyń artqy qaptalyndaǵy bıik taýlar aldyńǵy plandaǵy búrkitke parallel kórinis berip tur. Ortańǵy planda qalyp qoıǵan jigit beınesi de týǵan jerine degen qurmetin sezdirip tur.

Tumsa tabıǵattyń tylsym kúshi avtorǵa jańa ıdeıa tý­ǵyz­ǵandaı. At ústine ornyq­qan er jigit, kók júzin­de qa­lyq­taǵan búrkit, ulty­myz­dyń jeti qazynasy ekeni málim. Týyn­­dyǵa er jigittiń ajyramas serikteri – júırik at, qy­ran búrkit syndy obrazdar en­­gizilgen. Erdiń qanaty – at, qu­laǵy – ıt, asyraýshysy – búr­kit, qorǵanshysy – myl­tyq, bul ıdeıalyq detaldar.

Sýretshi keıipkerin esh alań­syz kúıde senimdi serik­terimen en dalada júrgen kezin beınelegen. Búrkit ádetinshe týyndyda da qalyqtap bara jatyr. Bul kórinis kórse­tilgen kartınanyń bireýiniń for­maty peızajdyq for­mat­ta, bireýi portrettik tur­ǵyǵa negizdelgen. Beıneni tigi­­nen túsirý arqyly avtor oqyr­­man­ǵa bıiktikti sezindiredi. Jalpy, peızajdyq format ne­gi­zinde sozylyńqy etip ja­zyl­­ǵan búrkit keń jazyqtyqty sýret­teıdi.

Shynynda sýretker ult­tyń rýhanı boıaýyn shyǵar­­masyna kýlt retinde qalap, bostan­dyqqa umsynǵan baha­dúr baba­myzdyń maqsat-mu­ratyn jetelep keledi. Jo­laý­shy – siz ben biz. Talaı zoba­lań joldardy, aýyr náý­betti basy­nan ótkergen, sonda da má­­de­nıetinen, ulttyq bolmy­sy­nan, ata-teginen ajyra­ma­­ǵan ha­lyqtyń jıyntyǵy. Áne, ta­laıdy tamsandyrǵan Táýel­siz­dik tańy! Bul – er­kindik emlesi!