Biz alǵan málimetterge súıensek, bes jyl ishinde korporatıvtik nesıelerdiń úlesi 68%-dan 41%-ǵa deıin tómendep, toqyraýǵa ushyraǵan. Joǵary bazalyq mólsherlemeniń áserinen bızneske arnalǵan nesıeler de sońǵy aıda 137 mıllıardqa qysqaryp otyr.
Korporatıvti salaǵa beriletin nesıeniń jetkiliksizdik máselesin sheshýde Memleket basshysynyń bylaı bir aıtqany bar: «Ekonomıkaǵa aqsha kerek. Byltyr bankterdiń taza paıdasy bir jarym trıllıon teńgege jýyqtady. Al osy jyldyń birinshi jartysynda – bir trıllıon teńgeden asyp ketti. Bankter tıimdi jumys istegenniń arqasynda emes, negizinen Ulttyq bank ınflıasııamen kúresý úshin bazalyq mólsherlemeni joǵary deńgeıde ustap turǵandyqtan, osyndaı mol paıdaǵa keneldi. Úkimet pen Parlamenttiń bul paıdany memleket múddesin eskere otyryp, neǵurlym ádil bólý múmkindigin qarastyrǵany jón», degen bolatyn.
Shyndyǵynda, bankterdiń orasan zor paıdasy bazalyq mólsherlemeniń asa joǵary kórsetkishte bolyp turǵandyǵy, ınflıasııamen kúresý burynǵysynsha rekordtyq deńgeıde qalyptasýy teńge rýblden qutylyp, dollarǵa bekingen kezde tómendeı bastady. Nátıjesinde, korporatıvtik nesıeleý toqyraýǵa ushyrap, al tutynýshylyq nesıeleý tórge ozdy.
Elimizge tanymal táýelsiz qarjy taldaýshysy Andreı Chebotarev: «Bazalyq mólsherleme joǵarylaǵan saıyn bank klıentteri nesıe alýdy azaıtyp, suranystyń tómendeýinen ınflıasııa álsireıdi. Máselen, bólshek nesıeleý ótken aıda 3,9%-ǵa nemese birden 564 mlrd teńgege, jyl basynan beri 13,4%-ǵa ósti. Bul – sońǵy eki jyldaǵy eń joǵary ósim», deıdi.
Nátıjesinde, aqsha-nesıe saıasaty ımport pen ınflıasııany jedeldetetin bólshek nesıeniń damýy arqasynda ınflıasııany tómendetýge áser etpegen. Biraq sarapshy Ulttyq bank korporatıvtik saıasatty qaıta bastaý úshin bazalyq mólsherlemeni tómendetýge batyly jetpeı otyrǵandyǵyn aıtty sarapshy.
Prezıdent bizdiń naryqqa bólshek nesıe emes, arnaıy ekonomıkany nesıelendirýde mol tájirıbesi bar úsh jańa sheteldik bankti ákelý kerektigin, al álemde mundaı bankter saýsaqpen sanarlyqtaı ekendigin eskersek, olardy tartý mindeti ońaıǵa soqpaıtyndyǵy taǵy bar.
Qarjy sarapshysy Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵy aıasynda jumys istep jatqan qytaılyq bankter men jańa satyp alýshy tabylsa, «Bereke» banki bolýy múmkin degen boljam da joq emes. Elimizge qansha jańa bankter kelse de, baspanaǵa tómen paıyzben nesıe berilmeıdi.
Prezıdent talaptaryn naqtyraq túsiný úshin máselen, 1 mıllıon teńge bolsa, ony memlekettik bankke nemese tıisti memlekettik kepildikteri bar memlekettik kompanııaǵa jyldyq 16,5 paıyzben ornalastyra alady, ıaǵnı bir jylda 1 mıllıon 165 myń teńge alýǵa bolady degen sóz.
Andreı Chebotarev: «О́tken jyly bazalyq mólsherlemeniń joǵary bolýy Qarjy mınıstrliginiń memlekettik oblıgasııalarǵa qosymsha jeńildiktegi taǵy 382,4 mlrd teńge jumsaýǵa ákelgen. Bul – kvazımemlekettik sektor men basqa da kompanııalardy esepke almaǵandaǵy kórsetkish», deıdi.
Mundaıda korporatıvtik nesıelendirý qaıta bastalsa, memlekettik shyǵyndardy azaıtýdyń birden-bir joly – bazalyq mólsherleme tómender edi degen oı da joq emes.
Memleket basshysy Ulttyq bank basshylyǵynan mólsherlemege neǵurlym tıimdi kózqarasty talap etedi. IJО́ boıynsha qajetti nátıjege qol jetkizý úshin jyl saıyn 6-7%-ǵa ósý jetkilikti. Al irgemizdegi Qytaı eli muny 1990 jyldardan bastap 8-12%-ǵa, ósý qarqynyn tek 2010 jyldardyń ortasynda ǵana 6-7%-ǵa deıin báseńdetken.
