Sol kezde tárbıemiz óte jaqsy boldy ma, bolmasa «joǵary kýrsta osy kisideı bolady ekenbiz» dep shamaladyq pa, «starshagymyzǵa» zor qurmetpen qarap, yqylastana jaýap bere bastadyq. О́zara qysyr qaljyńymyzdy dereý tyıyp, aǵamyzǵa nán shaharǵa boı úıretip, ýnıversıtet atmosferasyn sezinip qalǵanymyzdy aıtyp jatyrmyz. Sonda Talǵattyń bir sózi esimizde qalypty: «Eń aldymen, ustazdardy syılaý kerek», degen. О́zimizden úsh kýrs qana joǵary oqıtyn adam bizge sonsha eresek kórinip edi sol kezde.
Ara-tura ýnıversıtet dálizinen kóre qalsaq, Tákeńder qatysqan KVN-dy, onda kóterilgen máselelerdi, utqyr ázilderdi aıtyp raqattanamyz. «Úlken kýrstyń stýdentteri Jeltoqsan kóterilisi týraly «Allajar» fılmine túsip júr eken» degen sózdi estigende tipti esimiz ketti. Tákeńder «massovkada» júrse de, týra Qaırat Rysqulbekovtiń beınesin somdaǵandaı syılaıtyn boldyq.
Odan keıin Tákeńdi «Zaman-Qazaqstan» gazetiniń redaksııasynan kórdik. Qazirgi stýdentterde mundaı ádet joq: biz ár kúni tańerteń dúńgirshekten gazet satyp alatynbyz. Birimizdiń alǵanymyzdy ekinshimiz ákelgen emespiz. Sabaq ústinde bolsa da, úziliste de kóz qıyǵymyzben gazetke qarap otyratyn edik. Qazirgi telefonǵa telmirgen jasóspirimder sııaqty. Jaqsy materıal bolsa jarysa oqyp, pikirtalasqa taqyryp etip, áıteýir abyr-sabyr bolatynbyz da júretinbiz. Sondyqtan sol kezeńde shyqqan gazetterdiń qaısysy oqylymdy, qaısysynda qandaı máseleler kóteriledi, qaısysynda jastar kóbirek sóz alady – bárin biletinbiz.
Sol kezeńde múlde jańa baǵytta shyǵyp, uıqydaǵy qazaq baspasózin selk etkizgen «Jas Alash» pen birneshe jýrnalıstiń qoltańbasy aıqyn tanylǵan «Zaman-Qazaqstandy» oqý sánge aınaldy. «Zamandy» apta saıyn satyp alyp, Dıdar Amantaı, Kúlpara Jumaǵalı jáne Talǵat Eshenulynyń maqalalaryn, Tursynjan Shapaıdyń satıralyq baǵanyn qunyǵa oqımyz. Kúni keshe senbilikte kúrekke súıenip turyp tereń áńgime aıtqan Talǵat aǵamyz tegin jigit bolmady. Ol kezde Almatynyń jańa alańyndaǵy Táýelsizdik monýmenti áli tolyq ornatylmaǵan. Talǵat kúnderdiń kúni Táýelsizdik týraly maqala jaza kelip: «Aǵalar, Táýelsizdik monýmentin tezirek turǵyzyńyzdarshy. Kúnde bas ıip, táý etip júreıin», degen rýhta tamasha túıin jasapty. Denemizdi toq soǵyp ótkendeı dir ete qaldyq. Apyr-aı, adamnyń sanasyn qoparyp tastaý úshin osyndaı sóz kerek eken-aý... Sodan monýmenttiń bitýin biz de asyǵa kúttik. Talǵat aǵamyz baıqamaı, bizdiń de ańsarymyzdy maqalaǵa qosyp jibergendeı.
Osy kúni Táýelsizdik monýmentiniń qasynan ótsem, Talǵat aǵammen birge biz de sony turǵyzýǵa úles qosqandaı súısinemin, janym raqattanady. Biz tym jas bolsaq ta, Táýelsizdik tańyn babalarymyzben birge úsh-tórt ǵasyr kútken urpaq ekenbiz-aý!.. Eshenuly sony eskertipti, sol rýhty túrtip oıatypty.
Odan keıin Talǵatty «Jas Alashtan» kórdik. «Zaman-Qazaqstandaǵy» ustazy Jumabaı Shashtaıuly qalaı kózi qıyp jiberdi eken?» dep áńgime etemiz. «Jas Alashtyń» tynysyn ashqan Nurtóre Júsip te Eshenulynyń eren arynyna tosqaýyl qoıǵan joq. Aptasyna úsh ret shyǵatyn gazette de Talǵat tamasha maqalalarymen kórindi.
Kúnderdiń kúni bir ish pystyratyn sabaqta otyryp, oqytýshy aǵaılarǵa arnap epıgramma jazdyq. Qanattyń qoly sıqyrly, aǵaılardyń obrazyn dál keltirip sýret salady. Sondaı epıgrammanyń biri uly ustazymyz Temirbek Qojakeevke arnalyp edi. Sózbe-sóz esimde joq, biraq aǵaıymyzdyń, Zeınolla Qabdolov sıpattaǵandaı, myq shegedeı bolmysyn asyra sýrettep, artyq ketippiz. Sol qaǵaz áıteýir bir sebeptermen joǵary kýrstardyń qolyna tıipti. Talǵat bizdi keń dálizde jolyqtyrǵanda biraz nárse búldirgenimizdi birden sezdik. «Mynalaryń úshin senderdi sotqa bere alamyn», dedi sol kezden-aq qoıý qara murtynyń artynan ashý tógip. Basymyz salbyrap turmyz, basqa ne isteıik? Biraq bylaı shyǵa bere «aman qutylǵanymyzdy» olja kórýdiń ornyna, «eki týyp, bir qalǵany sııaqty, professordy sonsha aqtaǵany nesi?» dep kúńkildedik.
Bárin keıin túsindik qoı. Qazir uly ustazdarymyzdy da, olardyń ótken dárisin de, alǵan emtıhanyn da erekshe saǵynamyz. Tipti sol kisilerdiń bar keremetin, bar bilimin ala almaı qalǵandaı ókinemiz. Sondaıda aǵaıdy erekshe qadirlegen, bizden de sony talap etken Talǵat sııaqty kókiregi oıaý jigitter bárin erte túsingendeı, bárin erte túısingendeı, ishte bir qurmet sezimi boı kóteredi.
Sóıtip júrip, biz keıbir myqty jigitterdi aǵa tutyp, solardaı bilim izdep, jol tabýǵa bolatynyn sezindik. Talǵat Eshenuly odan keıin qandaı qyzmetke barsa da ishteı tileýles bolyp júrdik. Jýrnalıst retinde ǵana emes, aqyn retinde de erekshe syılaıtyn boldyq.
– Almaty vokzaly.
Jol – taraý, terisaıyryq.
Tún.
Shoıyn relster tynshyǵan.
Tynshyǵan dúnıeniń kókiregin qars aıyryp, perronda án aıtty bir syǵan, degen óleńin sol kezdegi jastar keremet súısine jattady. Kórinbeıtindi kórip, sezinbeıtindi sezinip, baıqamaıtyndy baıqap qoıatyn aqynnyń tamasha jyrlaryn keıde ózinen de qyzǵanatynbyz. Syrtqy túri keıde tym yzbarly kórinetin aǵamyz álemge osynsha ǵajaıyp meıirimmen qaraıtynyna senbeıtin de sııaqtymyz ba, qalaı? Joq, bir bul ǵana emes, basqa jyrlarynda da Tákeń ózindik súrleýden, únnen tanǵan joq. Osy kúnge deıin Talǵat Eshenulynyń toqsan saıyn toptama óleń berip jatqanyn kórgen emespin. Biraq báribir ádebı orta, oqyrman qaýym onyń óleńderin izdeıdi. Bul turǵyda Talǵat Eshenuly qazynasyn jasyryp júrgen qarapaıym janǵa uqsaıdy. Temekisin tutatyp qoıyp, Ámirhan Balqybekke óleń oqytatyn Tákeń jurttyń jyryna da erekshe súısinetin oqyrman ekenin keıin qyzmettes bolǵanda baıqadyq qoı.
Sodan... jolymyz toǵysty. 2004 jyldyń sońynda Talǵat Eshenuly otyzǵa tolǵany bar, tolmaǵany bar, bir top jýrnalısti «Jas qazaq» gazetine shaqyrdy. Ash qasqyrdaı qunyǵa kirisip, aptalyq gazetti jańa sapada shyǵarýǵa kirisken kúnder qandaı ǵajap edi! Alǵashqy nómirdiń birinshi baǵanyna bas redaktorymyz T.Eshenuly «Bizdiń doktrına» dep maqala jazyp, jańa basylymnyń baǵytyn ózimizge de, oqyrmanǵa da keremet túsindirip berdi. Alǵashqy nómirdi redaksııaǵa Sáken Sybanbaı aǵamyz qushaqtap kirip, kóz aldymyzda sábıdeı terbetkeni esten ketpes! Sol «Jas qazaq» qazaq baspasózine úlken tynys ákeldi. Az ýaqytta basylymdy suratyp oqıtyndar kóbeıdi. Múıizi qaraǵaıdaı avtorlar ózi bet buryp, eń jaqsy jazbalaryn bizdiń gazetke jarııalaýǵa asyǵatyn-dy. Tákeń bolsa, bizdiń bir-bir bet qana júrgizýimizge qanaǵat bildirmeı, aı saıyn bir ret bilim, ekonomıka, halyqaralyq qatynas taqyrybyndaǵy gazet ishindegi gazet daıyndaýǵa jumyldyrdy. Sol kezde Tákeń otyzdyń aınalasyndaǵy jigit eken. Biraq bilimi, ózine senimi bizdi de erekshe qanattandyrdy. Bir keıipkerden suhbat alsaq, ozyq batys basylymdaryndaǵydaı suraǵymyzdy «Jas qazaq» dep bastaıtyn boldyq. Tórtinshi bette mindetti túrde álemdik baspasóz betterindegi úzdik maqalalar aýdarylyp basylady. «Myna ǵalamsharda ózimiz ǵana ómir súrip jatqanymyz joq, basqa jurttyń baspasózi ne jazyp jatyr?» degenge keremet betburys edi bul.
Meniń oıymsha, Talǵat Eshenuly sol kezde qaramaǵynda qyzmet istegen Sáken Sybanbaı, Ámirhan Balqybek, Janarbek Áshimjan, Gúlzat Nurmoldaqyzy, Aıdyn Qaba, Nurbolsyn Meldebekov, Erenǵaıyp Qýataıuly, Nurǵısa, t.b. jýrnalısterdiń áleýetin tolyqtaı ashty.
– Ábeke, – deıtin Tákeń ezýine jyly kúlkisin jıyp, – sizdiń redaksııada maqala jaza almaıtynyńyzdy, keshkilik Marhabat jeńgemniń qoıý shaıyn ishken soń shabytyńyz ashylatynyn bilem. Biraq kúndiz redaksııada bolyńyz. Quryltaıshylardan yńǵaısyz bolmasyn.
Ámirhan Balqybek marqum: «Áı, Táke, durys baıqapsyz. Men túnde ǵana jazam ǵoı», – dep kóziniń oty jarq etip rıza bolyp qalatyn-dy. Biz redaksııada maqala jazyp otyrsaq, Ámirhan aǵa kelgen qonaqtarmen sóılesip, kitabyn oqyp, ara-arasynda tereń áńgime bastap, sosyn kompıýterde sál oıyn oınap qoıatyn. Erenǵaıyp ekeýmiz keıin ınternettiń tereńine súńgýdi úıretkendeı boldyq. Ádebı portaldardy qyzyǵa ashyp, arasyndaǵy eleń etkizer jańalyqtardy daýystap oqyp, Ábekeń balasha qýanatyn. Tákeńniń osynsha zor senimi Ábekeńe qanat bitirdi. Ár beısenbi kúni tańerteń Ámirhan Balqybek sarǵysh qaǵazdarǵa jazyp ákelgen tórt-bes bettik maqalasyn operator Kámshat apaıǵa daýystap, «dıktovka» jasaýǵa kirisetin. Onyń Gilgámesh týraly, Rıýnoske Akýtagava, Arıstotel týraly ǵajap maqalalary osylaı týdy. Keıin «Qasqyr Qudaı bolǵan kez» kitabyna bir taraý bolyp endi. Talǵat Eshenuly senim artpaǵanda, sonyń barlyǵy qazyna Ábekeńniń ishki áleminde aqtarylmaı qala berer me edi, kim bilsin...
Redaksııa jigitteri jıylyp, ár seısenbi jáne beısenbi kúnderi fýtbol oınaıtynbyz. Tákeń mynaý degen shabýylshy. Biraq alańda qarsylassyń ba, bastyq ıa baǵynyshty emessiń. Aq ter, qara ter bolyp, artynan bir úıdiń balasyndaı jıyla qalyp shaı ishetinimiz de keremet bolatyn. «Jas qazaq» jýrnalıster arasyndaǵy týrnırlerde talaı ret top jardy. Tipti sol kezde atyshýly bir mınıstrdiń qazaq baspasózine qysastyǵyn kózben kórgen soń, onyń komandasyn oısyrata jeńgenimiz de bir tarıh. Mınıstrdiń kómekshisi Tákeńniń qulaǵyna sybyrlap: «Mınıstr bir dop soqsynshy, qorǵanysty ashyp tastańyzdarshy», dep ótingende, myrs etip qoıǵanbyz. Qaıdaǵy soqtyrǵan?
Talǵat redaktor retinde ózi de ótkir boldy, bizden de ótkir maqalalar talap etti. Alǵashqy kúnnen-aq ol maqalaǵa qol tıgizý saqa jýrnalıst úshin syn bolatynyn sezdirdi. «Jas qazaq» shyqqan alǵashqy aılarda redaktor aldyna ketken maqalalarǵa birdi-ekili eskertý ǵana jasalyp shyqsa, qatty qýanatynbyz. Osylaısha, ózi de tárbıe kórgen, bizdi de tárbıelegen Tákeń sózge asa jaýapty qaraýdy úıretti. Al jaqsy maqalamyz shyǵa qalsa, redaktor bizden artyq qýanatyn. «Myna Eskeńniń búgingi maqalasy ǵasyrǵa júk bolyp tur» deıtin atymyzdy týra atamaı. Myna jaqta ezýimizge kelgen maqtanysh kúlkisin jasyryp biz turamyz. Eńbegińniń aqtalǵany emeı nemene!
Sonymyzǵa qaramaı, redaktormen qaljyńdasamyz. Bir kúni Erenǵaıyp Tákeńdi óz kóligimen áldebir jıynǵa alyp jóneldi. Almatynyń keptelegi qandaı, ýaqyt bolsa tar, Tákeń «ana jolmen júr, myna jolǵa buryl» deı berse kerek. Sonda Erenǵaıyp: «Táke, men sizge mońǵol halqynyń bir mátelin aıtaıyn ba?» depti. «Aıt» dep eleń ete qalypty Tákeń. «Bastyq qaıda baratynyn biledi, kóshir qalaı aparatynyn biledi» deıdi eken» dep tujyrypty Erenǵaıyp. Tákeń osy támsildi sodan keıin súısine aıtyp júrdi. «Osy kúni qaıda baratynymyzdy ǵana bilemiz, qalaı baratynymyzda sharýamyz joq» dep kúlgeninde, arǵy jaǵynda bárimizge degen qurmeti de ańǵarylmaı qalmaıtyn.
Talǵat Eshenulynyń tikeleı tapsyrmasymen sol jyldary Ábilseıit Aıhanov, Jánibek Saýranbaev, Málik Shamýzov, Seıildá Baıshaqov, Venıamın Soldatenko, t.b. qazaq sportynyń qaıratkerlerinen suhbat alǵanymdy kóńilime medet tutamyn. Solardyń ishindegi bir detaldardy taba alǵandaı, aıtqyza alǵandaı arqalanamyn. Kitaptaryma da erkin qostym.
Keıin jolymyz bólindi. Tákeń órledi. Asa jaýapty qyzmetter atqardy. Osy kúni de «Aıqyn-Lıter» seriktestiginiń basshysy retinde qazaq baspasóziniń ystyq-sýyǵyna tózip júr.
Jastyq shaǵy kóz aldymyzda ótken, jastyq jalynyn Táýelsiz memlekettiń býynyn qataıtýǵa arnaǵan aǵamyz er jasyna kelip qalypty. Jasqanbaı, buǵynbaı, tyǵylmaı, aıtaryn aıtyp, jazaryn jazyp erkin jetipti. О́zimizden úsh-tórt jas qana úlken bolsa da, naǵyz aǵadaı qamqor bolypty, jol nusqapty, jetistigimizge súıinipti, sátsizdigimizge kúıinipti. Jolyqqanda júregin alaqanyna ala amandasyp, arǵy jaǵynan baıaǵysha baqylap júretinin ańǵartypty. Biz áli kúnge aǵamyzdyń aldynda qatardaǵy jaýyngerdeı qalt tura qalady ekenbiz. Sonymyz eki jaqqa da jarasymdy, óte jarasymdy sııaqty.
Eseı Jeńisuly,
«Aq jelken» jýrnalynyń bas redaktory («Qazaq gazetteri» seriktestigi)
