О́mirsheń óner ókili

Moldahmet Kenbaevtyń týǵanyna 90 jyl tolýyna arnalǵan kórme ótti Qazaqstannyń halyq sýretshisi Moldahmet Kenbaev 1925 jyly 25 shildede Qostanaı oblysynyń Jangeldın aýdanynda dúnıege keldi. 1948 jyly N.V.Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıshesin, 1956 jyly V.I.Sýrıkov atyndaǵy Máskeý Memlekettik kórkemsýret ınstıtýtyn támamdady. Professor F.Reshetnıkovtiń shákirti. 1949 jyldan beri kórmelerge qatysyp, 1955 jyldan bastap KSRO Sýretshiler odaǵynyń múshesi bolyp tabylady. Moldahmet Kenbaevtyń shyǵarmashylyǵy qazaq beıneleý ónerinde talassyz kórnekti oryn alady. Ol Máskeý men Lenıngradtyń úzdik oqý oryndarynda bilim alyp, 50-jyldary Qazaqstan beıneleý ónerine kelgen sýretshiler býynyna jatady. О́mirdi emosıonaldy-beıneli etip kórsetýde jáne ulttyq erekshelikti izdestirý jolynda mańyzdy shyǵarmalar týdyryp, Qazaqstan beıneleý ónerine jasalǵan zor sapalyq sekiris osy býyn ókilderine tıesili. Qazaqstannyń sol kezdegi ózge de sýretshilerimen qatar Moldahmet Kenbaev – álemdik óner keńistiginde dala mádenıetin laıyqty kórsete bilgen sýretker. Moldahmet Kenbaevtyń «Álibı Jangeldınniń otrıady» dep atalatyn tarıhı-revolıýsııalyq taqyryptaǵy kartınasy dıplomdyq jumys retinde bekitilip, ol ony úzdik qorǵap shyqty. Qazirgi tańda bul jumys Á. Qasteev atyndaǵy QR MО́M-niń turaqty ekspozısııasynda tur. Moldahmet Kenbaev sońǵy kýrsta oqyp júrgende Úkimettiń tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý týraly qaýlysy shyǵyp, ol jazǵy praktıkasyn tyńda ótkizýge alǵashqylardyń biri bolyp kelisimin berdi. Shyǵarmashylyq joldaryn jańa bastaǵan sýretshiler jasaǵan tyń ıgerýshilerdiń peızajdyq jáne portrettik etıýdteri qazir sol kezdiń erekshe bir tarıhı qujaty ispetti. Mol­dahmet Kenbaev úshin tyńǵa sapardyń mańyzy zor boldy. Kókshetaýda júrgende oǵan shopan eńbegi jaıly keskindemelik týyndy jazý týraly oı keldi. Al tyńǵa «Astyq merekesi» trıptıhy men «Tyńnyń týýy» kartınasyn arnady. 1957 jyly sýretshi «Suhbat» jáne «Qashaǵanǵa quryq salý» dep atalatyn eki keskindemesin jazdy. Alańsyz at ústinde ketip bara jatqan eki shopannyń asyqpaı qurǵan suhbaty arqyly adam men tabıǵattyń birligin sheberlikpen asha bilgen «Suhbat» lırıkalyq kartınasy jan jylýyna toly. Al, «Qashaǵanǵa quryq salý», kerisinshe, bar ekpinimen aryndaı shapqan aq boz at pen qoldaryna quryq pen arqan ustap, soǵan qaraı umtylǵan qarýly eki salt atty beınelengen, al batyp bara jatqan kún sáýlesimen oınaǵan saıyn dala jiger men dınamıkaǵa toly. Qarama-qarsy ashyq túster men ekpindi baǵyttaǵy turmystyq kórinistiń sulýlyǵy ulttyq bolmystyń bitimin alǵan. Salystyrmaly túrdegi shaǵyn kólemdegi «Kıiz basý» polotnosy (1958 j.) jalpy dál tabylǵan ólshemniń nátıjesinde kólemdi týyndy sııaqty bolyp kórinedi. Keshke qaraı kúńgirt tartqan kók shóp, áli de kógildir aspan, aq shańqan kóılekter men halyq sheberleriniń túrli tústi jeletkeleri – bári-bári qosylyp merekeli shyǵarmashylyq ortany quraıdy. Kolorıti men sıýjeti tereń ulttyq kartınada tútin arasynan salt attynyń sulbasy áreń kórinetin alysqa qarap otyrǵan jas qyzdyń obrazyna aınalyp ketken lırıkalyq jeli asa bir náziktikpen ótýde. Moldahmet Kenbaev uzaq jyldar boıy ustazdyq qyzmetpen aınalysty. Ol 1978 jyly Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynyń qurylys fakýlteti sáýlet bóliminiń sýret jáne keskindeme kafedrasynda professor ataǵyn alǵan birinshi qazaq sýretshisi. Osy bólim negizinde 1979 jyly Almaty sáýlet-qurylys ınstıtýty quryldy. Sýretshiniń jumystary kóp­tegen kórkemsýret murajaılarynda, respýblıkamyzdaǵy, alys jáne jaqyn shetelderdegi jeke kolleksııalarda saqtaýly. «Qashaǵanǵa quryq salýdy» – memlekettik Tretıakov galereıasy, al «Shopan ánin» memlekettik Shyǵys halyqtary óneri murajaıy satyp alǵan. Sharafaddın ÁMIROV, «Egemen Qazaqstan». ALMATY.