Samaldyń salǵan “Bulbul” áni

Shalǵaıdaǵy Jańaqala aý­dany­­nyń seksen jyldyǵy atalyp ótip jatqan kez edi. Osy dataǵa baıla­nysty aýdan kórkem­óner­pazdary tamasha konsert qoıdy. Oryndal­ǵan mýzykalyq nómirler, shyrqal­ǵan ásem ánder men tar­tylǵan kúıler, myń buralǵan bıler el ishi jas talanttarǵa ken­de emes ekenin aıqyn tanytyp tur­dy. Mádenıet úıine jınalǵan qalyń qaýym olar­dyń ónerlerine súısinip dúrkin-dúrkin qol shapalaqtap otyrdy. Bir kezde konsertti júrgizýshi: “kompozıtory Latıf Hamıdı. “Bulbul”. Oryndaıtyn Samal Jan­tileýova” dep habarlady. Sah­naǵa qyrdyń qyzǵaldaǵyndaı qul­pyrǵan qyz shyǵyp kele jatty. Apyr­maı, ol “Bulbuldy” aıaǵyna de­ıin jetkizip aıta alar ma eken? Ony oryndaýǵa qalaı batyly jet­ti. Bul sahnaǵa alǵash shyǵyp júr­gen órimdeı jas ánshi túgil, menmin degen kásibı deńgeıi tolysqan saqa ánshilerdiń dáti bara bermeıtin qaıtalanbas án týyndysy emes pe? Oıdan oı týady. Áli esimde. So­naý sekseninshi jyldardyń bas kezi. Ol kezde KazMý-dyń jýrna­lıstıka fakýltetinde oqıtyn­myn. Oralda oblystyq gazette tájirı­be­den ótip júrgen kezimiz. Bir kúni óner saparymen oblys ortalyǵyna joǵaryda atalǵan “Bulbul” ániniń avtory Latıf Hamıdı men halyq ár­tisi Bıbigúl Tólegenova keldi. Sol kúngi kez­desýde qazaqtyń tama­sha ánshisi Bıbigúl “Bulbuldy” ta­myl­jyta oryn­dady. Jıylǵan jurt oryn­darynan tik turyp qol soqty. Sonda Latekeń tolqı turyp bylaı dep edi: men, árıne, “Bul­buldy” Bıbigúlge, onyń daýysyna arnap jazdym dep aıta almaımyn. Báribir bul án Bıbigúlge arnal­ǵandaı kórinedi. О́ıtkeni, “Bul­buldy” tuńǵysh oryndaǵan, tu­saýyn kesken Bıbigúl. О́zine ǵana tán mánermen shyrqaý shegine jetkizip oryndaıtyn da Bıbigúl... Iá, Latıf Hamıdıdiń “Bul­bulyn” sahnaǵa shyǵarýǵa ekiniń bi­ri­niń táýekeli jete bermeıdi. Bul óte sırek kezdesetin joǵary daýys­pen shyrqalatyn án. Ony vokal tilinde koloratýralyq sop­rano dep ataıtyny belgili. Mine, osyndaı óre­si bıik ándi jas ánshi Samal Jan­tileýova qulat­paı, óz bıiginen tómendetpeı, sánin ketir­meı, árin buzbaı alyp shyqty. Ánniń shyr­qaý shegi – “Bulbul­dyń” saıraǵa­nyn sa­la­tyn qus. Osy synı sátte de Sa­mal­­dyń qu­lyn daýysy men ásem áýezi kókke emin-erkin sharyq­tap órleı berdi. Konsertten soń Samalmen til qatysýdyń da sáti tústi. Ánshi bolý bala kezinen bergi armany eken. Tórtinshi synyptan bastap respýb­lıka kóleminde ótkizilip júrgen “Ánshi balapan” konkýrsyna qaty­syp birneshe ret júldeger atanyp­ty. Mektepti bitirgen soń Maham­bet О́temisov atyndaǵy Batys Qazaq­­stan memlekettik ýnıversı­teti saz jáne bı bólimine túsip ony ótken jyly oıdaǵydaı aıaqtap shyǵypty. Oǵan vokaldan Qazaq­stan­nyń eńbek sińir­gen ártisi Qanatqalı Qoja­qovpen, esimi Aqjaıyq óńirine belgili óner ıesi Aqmaral Ahmetova dáris beripti. Samaldyń salǵan ánin tyń­da­ǵan­nan keıin oblystyq máde­nıet bas­­qarmasyna qarasty jas­tar shy­­­ǵar­­mashylyq ortalyǵynyń dı­rek­­tory, halyq ártisi, pro­fessor Beken Jylysbaev shákirti, vokal­shy-maman Syrym Aman­ǵalıevke bir ótinish aıtýǵa týra kel­geni: Ja­ńa­qala aýdandyq mádenıet úıinde ádisker bolyp isteıtin ánshi qyz bar eken. Biz mýzykadan bir­deme túsinsek onyń úlken bola­shaǵy bar sekildi. Daýysyn tyńdap kórińisshi, dedik. Syrekeń sózge kelgen joq. Ob­lys ortalyǵyna sha­qyrtyńyz de­di ol. Mundaǵy mýzyka maman­da­ry­na Samal úsh-tórt án oryndap berdi. – Materıal bar, – dedi ol S.Jantileýovanyń ánin tyńdaǵan­nan keıin. – Materıal degen ne? – Tabıǵı, shynaıy, qulaqqa jaǵymdy daýysymen ásem áýezi bar darynǵa qarata aıtylatyn vokal tilindegi baǵa bul, dep túsin­dirdi. ­– Bul, eń bastysy. Qalǵany Samal­dyń óz qolynda. Durys baǵyttaı bilse túbinde odan jaqsy ánshi shy­ǵa­dy dep oılaımyn. Meniń oıym­sha, ázirge onyń re­per­týary jutań­daý sekildi. Sony baıytý men kó­beıtý jaǵyna mán bergeni jón. Repertýardy túr­len­­dirýdiń jóni osy eken dep kez kel­gen ándi tal­ǵam­syz túrde aıta berýge bolmaıdy. О́ziniń daýysy­men harak­terine, ta­bıǵatyna saı keletin ánder­di tań­daı bilse, Samaldyń úlken sah­naǵa shyǵýyna tolyq múmkindigi bar. Shalǵaı aýdanda turatyn jas ánshi Samal Amanǵalıqyzy jó­nin­­degi tolǵanysymyzdy kásibı mýzy­ka mamanynyń osy bir baǵa­symen túıindegendi jón kóremiz. Temir QUSAIYN, Batys Qazaqstan oblysy, Jańaqala aýdany. Sýretti túsirgen Rafhat Halelov.