Aıa О́mirtaı«Egemen Qazaqstan»
102 materıal tabyldy

Rýhanııat • 14 Aqpan, 2020

Zıra Naýryzbaeva: Kúdik pen úmit arpalysqan kúıdemin

Kúıshi, jazýshy Talasbek Ásemqulovtyń óner men ádebıet jaıyndaǵy tereń bilimi Shyǵys pen Batys kózqarasyn astas­tyrsa, Zıra Naýryzbaevanyń túrki-qazaq mıfologııasy týrasyndaǵy paıymdaýlary men etnografııalyq zertteýleri zamandastarynyń zor yntasyn týǵyzdy. Bir shańyraqtaǵy qos qalamgerdiń shyǵarmashylyǵy birin-biri daýsyz tolyqtyryp, sýretkerlik talantyn ushtaı túskenine kýá bolasyz. Osy oraıda ádebıet pen mádenıet tóńireginde mádenıettanýshy, mıfolog Zıra NAÝRYZBAEVAMEN suhbattasqan edik.

Álem • 11 Aqpan, 2020

«Oskar» jeńimpazdary anyqtaldy

Áıgili Dolby Theatre sahnasynda Amerıka kınoakademııasynyń kópten kútken «Oskar» júldesin tap­syrý saltanaty ótti. Oń­tús­tik­­koreıalyq rejısser Pon Chjýn Ho­­nyń «Pa­razıtter» kartınasy «Úz­dik fılm» nomınasııa­sy boıyn­sha ozyq dep tanyldy. Aǵylshyn ti­li­nen ózge tildegi kartınanyń mu­n­da­ı aıtýly júldege tuńǵysh ret ıe bolýy da aıryqsha ja­ńalyq bolyp otyr.

Rýhanııat • 31 Qańtar, 2020

Túrki áleminde «Abaı jyly» bastaldy

Túbi bir túrki jurty Ázerbaıjan astanasy Bakýde Halyqaralyq Túrki akademııasy Ǵylymı keńesiniń kezekti III otyrysy ótti. Túrki keńesine múshe memleketter bas qosqan alqaly jıynda akademııanyń jyl boıy atqarylǵan jumystardyń esebi qorytyndylanyp, 2020 jylǵa arnalǵan jumys jospary men Túrki áleminiń mereıli datalar tizimi bekitildi.

Álem • 31 Qańtar, 2020

Bakýde Halyqaralyq Túrki akademııasy Ǵylymı keńesiniń III otyrysy ótti

Baký qalasynda Halyqaralyq Túrki akademııasy Ǵylymı keńesiniń kezekti III otyrysy ótti.

Abaı • 29 Qańtar, 2020

Hakim tutynǵan jádigerler

Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq-mýzeıiniń uıymdastyrýymen Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynda «Abaı mýzeıi jáne qoljazbalar álemi» taqyrybynda kórme ashyldy. Kórme aıasynda Nur-Sultan qalasynyń turǵyndary men meımandary úshin mýzeı qoryndaǵy Abaı Qunanbaıulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna qatysty tarıhı qujattar men arhıvtik derekter, qundy qoljazbalar, dombyrasy jáne aqynnyń 1885 jyly tarıhı ólketaný mýzeıine óz qolymen tapsyrǵan jádigerleri tanystyryldy.

Rýhanııat • 21 Qańtar, 2020

Qazaqy as: dástúr men dám

Ulttyq dástúr men jergilikti erekshelik qarqyndy kúsheıip, qandaı da bir el týraly pikir qalyptastyrýda qaı kezde de ulttyq taǵam erekshe mańyzǵa ıe. Sondyqtan da bolar, búginde san alýan mázirdegi taǵamnyń túr-túri zamanaýı mádenıettiń qyzǵylyqty úrdisteriniń birine aınalyp úlgerdi. Osy oraıda ázirlenýi bylaı tursyn, ataýynyń ózi umyt qala jazdaǵan kádeli ári orny bólek ulttyq taǵamdarymyz týraly as máziri jınaqtalyp, qalyń oqyrmanǵa jol tartýy kóńil qýantarlyq is boldy.

Rýhanııat • 21 Qańtar, 2020

Abaı mereıtoıy qalaı atalyp ótedi?

Hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn jalpyhalyqtyq deńgeıde uıym­dastyrý jáne mazmundyq deńgeıde atap ótý bo­ıynsha ázirlik jumystary jan-jaqty pysyqtalýda.

Qoǵam • 19 Qańtar, 2020

Qazaqy tanym jáne ekologııa týraly kitap oqyrmanǵa jol tartty

Astanada ekosana men mádenıetti qalyptastyrýdy maqsat tutqan «Esosophy nemese kıeli tabıǵat» kitabynyń tusaýkeseriótti. Qazaqstanda alǵash ret qolǵa alynyp otyrǵan erekshe joba «Otbasy hrestomatııasy» qorynyń kezekti jumysy. Qazaq halqynyń dástúrli nanym-seniminde, ádet-ǵurpynda jaqsylyqtyń jyrshysy, yrys-quttyń nyshany sanalatyn kıeli jan-janýarlar týraly ańyz-áńgimeler jeńil baıandalyp, jas urpaqty tabıǵatty aıalaýǵa, súıýge shaqyrady.

Rýhanııat • 12 Jeltoqsan, 2019

«Uly dalanyń ultaralyq tili» estafetasy bastaldy

Qazaq tilin úırený úshin ynta kerek pe, ýaqyt kerek pe? Til úırenýge ne kedergi? Tól merekemiz táýelsizdik kúnine oraı elordada ótken Qazaqstan halqy Assambleıasynyń memlekettik tildi damytýǵa baǵyttalǵan «Uly dalanyń ultaralyq tili» atty forýmynda dál osy máseleler kóterildi. Til týraly ádettegi jıyndardan ózgeshe formatta ótken forým jumysynda qazaq tilin ana tilindeı meńgergen azamattar emin-erkin oı-pikir almasyp, til úırený jolyn ózgelerge úlgi ete otyryp, baıandap berdi.

Rýhanııat • 05 Jeltoqsan, 2019

Jas býyn jańǵyrý jolynda

Keleshektiń qozǵaýshy kúshi sanalatyn jastardyń qatysýymen «О́z elińdi tany» atty respýblıkalyq ekspedısııa bastaldy. Mundaǵy basty maqsat jas óskinge qazaqtyń ulttyq qundylyqtaryn tanytyp, tamyryn tereńnen tartqan ata tarıhymyzdy boıyna darytý.