Halyq danalyǵynda «Qyz ósse – eldiń kórki» degen sóz bar. Qyz bala ómirge kelse, baq keldi, shattyq keldi dep erekshe qýanyp, qyz tárbıesine erekshe kóńil bóletin bolǵan. Sodan da bolar «Qyzdy tórge otyrǵyz, tóreńdeı kút» deıtin halyq qyzdaryn baqyt qusyna balap, erekshe aıalap, álpeshtep ósirgen. Búgingi aıdarymyzda qyz balaǵa qurmet, qyz balany tórge shyǵarý salty týraly áńgimelemekpiz.
Ertede qyz balaǵa qurmetpen qaraǵany sonsha, olardyń aldynda dóreki sóılemeı, izet saqtaǵan eken. Er-turmany kúmisten ádiptelgen sulý jorǵalardy qyzdary men qaryndastaryna mingizip, kıimniń tańdaýlysy men áshekeı buıymdardyń qymbatyn qyzdaryna usynǵan. Tipti jańa túsken jeńgeleri de qaıyn sińlilerin atymen shaqyrmaı, «Erkem», «Shyraılym» dep erkeletken.
Áıgili jazýshy Ǵabıt Músirep óziniń bir sózinde «Qazaq qyzy uzatylǵansha negizinde eki-aq túrli jumys isteıdi: kólden sý ákeledi, shaı quıady. Jumystyń basqa túrine qaıyn eneniń qolynda jattyǵady», dep qyz balaǵa aýyr jumys istetpeı, álpeshtep ósirgeni týraly aıtady.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Táttigúl Qartaeva qazaq otbasynda saqtalǵan izgi dástúr – qyz balany tórge shyǵarý týraly qundy oılarymen bólisti. Zertteýshiniń aıtýynsha, qazaqtar arasynda áıelderge degen ózgeshe, erekshe kózqaras qalyptasqan.
«Qazaq qoǵamynda qazaq áıeliniń áleýmettik erkindigi «qyz saltanaty», «áıel saltanatynan» kórinedi. Aqjúnis, Baıan, Qyz Jibek, Qurtqa, Nazym, Eńlik, Aımannyń shynaıy mahabattary men sulýlyǵy qazaq eposynyń ǵana emes, shyǵys halqynyń eposynyń lırıkalyq obrazyna aınaldy. Qyz-kelinshekter boı túzep, sán-saltanatpen júrdi. Kósh kezinde aýyldyń syıly báıbishesi, erke, sulý qyzdary kóshtiń aldyna júre bergen. Sebebi er adamdar, aýyl aqsaqaldary kóshten birneshe shaqyrym ozyp ketken, keıde áńgime-dúken quryp, jolda kidirip, kóshten kesh qalyp, artynan kósh ýaqytsha toqtaǵan kezinde qýyp jetken», deıdi T.Qartaeva.
Bala kezden mahabbat pen meıirimge qanyp ósken qyz balasynan bolashaqta týǵan eli men jerin súıetin, óz shańyraǵyn ardaqtaıtyn, balalaryn jaqsy kóretin qamqor ana, qaıratty jan, názik arý shyǵatyny sózsiz. Dál osy sebepti qyz tárbıesinde onyń jaqsy bolyp ósýi úshin ósken ortasy men birge júretin qurby-qurdastarynyń, dos-jarandarynyń durys bolýyn qadaǵalaǵan. Qazaqtyń «Qyzyń ósse, qyzy jaqsymen aýyldas bol», «Qyzǵa qyryq úıden tyıym» degen naqyl sózderi sol ómir tájirıbesinen alynǵandyǵyn kóremiz.
Tarıhshy Táttigúl Qartaevanyń aıtýynsha, belgili áskerı zertteýshi Ábýbákir Dıvaev 1880 jyldary Syr boıyna jasaǵan ekspedısııasy kezinde otbasylyq tálim-tárbıege qatysty yrym-tyıymdardyń birqataryn Perovsk ýeziniń qazaǵy Muhamedálı Shahmuratovtan jazyp alǵan. Zertteýshiniń «Prımety...» atty kitabynda (1896) qyz bala tárbıesi men tyıym júıesine qatysty málimet bylaı dep keltiriledi:
«Qyz bala bosaǵaǵa otyrmaıdy, ıaǵnı aldyńǵy buryshqa, ádette «aqsúıek» sultan teginen shyqqan adamdar men qarttar otyratyn qurmetti orynǵa otyrady. Boıjetken qyzǵa áýlettiń ulmen birge teń quqyqty múshesi retinde qaraıdy jáne soǵan oraı, oǵan qurmet jasaıdy. Jalpy alǵanda, ony qurmetteıdi. Qazaqtar ózderiniń boıjetken qyzǵa degen qurmetin aıqyn kórsetetin yrym qalyptastyrǵan, bul – qurmet jónindegi ereje, sonymen birge ómirde basshylyqqa alynatyn keń taralǵan tujyrymǵa aınalǵan, muny oryndamaǵan úı qojasyn baqytsyzdyq, joǵarydan jaza kútedi».
Sózimizdi túıindeı kele, qyz bala tárbıesi úlken jaýapkershilikti qajet etedi. Iаǵnı, bolashaq jas urpaqty adamgershiligi mol, ımandy, ónegeli, ónerli etip tárbıeleý – qazirgi otbasyna úlken mindet. Búgingi qazaq otbasy tárbıeniń negizi retinde ulttyq salt-dástúrlerdi negizge alatyn bolsa, utylmaıtyny anyq.
Aıa О́MIRTAI,
«Egemen Qazaqstan»