Hattar. Jyldar. Taǵdyrlar

Almatydaǵy S.Muqanov pen Ǵ.Músirepovtiń ádebı-memorıaldyq mýzeı keshe­ni­niń uıymdastyrýymen «Ata­kent» Qazaqstan iskerlik yn­ty­maqtastyq ortalyǵynyń «Baq­shasaraı» saltanat úıinde «Mu­qanovtyń hathanasy – Pısmoteka Mýkanova» atty hattar jınaǵynyń tusaýkeseri ótti. Bul kitapqa qazaq ádebı­e­ti­niń klassıgi, akademık-jazýshy S.Muqanovtyń 1924–1973 jyl­dar aralyǵynda ózi jazǵan jáne basqalardan alǵan hattary tuńǵysh ret (300-den asa hat) toptastyrylǵan. Hattar sherter syr alýan. Bul hattarda ár jyldardyń boıaý-bederi de, ýaqyt tabynyń izderi de, qoǵamdyq-saıası ómirdiń tynysy da, jeke tulǵanyń qalyptasý, eseıý kezeńderiniń sýretteri de saqtalǵan. Kitap mazmunyna qarap otyryp-aq oqyrmannyń qyzy­ǵýshylyǵy erkinen tys oıana bastaıdy. О́ıtkeni S.Mu­qa­novtyń hat jazysqan adam­darynyń tiziminiń ózi kóz súrindiredi: A.Tolstoı, M.Sho­lohov, M.Jumabaev, Sh.Qudaı­berdiuly, D.Nurpeıisova, M.Áýezov, I.Jansúgirov, I.Stalın, J.Shaıahmetov, D.Qonaev, K.Sımonov, A.Fadeev, N.Tıhonov, L.Sobolev, I.Shýhov, A.Hrapchenko, S.Qudash, K.Iаshın, I.Omarov, N.Bajan, Ú.Balqashev, A.Toqmaǵambetov, Á.Nurpeıisov, Á.Nurshaıyqov, M.Ǵabdýllın, J.Moldaǵalıev, S.Qırabaev, T.Kákishev N.Baımuratov, K.Orazalın, T.Álimqulov, Y.Ýálıhanov, N.Fazylov, T.Nurtazın, Z.Shashkın, V.Farmer, E.Fleıs, A.Bekon, I.Álibaev, H.Bekishev, Ǵ.Maldybaev, Á.Shmanov, J.Bekturov, Á.Qońyratbaev, J.Shaluly, t.b. Kitap parasatty, paıymdy oqyrmandarǵa, ádebıet tarıhyn jáne jazýshy sheberhanasyn zertteýshilerge arnalǵan.

Zııaly qaýym ókilderi, S.Muqanovtyń qyzdary Baıan men Janna, «Aqnıet» kor­po­ra­tıvtik qorynyń tóraǵasy Asqar Kókimov, t.b. qatysqan bul jıynda qalamgerler oı bólisip, Muqanovtyń baı epıstolıarlyq murasy týraly, onyń keler urpaqqa ǵıbraty týra­ly aıtty. Kitap tusaýkeseri rá­simin Qazaqstan Jazýshylar oda­ǵy basqarma tóraǵasynyń oryn­basary Mereke Qulkenov pen Baıan Sábıtqyzy jasady. Ki­tap «Aqnıet» korporatıvtik qo­ry qamqorshylyq keńesiniń tór­aǵasy S.Abdýllaevtyń demeý­shi­ligimen jaryqqa shyqty. Kitap tanystyrylymyna ar­nalǵan keshti jınaqtyń qu­ras­­tyrýshysy ári jaýapty redaktory – S.Muqanov pen Ǵ.Músirepovtiń ádebı-memo­rı­aldyq mýzeı kesheniniń je­tekshisi, aqyn Ádilǵazy Qaıyr­bekov júrgizip otyrdy.  

Nazgúl ALTAEVA