Ýaqyt únin tarazylaǵan týyndylar

Ýaqyt únin ádil tarazylaǵan mundaı kartınalar kórermendi dál sol kezeńge, tap sol meken­ge ıirip áketkendeı áserge qal­­dyratyny bar. Solardyń ishind­egi eń irgeli týyndylar Á.Qasteev atyndaǵy óner mu­rajaıynyń qorynda saq­taýly tur. Kúni keshe óner ordasynyń zamanaýı shetel óneri qorynan jınaqtalǵan Reseı sheberleriniń qoltań­basynan syr shertetin kórme esik ashty.

Vladımır Rýtshteınniń 1957 jyly jazǵan «Jeńisten soń» dep atalatyn jumysy óziniń ataýymen de, emosıo­naldyq mazmunymen de búkil kórmeniń ózegin ustap tur. Sýrette – kórkem de jigerli jas jigitter fýtbol matchyn­da jeńiske jetken zaýyt ko­mandasynyń ókilderi eke­­ni baıqalady. Olardyń júz­derine shýaq uıalatqan jeńis qýa­­nyshy, jeńis shattyǵy. Shá­kirtter jigerine rıza bolǵan jattyqtyrýshynyń tulǵasy da este qalarlyqtaı. Anna Kos­tınanyń «Mektep bitirý keshi» dep atalatyn ja­­ryq pen baqyt sezimine toly serpindi jumysy da qu­ry­ly­my jaǵynan aldyńǵy kom­po­zısııaǵa jaqyn.

Kórmede Qazaqstan taqy­ryby aıryqsha ún qatady. Bú­kil eldiń basyn qosqan tyń ıgerý tarıhı oqıǵaǵa aı­nal­ǵany málim. 1954 jyly kók­temde on myńdaǵan adam dala tósin tilgilep jańa jer­lerdi baǵyndyrýǵa at­tandy. Bul oqı­ǵadan sýret­shiler de shet qalǵan joq. Kór­medegi lı­rıkalyq ekpinge toly Va­len­tın Bogdanovtyń «Dos­tardan hat», Irına Vıt­mannyń «Ja­ńa jerde», Rostıslav Sle­tovtyń «Tyń­ǵa» jumystary jas tyń ıgerý­shilerdiń «sha­tyrdaǵy» ómirin kórsetedi. Kórmedegi Pavel Korınniń Más­­keý metrosyndaǵy beket­tiń sándik jabdyqtaryna arnalǵan eskızderi almatylyq kórermenniń nazaryna alǵash ret usynylyp otyr. Ásirese Novoslabotskaıa metrosy vı­traj­darynyń eskızderi erek­she qyzyqty. Olardyń negi­zinde eskilikti matalardyń ór­­nekterimen órilgen ósimdik­tek­tes gúldi naqyshtardan qu­ralǵan kúrdeli kompozısııa­lar da kórme qabyrǵasynan oryn alǵan.

Kórmede áıelder beı­nesi basym. Sergeı Gerası­mov pen Leonıd Kabachektiń, Ste­pan Dýdnık pen Alek­sandr Pýshnınniń keskindeme­le­rindegi aýyldyń eńbekker áıel­­deri áserli beınelengen. Kóshpeli kórmege kelgen ju­mys­shy qyzdar Konstantın Dorohov kartınasynyń negizgi keıip­kerlerine aınalǵan. Saıabaqta serýen qurǵan qurby qyzdar Alekseı Tkachevtyń shabytyna dem berse, jol jıeginde ne­me­r­esin jetektegen ájeıler Gleb Sa­vınovtyń qylqalamyna ilik­ken.

Kórme jetekshisi Galına Syrlybaevanyń aıtýynsha, 1960-jyldary Máskeýdiń Kór­kemsýret kórmeleri dırek­sııasy mýzeıge birqatar týyn­dysyn syıǵa tartqan. Al keı­bir týyndy avtorlardyń ózinen tikeleı satyp alynsa kerek. Aıtalyq, Vıktor Oresh­nıkovtiń «Sýretshi A.F.Kos­tınanyń portreti». Petr Konchalovskııdiń «Bala­laıka ustaǵan bala» jáne «Sý­quıǵyshtaǵy jupargúl», Arıstarh Lentýlovtyń «Qy­ryqqabat beınelengen natıýrmort», Aleksandr Osmerkınniń «Erevan natıýrmorty» atty ju­mystary keńes ónerindegi iri sýretshilerdiń tikeleı mura­gerlerinen alynǵan.

ALMATY