JEŃIS-65

KEShEGI NIKOLAI – BÚGINGI NAIMANBAI

ATYN О́ZGERTIP, ZATYN JО́NGE KELTIRGENIMEN ShENEÝNIKTER KEDERGISINEN ASA ALMAI JÚR

1941-1945 jyldarǵy Otan soǵysynda Eýro­pany qan­quı­ly fashısterden azat etýge qatysqan jas jigit­terdiń qatarynda Naımanbaı Qurbanov Qyzyl­orda oblysy, Jańaqorǵan aýdany, Birlik kol­hozynan soǵysqa attanǵan bolatyn. 1942 jylǵy qazannyń 1-10 kúnderi 335-shi atqyshtar polky­nyń jaýyngeri retinde Stalıngrad ma­ńyndaǵy keskilesken shaıqasta aýyr jaralandy. Mına jaryqshaǵynan bir aıaq, bir qoly syndy. Úsh aı áskerı gospıtalda jatyp, aıyqqan soń qańtarda soǵysqa qaıta  attandy. Uly Jeńisti Germanııa irgesinde qarsy aldy. Kóptegen orden, medaldardyń ıegeri soǵystan soń da halyq sharýashylyǵyn órken­detýge, “Birlik” sovhozyndaǵy asyl tuqymdy qarakól qoıyn ósirýge aıanbaı kiristi. Ár júz analyqtan 145-ten 165-ke deıin tól órgizgen kezi boldy. Tórt qyz, tórt ul ósirip jetildirdi. Naımanbaı Qurbanovtyń áskerden kelgennen keıingi basty qıyndyǵy – Stalıngrad túbindegi shaıqasta aýyr jaraqattanyp, áskerı gospıtal­da jatqan ýaqytynda tili Naımanbaıǵa kelmegen áskerı (pısar) hatshy ony Nıkolaı dep qujat­taryn túgel sol atpen toltyryp jibergen kórine­di. Elge kelgennen keıin barlyǵyn basy­nan bas­tap, qaıta qujattandyryp, Nıkolaıdy Naıman­baıǵa ózgertýge qyrýar ýaqytyn jibergen eken. Sol kezde: “Siz orystyń jeri úshin soǵystyńyz, orystyń atyn alypsyz. Barlyq ataqty Reseıden surańyz!” dep tepsingen sheneýnikter de bolypty. Endi mine 87-ge kelgen shaǵynda sheneýnik­terdiń sheksiz qaqpaqylyna ushyrap otyr. Uly Jeńistiń 60 jyldyǵyna 1953 jyly turǵyzǵan úıiniń ornyna “jańadan tam salyp beremin” degen aýdan ákimi aýysyp ketken soń, odan bergi basshy­lar biri-birine siltep júrip-aq, jıi aýy­syp ketip otyrǵan. Bes jylda Jańaqorǵan­ǵa ákim­dik etken T. Mustafaev, N. Musabaev, B. Bekti­baev, B. Qal­taev,B. Elamanovtardyń birde-bireýi ony oryndaı almaımyn demeıdi. Telefon avtomat sekildi. “Kúte turyńyz” dep dińkesin qurtyp keledi. Ashynǵan aqsaqal ótken jyly qarashada Elbasy ótkizgen tikeleı efırge de shaǵymyn jol­dapty. Odan kelgen jaýap satylap tómen­deı kele, qolynda eshqandaı quzyry da qar­jysy da joq Birlik aýylynyń ákimi Raqysh Mámetovtiń qolyna túsipti. Sodan dármensiz­digine ókingen ákim Raqysh pen seksenniń jeteýindegi soǵys jáne eńbek ardageri, úshinshi dárejeli múgedek Naımanbaı aqsaqal ekeýi qosyla jer shuqyp otyryp qalypty. – Jylda Jeńis merekesine deıin ákimder men sheneýnikter habarlasyp otyrady da qalaı mereke ótti pyshaq keskendeı, sap tyıylady. Bıyl da ýádeni úıip-tógip berip jatyr. Eger sóz­derinde turmasa: “Siz orystyń jeri úshin soǵys­tyńyz, orystyń atyn alypsyz. Barlyq ataqty Reseıden surańyz!” dep tepsingen sheneý­niktiń aıtqanymen Reseı Prezıdenti Dmıtrıı Med­vedev pen Premer-mınıstri Vladımır Pýtın­ge hat jazǵaly otyrmyn, – deıdi qart kemseńdep. Sonda ákim-qaralardyń “Atańa ne qylsań, aldyńa sol keledi” degen qarapaıym qaǵıdany da bilmegeni me degen suraq oıymyzdy onǵa, sanamyzdy sanǵa bóldi. Eskendir ERTAI. Qyzylorda oblysy, Jańaqorǵan aýdany, Birlik aýyly. ELIN SÚIGEN ER BOLAR Astana qalasyndaǵy №37 jalpy bilim beretin orta mektepte oqýmen qatar tárbıe jumystary da jaqsy jolǵa qoıylǵan. Elbasymyzdyń “Ǵasyrlar boıy qalyptasqan mádenı muraǵa súıenip, erteńgi jáne búgingi kúnniń mádenıetin damytý kerek” degen sózin basshylyqqa ala otyryp, mektep­te tárbıe “Mádenı mura” memlekettik baǵdarlamasy bo­ıyn­sha júrgiziledi. Bul baǵdarla­manyń­ maqsaty—oqýshylar­dyń boıyn­da týǵan jerine, eline degen súıispenshi­lik sezimderin tárbıelep, tarıhı qazynamyzdy saqtaý, damytý jáne keleshek urpaqtarǵa tabys etý. Baǵdar­lamanyń baǵyttary ár sy­nyp­qa jas erekshelikterine baıla­nysty bólingen. Atap aıtqanda, 1-4-synyptar úshin “Qazaqstan halqy­nyń ǵasyrlyq salt-dástúrleri”, al 5-synyptar úshin “Men—tabıǵattyń bir bóligimin”, 6-synypta “Kitap – oı-bilimniń káýsar bulaǵy” atty taqyryptarda ótse, 7-synypta Ji­bek jolynyń jáne kóne qalalardyń tarıhy, 8-synypta ata-babalary­myzdyń tarıhı murasy, 9-synypta el tarıhynan tálim beriledi. Baǵdarlama boıynsha Jeńistiń 65 jyldyǵyna oraı da is-sharalar ótip jatyr. Oqýshylardy otansúıgishtikke tárbıeleý, soǵys ardagerlerine taǵ­zym etý maqsatynda Keńes Odaǵy­nyń Batyry, qolbasshy Baýyrjan Mo­­mysh­ulyna arnap 5-11 synyp ara­lyǵynda “Qazaq halqynyń erjúrek azamaty” atty synyp saǵat ótti. 5-11 synyp oqýshylary Otan soǵysy­nyń ardagerlerine jáne batyr baba­lary­myzǵa arnap óz óleńderin oqy­dy. Oqý­shylar qalalyq “Jeńis dań­ǵyly” týrıstik ekspedısııasyn júze­ge asyrý barysynda “Meniń otanym—Qazaq­stan” ekspedısııasyna qatysyp Baýyrjan Momyshuly dańǵylymen júrip ótti, 2 synyp oqýshylary jáne synyp jetekshileri Aınash Hasenova, Saǵynysh Baıbo­lova Uly Otan soǵy­synyń ardageri Berleshov Barly­baı atanyń úıine baryp áńgimelesip, syılyqtaryn tabys etti. Osyndaı ónegeli isterdiń basy-qasynda synyp jetekshilerimen qatar únemi mektep dırektorynyń tárbıe jumystary jónindegi orynbasary Sáýle Baıbekova tabylady. О́skeleń urpaqqa tárbıe berýde ol óziniń bilimi men tájirıbesin keńinen paıdalanyp, árkez jón-joba kórsetip otyrady. Gúlden NURQABYL, №37 mekteptiń muǵalimi.