Klassıkalyq shahmattan elordada ótip jatqan álem chempıonatynyń jetinshi partııasynda tosyn nátıje tirkeldi. Qytaılyq Dın Lıjen qara tastarmen oınasa da, báseke barysynda azdaǵan basymdyqqa ıe boldy. Alaıda matchtyń sońyna qaraı ol óreskel qatelik jiberip, kútpegen jerde Iаn Nepomnıashııge jol berip qoıdy. Sóıtip jetinshi partııadan keıin reseılik grossmeıster taǵy da esepte alǵa shyqty – 4:3. Al Dın Lıjen segizinshi partııada qarymta qaıtara ala ma?
Álem birinshiliginiń jetinshi jarys kúninen keıin dańqty shahmatshylar jas balanyń qateligin jasaǵan Dın Lıjenniń endi ózine kelýi qıyn bolatynyn jáne «jahandyq dodada kim chempıon bolady?» degen suraq osy jeńilisten keıin-aq anyqtalyp qoıǵanyn aıtyp otyr. Máselen, klassıkalyq shahmattan álemniń 14-chempıony reseılik Vladımır Kramnık qytaılyq grossmeıster Dın Lıjenge mundaı masqara jeńilisten keıin psıhologııalyq turǵyda óz-ózine kelýi qıynǵa soǵady dep esepteıdi. «Qazir Dın aldaǵy oıyndarda Iаnǵa qarsylyq kórsetýge ózin tolyq dármensiz sezinip jatqanyna senimdimin. О́ıtkeni mundaı jeńilis adamnyń júıke júıesine áser etpeı qoımaıdy. Onyń ústine alda áli tolyq jeti partııa bar ekenin eskersek, bul jeńilis Lıjenge óte aýyr soqqy boldy», deıdi V.Kramnık.
Degenmen, qytaılyq shahmatshy ekinshi partııada jeńilgen kezde de birqatar shahmat sarapshylary endi Iаn aıqyn basymdyqqa ıe bolady degen pikirlerin alǵa tartqan edi. Alaıda Dın Lıjen altynshy partııaǵa deıin tarazy basyn teń ustap, reseılik shahmatshyǵa álem tájin ońaı berip qoıa salmaıtynyn baıqatty. Sondaı-aq Dın Lıjen chempıonat barysynda reseılik shahmatshyǵa qaraǵanda kóbirek táýekelge baryp, matchtyń qyzyqty ótýine zor úlesin qosyp jatyr. Máselen, ol ekinshi partııanyń tórtinshi júrisinde eshkim kútpegen h3 júrisin jasap, barsha shahmat sarapshylary men jankúıerlerin tańǵaldyrǵan edi. Al keshegi jetinshi partııada ol óziniń ádettegi ıspanııalyq pozısııasynan bas tartyp, fransııalyq qorǵanysty tańdap, taǵy bir márte shahmat jankúıerlerine tosynsyı usyndy. Bir aıta keterligi, shahmat áleminde «fransııalyq qorǵanys» dep atalyp ketken júris 1978 jylǵy álem chempıonatynan keıin alǵash ret Astanadaǵy dodada jasalyp otyr eken.
Matchtan keıingi baspasóz máslıhatynda Dın Lıjen: «Rıchard Rapportqa jetinshi partııada fransııalyq qorǵanysta oınaǵym keletinin aıtqan edim. Biraq men muny jartylaı qaljyń, jartylaı shyndyq retinde aıtqan bolatynmyn. Ony Rıchard shyn qabyldap, osy partııada qarsylasymdy tańǵaldyrý úshin fransýz qorǵanysyn synap kórýge esh qarsylyǵy joq ekenin jetkizdi», dedi.
Álem chempıony ataǵynan úmitker shahmatshylar jetinshi partııany tórt saǵatqa jýyq oınap, 37-júriske kelgende Dın Lıjen jeńilisin moıyndaýǵa májbúr boldy.