«Joshy han»: Eldik pen birlik muraty

Iá, árkim ártúrli beınede qabyl­daı­tyn Shyńǵyshannyń dáýirinen keıin qansha qoǵam aýys­sa da, bıleýshi haqyndaǵy qaıshy oı-pikirler de, ańyz áńgimeler de tolastar emes. Biri ony «uly kósem» dese, endi biri «talaı jannyń qanyn sýsha shashqan qanisher, jaýyz» dep sıpattaıdy. Álem ony mońǵol dep tanydy, al ataqty tarıhshylar men ǵalymdar handy túrki taıpasynan shyqqan desedi. Árıne, ár taraptyń óz shyndyǵy bar. Desek te, aqıqat – jalqy. Sol aqıqat óz aǵysymen arada qanshama jyl ótse de, tyń zertteýler men kórkem týyndylarda tam-tumdap kórinip keledi.

О́tken aptada el Prezıdenti­nen bas­tap, elimizdiń túkpir-túk­pirinen arnaıy kelgen zııa­ly qaýym – ónerge ja­ny qu­mar kórermen Qalı­bek Qýanyshbaev atyndaǵy mem­­lekettik akademııalyq qa­zaq mýzykalyq drama teatry­na aǵyldy. Sahnada – Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty, jazýshy-dramatýrg Dýman Rama­zannyń alǵash ret qoıylyp otyrǵan «Joshy han» tarıhı dramasy. Qoıýshy rejısseri – Qazaqstannyń eńbek sińir­gen qaıratkeri Bolat Uzaqov.

Spektaklge mýzykany kom­­po­zıtor, etnomýzykant Edil Qusaıynov pen Qaırat Toqym­be­tov jazǵan. Qoıylymnyń sýret­shisi retinde Erlan Tuıaqov shaqy­rylǵan. Al horeografy – Sal­ta­nat Suńǵat, sahna saıysyn Aby­laı­ Salımhanov qoıdy.

Birneshe kúnge sozylǵan preme­raǵa kelýshilerdi sanap jat­padyq. Biraq, qanshalyqty anshlagpen ótkenin túgesilgen bılet pen oryn tappaı daǵdarǵan halyqqa qarap baǵamdaı berińiz. Beıne bir Astanaǵa Joshynyń ózi kelgen be dersiz.

Spektakl «Shyńǵys ordasy» men «Qazaq ordasy» atty bólimderden turady. Úrgenish shaharyn basyp alý kezinde Shaǵataı men Joshy arasyndaǵy teketires handyq ishindegi daýǵa ula­sýǵa shaq qalady. Shyńǵys hannyń ul­dary arasyndaǵy alaýyzdyqty she­ship, syrtqy jaýlardyń qıturqy oı­la­ry­nyń­ júzege asýyna jol bermeý oqıǵalary sýretteledi. Sondaı-aq Shyńǵys hannyń óz qaramaǵyndaǵy jerlerin tórt uly arasynda ulystarǵa bólý sahnasy arqyly onyń kóregendigi men sarab­dal saıasatkerligin baıqaısyń. Avtor zańǵar taýlardan asyp, tereń teńizderdi keship, taralǵy sozylǵansha, úzeńgi qajalǵansha tynym tappaı, qanshama halyq­ty qaramaǵyna qaratyp, bir ulysqa uıystyrǵan han áke men oǵlan Joshynyń el bıleý jónindegi oı erekshelikteri, talǵam-túısikterin de erekshelep ótedi. Keı sátterde áke sheshimine qatysty óz pikirin ashyq aıtatyn Joshy oǵlan beınesi búgingi Qazaq memlekettiginiń qalyptasýynyń ejelgi shart-talaptaryn ne­giz­deýshi tulǵa Joshy han beınesine deıin kóteriledi.

Túrki balasyn bir týdyń astyna jınap, artynan ergen eldiń tynyshtyǵy men birtutastyǵyn oı­laǵan oǵlan, Shyńǵys hannan keıin qany túrki balasyn bir shańyraqtyń astyna bas qosqyzyp, bir qazannan dám tatqyzǵan, taǵdyryn bir qa­zyq­­qa baılaǵan Joshy ómiri – el­diń eldigin, dildiń bastaýyn kórse­te­tin­ qundylyq.

Spektaklde Joshy han rólin teatr­dyń jas akteri Qa­ıyr­­­jan Sadyqov som­dady. Shyń­ǵys han beınesin eki quram­da Qazaq­­stannyń eńbek sińirgen qaı­­rat­kerleri Asylbek Qapaev pen Jan­qaldybek Tólenabaev oınady. Qoıy­lymda negizgi, qosalqy róldermen qa­tar kópshilik sahnalarynda 43 ártis óner kórsetti.

Týyndy avtory Dýman Rama­zan handar taqyrybyna buǵan deıin de qalam tar­typ júrgenin bilemiz. Atap aıtsaq, dra­matýrg «Kenesary – Kúnimjan», «Aby­laı­ hannyń armany», «Kereı – Já­nibek» tarıhı dramalaryn jaz­dy. Bári de sahnalandy. Bul jol­ǵy shyǵar­ma­nyń da ózegi tereń­de, jattandy tarıh emes, fılo­sofııalyq oıǵa jeteleıtin sátteri kóp ekenin baıqadyq. Sanada suraq kóp: qalaı jazyldy, qandaı derek­ter­ge súıendi, rejısser avtordyń úmitin aq­ta­dy ma? Premera sońynda avtor­dy az-kem áńgimege tarttyq. Jazý­sh­­y handar taqyrybyn – qazaq hal­qy­nyń tarıhy týraly týyndylar dep túsingen abzal deıdi.

«Joshy – qazaq handarynyń túp atasy.­ Joshy qurǵan memleket – búgingi Qazaq­stan. Endeshe, Joshy ulysy týraly jazǵanda, burynǵy tilmen aıtqanda, «qyp­­­shaqtar», «Qypshaq handyǵy», «Qyp­shaq memleketi» dep, al qazirgishe «qazaqtar», «Qazaq memleketi», «Qazaq han­dyǵy» dep jazsaq, esh qatelespeımiz. Shyn­dyqtan qashyp qutyla almaımyz. Joshy ulysy – protoqazaq memleketi. Joshy ulysy men Altyn Ordanyń qurylýy – qazaq memleket­tiginiń bastaýy. Qazaq handyǵynyń tarıhyn Kereı men Jánibekten emes, Joshydan bas­taý kerek», deıdi dramatýrg.

Sondaı-aq ol pesanyń jazylý barysyna da toqtaldy. «Jazamyn degen janǵa taqyryp tabylady. Al dál qazirgi sátte bizdiń qoǵamǵa óz tarıhymyzǵa oralý, onyń kórkem beınesin jasap, óskeleń urpaqqa tanys­tyrý eń ózekti másele. Pesany eki aıda jazyp shyqtym. Jazý qıyn bolǵan joq, izdenis pen oılaný kezeńi kóp ýaqytymdy aldy. Jazýǵa kirispes buryn Shyńǵys han men Joshyǵa qatysty bar­lyq málimetpen tanys­tym. Baıqa­ǵanym, Shyńǵys han týraly derek kóp bolǵanymen, Joshy týraly eńbek tym az. Sonda bar tarıhty jıyp-terip, erekshe dúnıe jasaǵymyz keldi. Pesanyń alǵashqy nusqasynda Bórte hanym boldy. Biraq Dýlat Isabekovtiń «Bórte» spektakli qoıylǵan soń qaıta­la­maýǵa tyrysyp, alyp tastadyq. Onyń ornyna Shyńǵys hannyń toqaly Qu­lan­ qatyn men Joshynyń báıbishesi Bek­tý­mysh­ty shyǵar­dyq».

Iá, Joshynyń aınalasynda oqıǵa kóp: taqqa talas, han ákeniń qahary, etekten alǵan jaý, ishten shyqqan satqyn... Alaıda avtor kórkem týyndyda mundaı sur­qaı kórinisterdi kóp sýrettemeýge tyry­sypty.

«Bul shyǵarmany jazýda negizinen fılo­sofııa men oıǵa qurdym. Kóbinese is-áreket pen qımylǵa emes, astaryndaǵy oıǵa, kórermenniń sanasyna jetetin oıǵa basa mán berdim. Sondyqtan pesany sah­na­lamas buryn rejıssermen kelisip al­dym. Sah­na­da atys-shabys, soǵystan gó­ri­ qazaqqa, ultqa qajetti oı aı­ta­ıyq­ dedim. Bolat Uzaqov ta meni to­lyq qup­ta­dy. Halyqqa rýha­nı­ nár beretin erekshe­ týyndy­ ja­sa­ǵy­myz keldi. Endi shyn baǵa­syn kó­rer­men berer», deıdi Dýman Rama­zan.

Aıta keteıik, Memleket bas­shy­sy­ Qasym-Jomart Toqaev preme­raǵa bar­ǵan­da óner ordasy­na­ ulttyq mártebe berý jó­ninde she­shim qabyldaǵanyn aıtty. Tıis­ti Jarlyq qazan aıynda Res­pý­blıka kúni qarsańynda jarııalanady.