27 Qańtar, 2017

Jas tundy janarǵa

364 retkórsetildi

О́mirde ne nárseni bolsyn júre­gi­men eljirep qabyldaıtyn adamdar bo­­lady. Emosııasy, janaıqaıy, mı­mı­kasy, oıy men sezimi menmundalap syr­tyna atoılap shyǵyp tura­tyn on­daılardy kóbine óner oshaq­ta­rynda jolyqtyratynyńyz ras. Kóz jasyna tez erik beretin kisini ádet­te júregi tym názik adam eken dep baǵalaıtynymyz taǵy bar. 

Sezimge bóleıtin ónerdiń qudi­re­tine quldyq urdyq! «Qyz Jibek» fı­lmine kemseńdemeıtin kisi bar ma, sirá? Júregi tas adam bolmasa, «Qarash-qarash oqıǵasy», «Kókserek», «Zamanaı» men «Qosh bol, Gúlsary»... ekrandyq týyndylary da tap solaı, janaryńyzǵa jas tundyrady, júre­gi­ńiz jazdaǵy ýyljyǵan órikteı eziledi, ishki sezimder sapyrylysyp, alaı-dúleı kúı keshtiredi. Buryn úndiniń fılmderin tamashalap ta aǵyl-tegil jy­laǵan ǵoı sol kezdiń adamdary. Qazir aıtsań, kúlkili... Bir tamshy jas kókiregińizdi kók­temgi jasyndaı kúńirentedi. Al «Abaı», «Ana-Jer-Ana»... spek­ta­kl­­derin súlesoq, ber jaǵyńmen tama­sha­laý taǵy múmkin emes. Bulardan qazaq­tyń sóz óneri qudiretiniń qandaı kıeli, qasıetti ekenin paıymdaısyz. Negizi aıt­paǵym, qazirgi oryndalyp júrgen ánderdiń jeńil-jelpi yrǵaqqa boı aldyryp, baıyrǵy tamyrynan tym alshaqtap ketkendigi týraly bolatyn. Búgin qarap otyrsańyz, toı-tomalaqta mátinderi mánsiz, kóńil sergitetin, oısyz-muńsyz saryndaǵy áýender jıi oryndalady. Toı – qazaqtyń qa­zy­nasy deımiz-aý, alaıda bar gáp sondaǵy oryndalatyn ánderde ǵoı. Oıly ánnen góri toıly ánderge kóbirek bet burýymyzdyń sebebi nede? О́ıtkeni, birinshiden, án naǵyz paıda tabýdyń, bıznestiń kózine aınalyp otyr. Tumsyǵymyzdy jarqabaqqa soq­tyryp, jaralaıtyn tusymyz osy. Birqatar ánshiler Eýropanyń dań­ǵaza áýenine eliktep, solarsha ashyq-shashyq kıinip, elirme únge eki qoldaryn erbeńdetip án salýdy máde­nıettiń bıik satysyna kóterilý dep sanaıdy. Sosyn keıde ber jaqta – ánshi, al ar jaǵynda bir top bıshi al­qyn-julqyn, óz-ózderin jep, mán-ma­ǵynasyz qur beker bıleıtinine kúıi­nesiń. Án men bı úılesse, nemiz bar ók­pelep. Máselen, sheteldiń ánshileri bul jaǵynan qamshy saldyrmaıdy, al bizdikilerdiń bıi keshegi 70-shi jyl­dardyń dıskotekasyndaǵy qımyl­dar­dan aýmaıdy. Bıshiler ánmen birge qoz­ǵalyp, belderi jas shybyqtaı maıy­syp, ıilip turýdyń ornyna oqtaý jut­qandaı tip-tik, qımyldaryna qa­rap robot pa dersiń. «Jibekti túte al­ma­ǵan, jún etediniń» keri. Amerıkalyq Djımı Hendrıks: «Biz mýzyka arqyly adamdarǵa gıpnoz ja­saımyz, olardy kúıden-kúıge quby­ltyp eń osal jerlerin anyqtap ala­myz. Al sodan soń onyń mıyna ne quıam deseń de erkiń ózińde» degen eken. Sol aıtqandaı, qazirgi jas qazaqtyń qu­la­ǵyna batystyń baqyryp-shaqyr­ǵan áýezderi quıylýda. Qan tobyn anyq­tamaı adamǵa qan quıý qandaı qa­terli desek, bótenniń mýzykasynyń sana­ǵa quıylýy da solaı, qazir óte-móte qaýipti. Án óneri qazaqta bu­ryn­nan tárbıeniń basty quraly, kisi boıyndaǵy múlgigen názik sezim­di oıatatyn, mıyn demaltatyn, sana sandyǵyn marjan oılarmen kóm­ke­re­tin, rýhtandyratyn, júzine qan jú­girtetin qundylyq bolyp sanal­ǵan­dyq­tan, bizdi bul jaıt qatty tol­ǵan­dy­rýy tıis dep oılaımyz. Búgingi ánderdiń qadaǵalaýsyz hal-ahýaly, betimen ketýshilik kim-kim­di de tolǵantpaı qoımaıdy. Birjan sal, Aqan seri, Mádı, Jaıaý Musa, Áset, Balýan Sholaq, Abaı, Imanjúsip, Kenen, Nartaı... ánderin alǵa ozdyryp, túrli janrda túrlentip shyr­qasaq nesi aıyp. Muny qazirgi jas­tar qabyldaı almaıdy dep kim aıta ala­dy? Bıletetin, boıdy sergitetin, se­zim­ge jeteleıtin ánderden góri búgin oı­lantatyn, tolǵantatyn, qulaqpen emes, júrektiń qalqanshasymen qabyl­daı­tyn ánderdiń bási bıik tursa nesi ja­man. Adamnyń aǵzasyna aǵyla quıylyp, aǵyl-tegil oıǵa shomdyratyn án gúli shir­kin, máńgi qulpyryp ashylyp tur­sa eken deısiń. Qazaqtyń baıaǵy án­derin jaıǵasyp otyryp, oılanyp tyń­daıtynsyń, saǵynyshtan, ańsaýdan jana­ryńnan jas tamatyn. Ádepti án tyńdap ósken bala ómirdiń mánin túsi­nip turatyn. Bolashaqta qandaı adam bolatynyń qandaı ándi boıyńa sińirip óskendigińe baılanysty edi. Al qazir órender kimderdiń ánimen sý­syndaýda? Júsipbek, Manarbek, Ǵarıfolla, Qurmanbek, Jánibek, Ermek... taǵy sol syndy ánshilerdiń ún­deri túgili esimderin olar bile me eken? Áı, qaıdam! Qaırat Nurtas, Tóreǵalı Tóreáli syndy estrada ókil­de­ri sahnada án shyrqaǵanda shy­dap tu­ra almaı, botadaı bozdap jylaǵan jas­óspirimderdi kórgende eriksiz oıǵa shomǵanbyz. Eki kózden shynaıy tó­gil­gen baıaǵy jas pen elirip, eliktep par­la­ǵan myna jastyń arasynda qandaı aıy­r­mashylyq bar dep...

Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Kóktemgi egiske kóp qalǵan joq

Qazaqstan • Búgin, 13:32

Aqmolada áýe qatynasy qatań baqylanýda

Aımaqtar • Búgin, 13:23

Tilsiz jaý taǵy keldi

Aımaqtar • Búgin, 13:09

Sanıtarlyq sharalar turaqty júrgiziledi

Aımaqtar • Búgin, 13:06

ShOB-ty qoldaý joldary túsindirildi

Ekonomıka • Búgin, 12:44

Almaty: Búginge deıin indet 90 adamnan tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 12:19

Almatyǵa Qytaıdan gýmanıtarlyq kómek keldi

Koronavırýs • Búgin, 12:02

El ekologııaǵa alańdaıdy

Ekologııa • Búgin, 10:55

Jalǵan aqparat taratqandar jazalanady

Aımaqtar • Búgin, 10:42

Mańǵystaý oblysy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 10:29

Uqsas jańalyqtar