27 Aqpan, 2017

Aıqysh-uıqysh ataýlar

94 retkórsetildi

Ult ustazy Ahmet Baıtur­sy­nov­tyń ózi qazaq tiliniń tabıǵa­tyna sáıkespeıtin barlyq ózge tilderdiń sózderi dál qazaqtyń aı­týyna sáıkes ózgertilýi kerek degen qaǵıdatqa súıengeni málim. Al biz­diń qazirgi termınologııalyq qor rýhanı ustazdyń sol oıymen úndese me, joq álde múlde kereǵar ma? Tilimizdiń tuǵyryn bıiktetetin mańyzdy qadamdar múlde jasalmaı jatyr dep, árıne, aýyzdy qur shóppen súrtken jaramas, alaıda aıqysh-uıqysh ataýlar men aýdarmalardan búginde aıaq alyp júre almaı jatqanymyz alaqandaǵydaı aqıqat-aý. Sondyqtan, bul jerdegi áńgimede syrttan kelgen sózderdiń tikeleı aýdar­malary týraly jalpylama synap-minemeı, tek mádenıet pen óner salasyna ǵana qatysty keıbir ataýlardy áli kúnge deıin árkimniń ártúrli qoldanyp júrgendigi, ıaǵnı bir izge túsip úlgermegendigi jaıynda sóz etýdi jón kórdik. Keıbir avtorlar orystan, basqa da shet tilderinen engen kirme sózderdi aýdarmaı, sol kúıinde aına-qatesiz jaza salý ádetine ábden boı úıretip aldy. Baıaǵy sol «onda turǵan ne bardyń?», enjarlyq pen jany aýyrmastyń sıqy. Osy tusta taǵy bir ǵalymdardyń, qalamgerlerdiń birinen-biri qalyspaı jıi qoldanatyn, tipti sánge aınalǵan mynadaı ádeti emin-erkin etek jaıa bastady. Ol – tanymal tulǵalardyń qanatty sózderin, qaǵı­dalaryn, dáıeksózderdi orys tilinen aýdarmaı sol qalpynda bere salý, mysalǵa keltirý úlgisi. Qudaı-aý, sonda qazaqtyń bári orys tiline ózindeı jetik dep oılaı ma bul shirkinder? Qazaqsha saırap otyryp, nege bulaı aını qalady? Qazaq tili álemdegi eń baı til sanalady dep keýdemizdi kerip maqtanǵanymyz qaıda qalady sonda? Al solaı eken, onda nege álgi dáıeksózder qazaq tilinde altyn talshyqtaı ıirilip, jan baýrap turmaıdy, nege qazaq tiline aýdarylmaıdy? Mundaı óreskel jaǵdaılardyń ásirese, basylym betterinde jıi kezde­setini ókinishti. Olaı bolsa birte-birte Cher­chılldi, Konfýsııdi, Geteni aǵyl­shynsha, qytaısha, nemisshe aýdarmaı berýge kóshetin bolamyz. Mysaly, Abaı­dyń qanatty sózderin dáıeksóz re­tinde óz tilderine aýdarmaı qazaqsha be­rip jatqan ózge halyqty kórdińizder me? Eger olarda da dáıeksóz jaıy solaı qa­­lyptassa, álemdik úrdistiń eshkimge jat­tyǵy joqqa balap qoıa salar edik-a­ý. Biraq átteń, olaı emes. Qazaqsha ja­zyl­ǵan týyndyny qazaqtyń ózinen basqa eshkim oqymaıtynyn esker­sek, bul da tildik qorymyzdy shubar­landyryp, buzýǵa jasalǵan áreket demeske lajyń joq. Ekinshi bir bóliseıin degen oıy­myz, mádenıet pen óner salasyna qatysty ataýlardyń ala-qulalyǵy týraly. О́z sózdik qorymyzdan dál sondaı ataý tabýǵa bolatynyna shúbá keltirip, jańa sóz jasaýdy artyq is dep esepteıtinimizdi mundaǵy kóptegen termın sózderden ańǵarýǵa bolady. Qanshama ret másele etip kótergenmen, termın sózder aýdarmasy «baıaǵy jartas, sol jartas» kúıinde jalǵasýda. Keıde osynaý mańyzdy is kimge, qaı uıymǵa, qaısy mekemege bekitilgenin bilmeı dal bolatynymyz ras. «Sen salar da, men salar, atqa jemdi kim salar?» dep árkimge bir senip júrgende tórimizdi kóptegen beıtanys sózder jaılap aldy. Osy baǵytpen alǵa basa bersek, túbimiz – tuńǵıyq. Máselen, birizdiliktiń joqtyǵynan bir basylymda «repıtısııa» dep jazylsa, ekinshisinde muny «daıyndyq» deıdi. Sol sııaqty tipti keı jaǵdaıda bir ataýdy eki túrli jazǵandaryna qaramastan, odan naqty nátıje shyǵarýǵa umtylys baıqalmaıdy. Sózimiz bosqa ketpes úshin, «ártis», «artıst» sózderin alaıyq. «Qazaqstannyń halyq ártisi», «KSRO-nyń halyq ártisi» dep muny qazaqy tildik tabıǵatymyzǵa sáıkes kópten beri qoldanyp júrmiz. Durys-aq. Al biraq onda «artısti» nege jaıyna qaldyrmaımyz? Ne ártis, ne artıst. Ekeýiniń bireýin ǵana tańdaý kerek emes pe? Álbette, ádebıet pen ónerde proza, komedııa, drama, opera, satıra, poezııa, epos, konservatorııa, lıbretto, dırıjer tárizdi ejelden qazaqy uǵymmen bite-qaınasyp ketken termın sózderge qoıar kiná da, taǵar min de joq. Biraq, munan keıin de bógde sózder nópiri qaptaǵan ústine qaptaýda ǵoı. Sýfler, grım, afısha, benefıs, saýndtrek, trıller, treıler, prodıýser, kastıng, kreatıv, klıp, maestro dı kapella, arhıv, dıapazon, ınterpretasııa, ınssenırovka, ekshn, anons ... t.s.s. osylaı jalǵasa beredi. Bulardy qalaı qoldaný kerek? Bul rette óner tilin qazaqylandyrý isiniń júıeli túrde júrgizilmeı, olardy tól tilimizde tolyqqandy sóılete almaı otyrǵanymyz qynjyltpaı qoımaıdy. Kez kelgen el termınderdi óz múddesi úshin aýdarady. Biraq bul istiń kásibı turǵydan qolǵa alynbaı yrqyna jiberilýi, júıesizdik pen retsizdiktiń jaılaýy, aýdarmadaǵy kóptegen termınderdiń termınologııa komıssııasy bekitken qazaqsha balamalary bola tura, kirme sózderdiń ústemdik qurýy toqtamaı tur. Mine, ortaǵa salmaq oıymyz osy-tyn.

Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar