14 Sáýir, 2017

Onyń esimi – Meıirim

143 retkórsetildi

Jolyńdy kesip ótýge qaımanyp, quraq ushqan jastardyń ıbaly qalyptaryn kórgende, «qazirgi jastar úlkenderdi syılamaıdy, qurmet kórsetpeıdi, durys amandaspaıdy» dep, keıde tóbemizge qara aspandy tóndiretindeı eshteńe joq eken-aý, ómir tek jamandyqtardan, ıakı bolmasa jaqsylyqtardan ǵana tura ma eken táıiri deısiń...

Sóıtkenmen bárimiz pendemiz, ózińnen keıingi ósip kele jatqan quralaı kóz, qıǵash qas qyzdarymyzdyń bári qyrmyzydaı úzilip, marjandaı minsiz tizilip tursa eken degen aıshýaq sezimge at baılap, árdaıym shybynsyz jazdy, shýaqty sazdy ańsaı kútetinimiz taǵy ras. Alaıda «Kir tıgizbeı usta oıyńnyń óresin, meıirim etseń – meıirimdilik kóresiń» dep Balasaǵun babamyz aıtpaqshy, sodan keıin ǵoı ózderinen jasy úlken adamdarmen ımene sálemdesip, jas shybyqtaı maıysyp turǵan jastarǵa meıirlene súısinip, al sálemdeserde ernin jybyrlatýǵa erinip, dástúrden qol úzip alǵan sabazdar oıqastap aldyńnan oraǵytqanda qobaljyp qalatynyń. Sol sııaqty bizdiń de búgingi kópshilikpen bóliseıin degen oıymyz adamdardyń bir-birine degen jylylyǵy, súıispenshiligi men meıirim-shapaǵaty jaıynda bolmaq. Qaı ata-ana óz balasynyń jat ádetke boı uryp, jaman aty shyqqanyn qalaıdy deısiz. «Qarǵa balasyn appaǵym der». Kóńil qurǵyr solaı kósilgenmen, biraq taı-qulynnyń qalaı baptalǵany ádette ádep báıgesinde alaqandaǵydaı aıqyndalyp jatady eken-aý. 

Muny sóz etýge sebep bolyp otyr­ǵan keıipkerimiz – ómirde bar adam. Osyn­da saýda-sattyqpen aınalysady. Dúń­gir­shekte kókónis, jemis-jıdek satady. Ke­lý­shilerge jarqyn qabaq tanytyp, jan shýaǵyn sebelep, izgilikpen isi ilgeri jyljyǵan, ary adal, jany taza mundaı jandar kóp-aq shyǵar, alaıda adamdy qýantýdyń, jaqsylyq jasaýdyń sheti men shegi bolmaıdy eken. Osy bir ıbaly boıjetkenniń kelgen-ketkenniń bárimen amandyq-saýlyq surasyp, úlkenderden únemi alǵys alyp júretinin estıtinbiz. Bir kúni soǵan ózim de kýá boldym.

– Apaı, myna zattaryńyzdy jalǵyz ózińiz qalaı kóterip barasyz? Úıińizge deıin aparýǵa kómektesip jibereıin, – dedi satýshy qyz.

– Qoıa ǵoı, aınalaıyn, saýdańdy jasaı ber, kóp rahmet! – dep qansha jerden munysyna qarsylyq bildirgenime qaramastan ol sómkemdi aldy da, qussha zymyrap usha jóneldi.

– Qaı úıde turasyz? Esigińizdiń aldyna deıin jetkizip bereıin, – deıdi.

«Qazir naryq zamany, dúnıeniń bári satýly, barlyǵy aqshaǵa kelip ti­re­­ledi» dep, tekke bos sóz sóılep júr eken­biz. Satylmaıtyn qundylyqtar qa­l­ypty. Ol – adamdarǵa jaqsylyq ja­saý­ǵa umtylý. Esh esepsiz kez kelgen ja­nǵa kómek qolyn sozýǵa daıar qar­shadaı qyzdyń júregin osynshama shek­siz mahabbatqa shópildete toltyryp, meı­irimge keneltken qudirettiń syryn bil­mekke odan syr sýyrtpaqtap kórdim.

– Áke-sheshem meni adamdarǵa tek jaqsylyq jasap júretin qaıyrymdy qyz bolyp óssin dep esimimdi Meıirim qoı­ypty. Men bar bolǵany sol ata-anam­nyń ańsaǵan aq tilegin ǵana orynda­dym. Munyń jáne maǵan eshqandaı da qıyn­dyǵy joq. Qaıta bul kómegime kisi­ler rızashylyqpen: – О́rkeniń óssin, ba­qyt­ty bol, qaraǵym! – dep sońynan ba­tala­ryn beredi. «Jańbyrmen jer kó­gerer, batamen el kógerer» demekshi, osy úshin qanshama adamnyń alǵysyna bó­lenip, jaqsy sózderge janym semi­re­di. Osydan artyq ne kerek ózi? – degen onyń nurly janary júregine uıa­la­ǵan meı­irim otymen birge mazdap, júzi ala­burtty.

Biz de: «О́zińdi baǵyp-qaǵyp, tár­bıe­le­gen aldymen, ata-anań jasaı bersin!» de­dik.

Jaı qarapaıym ǵana kókónis satýshy qyzdyń kúndelikti jumysyn ulttyq qundylyqpen, qazaqy tárbıemen ushtastyra ómir súrý úlgisi, sypaıylyǵy men jylylyǵy munda bas suqqan ár adamnyń jan-dúnıesine shýaǵyn tó­gip, aıdyn-shalqar nurǵa bóleıdi. Áleý­met­tik jelilerdegi tasbaýyrlyq pen qa­tygezdikti baıandaıtyn neshe túrli sumdyq jaıttarǵa júdep-jadaǵanymyz sonshalyq, jurttyń kóńiline mundaı túıtkilder qazir tipti qalypty jaǵdaıǵa aınalyp ketti, kerisinshe beıtanys bireýge jaqsylyq jasap jatqan adamǵa «munyń astarynda óziniń múddesi jatqan joq pa?» dep senimsizdik týdyryp, syılastyq pen sypaıy symbatqa kúdik-kúmánmen qaraıtyn boldyq. Mıǵa osy kúni bireýge bireýdiń tegin qol ushyn sozýy qıyn degen uǵym uıalap qalǵan...

Jaqsylyqty janymyz jatyrqap bara jatqan sııaqty ma qalaı ózi? Bir aýyz jyly sóz estisek kúni boıy kóńil-kúıimiz masaırap, án salǵymyz kelip tu­ra­tyn shaqalaq shaq qaı bulttyń astyna si­ńip, joq boldy eken? Shyr aınalǵan beý, dúnıe-aı deseńshi! Bolmasa, jaq­sy­lyq jasaý, jaqsylyqqa umtylý ejelden ata-babamyzdyń dástúrimen tamyrlas uǵym­dar emes pe edi? Qudaı-aý, kirshiksiz aq úmitpen erteńge ıek artqan myna Meı­irimder sol ozyq dástúrlerimizdiń qaı­ta kóktep óngen dáni, kóktemmen bir­ge búr jaryp kele jatqan nyshany emes pe eken, a?! Kim biledi, solaı da bolýy múmkin-aý.


Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»




Sońǵy jańalyqtar

ShOB-ty qoldaý joldary túsindirildi

Ekonomıka • Búgin, 12:44

Almaty: Búginge deıin indet 90 adamnan tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 12:19

Almatyǵa Qytaıdan gýmanıtarlyq kómek keldi

Koronavırýs • Búgin, 12:02

El ekologııaǵa alańdaıdy

Ekologııa • Búgin, 10:55

Jalǵan aqparat taratqandar jazalanady

Aımaqtar • Búgin, 10:42

Mańǵystaý oblysy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 10:29

Muqtaj jandarǵa kómektesedi

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Sabyr-shydamnyń synalar shaǵy...

Qoǵam • Búgin, 08:04

Senimimizdi nyǵaıtqan naqty qadam

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Jastarǵa da qoldaý jasalady

Parlament • Búgin, 07:59

Toılarymyz alda!

Parlament • Búgin, 07:52

Uqsas jańalyqtar