22 Mamyr, 2017

Miz baqpaý min be?

168 retkórsetildi

Adam balasy bolǵan soń qoǵamnyń únine oraı óz pikirińdi ashyq ári der ke­z­inde bildirip otyrmasań, onda ne­si­ne jer basyp júresiń deısiń ǵoı baıa­ǵy. Sol sııaqty keıde kóshede, kó­likterde, jalpy qoǵamdyq oryndarda neshe túrli túıtkildermen betpe-bet ushyrasyp qalyp jatatynymyz ras. 

Mundaıda keıbir jandar buq­pan­taı­lap, syrt aınalyp óte shyqsa, munan da soraqysy, qaıǵyly jaǵdaılardy beı­nebaıanǵa miz baqpaı túsirip tura be­retin tasjúrek jandar paıda boldy. Oqý­shynyń muǵalimdi kelemejdep, qol jumsaýyn, bolmasa kúshtiniń álsizge álimjettiligin klastyń bir buryshynda túk bolmaǵandaı telefonyna jazyp otyr­ǵan jetkinshektiń beınesi men emo­s­ııasyz júzin bir sát kóz aldyńyzǵa kel­tirseńiz janyńyz túrshikpeı me? О́zi­ne-ózi qol jumsaǵandardy, bir-birin aıaý­syzdyqpen soqqyǵa jyqqandardy... tas­paǵa basý tek tasbaýyr, júreginde meı­irim oty sónip qalǵan adamdardyń ǵana qolynan keledi dep oılaımyz. 
Keıde qazaqtyń áp-ádemi qyzdary óza­­ra qyrylysyp, bir-birin kógala qoı­daı etip sabap, tepkiniń astyna jy­ǵyp jatqany túsirilgen beınebaıandardy eriksiz ashyp qaraýyńa týra keledi. Mu­ny bir qyzyq kórgendikten, bolmasa janjaldy jaqtaǵandyqtan emes, osy jolǵa olardyń túsý sebebin, qar­­sha­daı qyzdardyń munshalyq soıqan qa­ty­gez­dikke uryný syryn bilý úshin, árıne. On­daılar tap osy búgin paıda bola qal­maǵany málim. Al endi sol sum­dyq kó­ri­nisterdi basynan aıaǵyna deıin jaı­ba­ra­qat uıaly telefonyna basyp, beınebaıan­dy feısbýkke, ıýtýbke emin-erkin salyp otyrǵan adamnyń ábes áreketi úreı ushy­r­­maı ma? Osyndaı jaǵdaılarǵa tap bol­ǵanda, ózgeniń basyndaǵy tragedııaǵa miz baqpas keıip qaıdan juqqan dert ózi de­g­en suraqtyń kómekeıge keptelip tu­ra­tyny ras. 
«Qazirgi tańda keń etek jaıǵan mun­daı jónsizdikterdiń bári ót­peli, ha­lyqtyń qalyby qaıtadan túze­le­di» degen úmit otyn keýdemizge jaqqany­myzben, áleýmettik jelidegi jan­túr­shigerlik beınebaıandar údemese, ke­mip otyrǵan joq. Jaqynda bir je­li qoldanýshynyń qoǵamdaǵy túr­li túıtkilderge, qazaqylyqpen qa­bys­paı­tyn jat áreketterge, kóńilge kirbiń úıi­rer jaıttar men basqa bireýdiń ba­­syndaǵy qýanysh pen qaıǵyǵa se­lt et­peýshilikti ustamdylyqqa, sabyr­ly­lyqqa jatqyzǵany jaǵa ustatty. Buryndary adamdardyń ishki kóńil-kúıi, emosııasy syrtyna, júzine shy­ǵyp turatyn sııaqty edi. Búginde kóp ki­siniń ne qýanyp, ne renjip turǵanyn bil­meısiz. Iаǵnı emosııalar joǵalǵan. My­saly, ótkende áleýmettik jelide bir áriptesimiz Dımashtyń ónerine razy bolǵan qytaılardyń qýanǵandaǵy túr­leri men soǵan oraı bildirgen rız­a­­shy­lyqtary týraly tamasha oıla­ry­men bólisti. Ásem ándi jandarymen qabyldaǵan shirkinderdiń sondaǵy kóz­derine egilip jas alǵanyn kórgende my­na jaqta otyrǵan bizder qaradaı el­jiredik-aý. Jandary qandaı názik edi! Netken ásershil, sezimtal halyq edi! Dım­ashymyz sahnada halyq áni «Daı­dı­daýdy» shyrqap jatyr. Al mýzy­ka áýen­imen qosylyp yrǵalǵan qalyń nópir da­lada jel terbegen quraqtaı áse­rlenip shaıqaldy... 
Qazir eshnársege tańdanýdyń qajeti joq dep aýyzeki aıta salǵanymyzben, jurttyń ándi tyńdaý sátindegi tamsanystary bar beınebaıandardy kórý arqyly bizdiń de olardyń appaq peıiline qurmet sezimimizdiń arta túskeni ras. Ispan, ıtalıan, túrik, aǵylshyn, fransýz, koreı tilin túsinbesek te Dımashtyń daý­ysyna súısinip áserlengen álgi el­derdiń kásibı mamandarynyń oı-pi­kir­lerin, tańdanystaryn qýanysh nury jú­girgen júzderinen, emosııalarynan ańǵardyq. Bulaqtaı syńǵyrlaǵan aı­shyqty únge qulaq túrmeıtin jer ja­handa birde-bir jan bolmaıtynyna, olar kisiniń túrine, násiline qarap ból­meıtinine, qaı kezde de juldyzdar ja­ryǵy ortaq bolyp qala beretindigine al­ǵash Qytaıdaǵy osy án baıqaýy ar­qy­ly kóz jetkizgenimiz óz aldyna bólek áń­gime, árıne. Mine, sol ǵalamat daý­symen ǵalamdy tamsandyrǵan, ásem áni­men álemge shýaq shashqan qazaq ba­la­synyń óneri týraly súısinisterin álem jurtshylyǵynyń áleýmettik je­li arqyly jumyla taratyp jatqany kókeıde kópten beri júrgen osy bir oıdy ortaǵa salýymyzǵa túrtki bolǵan edi. Dımashtaı tabıǵı taza daýys ıesine jahan bitken janaryn súzip, nazaryn tikkenine qarap, estradadaǵy shynaıy talantqa jalǵyz qazaq jurtshylyǵy ǵana emes, jer betindegi búkil adamzat ba­lasynyń keýdesi qatalap shólirkep-aq qalǵanyn ańǵardyq. Osylardyń ma­ha­bbatyna úńile kele, al ózimizde sol talantty ulymyzdyń daýsyna biz dál my­nalardaı qol soǵyp, tabyna alǵan bo­lar ma edik degen oıdyń qylań berip qal­ǵany taǵy bar. Tipti, keı konsertterde ónerpazdarymyzǵa durystap qo­shemet kórsetýge shorqaqtyǵymyz-aı osy. Ánniń ishine enip kete qoımasaq ta, sońynda óner ıesine jappaı qol soq­saq qaıtedi. Zaldyń ár tusynan te­re­ze­ni urǵan jańbyrdaı syrt-burt daýys es­ti­ledi áıteýir. Bet qımylsyz, kóńil súlesoq. 
...Já, bul másele jaıynda keıin taǵy reti kelgende qozǵaı jatarmyz, al bizdiń bú­gingi ortaǵa salyp otyrǵanymyz adam­dardyń emosııasy týraly áńgime edi ǵoı. «Men qaýip etkennen aıtamyn» dep Mu­rat Móńkeuly babamyz aıtpaqshy, buǵan sebep joq emes. Júregimizdiń aınasy – júzimizge ne bolǵan osy? 

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar