22 Maýsym, 2017

Jik pen jip

121 retkórsetildi

Avtobýsta ózińnen jasy úlken adamǵa ushyp túregelip oryn berý úshin kisige sonshalyq kóp aqyldyń keregi joq-aý. Otbasynda adam qan­daı tárbıe alsa, kóshede, qoǵamdyq oryndarda munysy taıǵa tańba basqan­daı kórinip turady emes pe? Biraq qaı ata-ana «avtobýsta kózińdi tas jumyp, qulaqqabyńdy kıip otyra ber» dep úıdegi balasynyń sana­syn bóten oımen laılaıdy deısiń. Soǵan qaraǵanda, adamnyń máde­nıetti bolmaǵy úıdegi alǵan tárbıesine qosa, «Tirlikte kóp jasa­ǵandyqtan kórgen bir tamashamyz» dep Máshhúr Júsip Kópeıuly aıt­paqshy, ár adamnyń ómirden durys sabaq túıindeı bilýine baılanysty bolsa kerek-ti. 

Úlkenge – qurmet, kishige izet kór­setý, kishipeıil, sypaıy bolý, ádepten ozbaý, «siz» dep sóıleý, keristirmeı kelistirý, qaǵystyrmaı qabystyrý ejelden qazaqy mentalıtetke tán qasıetter. Alaıda soǵan qaramastan hal­qymyzdyń dástúrli jón-joral­ǵylaryn aıaqasty etetin ádepsiz jaıt­tarǵa kýá bolǵan sátte burynǵy ata-babalarymyzdyń sol danalyǵyn ańsap, kóńilimizge kirbiń uıalaıtyn kezder de joq emes. Áleýmettik jelidegi óner adamdary jaıynda daqpyrtty darııadaı shaıqaý men shaıpaý áńgimege áýestiktiń sońǵy ýaqytta órt sharpyǵan qamystaı tez laýlap ala jónelýi alań­datady. 

«Ana ánshi óıtip jatyr eken, myna ártis sóıtip qoıtypty» degen syńaıdaǵy sybystar, syrttaı ja­sal­ǵan dolbarlar sarala qanat aranyń gýildegen uıasyn eske salatyndaı ma-aý. Tipti, ónerin halqy qadirlegen abzal aǵa-apalarymyz ben qazirgi estrada sheberleri jaıynda da qaıdaǵy bireý­ler jelbýaz áńgimeni jeldeı úrlep, aýyzdaryna ıe bola almaı jatqanda únsiz qalmaı, biz de buǵan óz oıymyzdy bildire ketkendi jón sanadyq. 
Sondaǵy baıqalǵan jaǵymsyz bir ádet – máseleniń baıybyna barmas­tan mańdaıymyzdaǵy jaryq juldyz­darymyzǵa tas laqtyrý, ónerdegi asyldarymyzdy baǵalaýdyń ornyna basyp-janshý, birine-birin aıdap salý, «ana ánshi myna ánshiniń qolyna sý quıýǵa da jaramaıdy», «ana bir ánshi tek toıda ǵana án salyp, qulqynnyń qudyǵyna túsip júr», «oınaǵan bir-aq rólin maldanyp ómir súrip jatqan ártister bar», t.s.s. pysh-pyshtar. Eshkimniń júıkesi temirden jaralmaǵan. Sosyn álgi paqyrdyń da pendeshilikpen oılanbas­tan birdeńe deı salýy esh ǵajap emes. «Ákesin urǵan talaıdy kórip edim, al arbaǵa baılap sabaǵandy kórgenim osy» depti ǵoı baıaǵyda bireý. Sol aıtpaqshy, halyq tóbesine kóterip, ázdektegen az zııalymyzǵa til tıgizbeı, qaıta mereıin ósiretin jaqsy tilekter aıtpasaq, myna túrimizben jaqyn mańda órkenıetke ótýimiz, mádenıetti el bolýymyz qıyn-aý, sirá. 

Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev: «Mádenıet – ulttyń bet-beınesi, rýhanı bolmysy, jany, aqyl-oıy, parasaty. О́rkenıetti ult, eń aldymen, tarıhymen, mádenıetimen, ultyn ulyqtaǵan uly tulǵalarymen, álemdik mádenıettiń altyn qoryna qosqan úlkendi-kishili úlesimen maqtanady. Sóıtip, tek óziniń ulttyq tól mádenıeti arqyly ǵana basqaǵa tanylady» degen bolatyn. Al jaqynda Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasy jaryq kórdi. Munda el Prezıdenti Táýelsizdik jyldarynda tabysqa jetken, elimizdiń ár óńirinde turatyn túrli jastaǵy, san alýan etnos ókilderi týraly, aqylymen, qolymen, darynymen zamanaýı Qazaqstandy jasap júrgen adamdardy qoǵamǵa tanytý, olarǵa aqparattyq qoldaý jasaý kerektigin basa aıtqan edi. 

Búgingi tańda otandyq rýhanı qun­dylyqtardyń ishinde ásirese án óneri qanatynyń kókke órlep turǵany taǵy shyndyq. El erkesi, qazaqtyń bulbuly Bıbigúl, Ermek, Álibek, Es­kendir, Rozadaı mańdaıaldy maıtalmandar jolyn jalǵastyrǵan keıingi talantty ul-qyzdar jarqyrap óner áleminen ózindik oryndaryn alýda. Sonyń biri mıllıardtardy ónerine súısintken Dımash, «Almatynyń túnderi-aı» dep Reseıdiń ánshi qyzy Nıýshaǵa án salǵyzǵan Qaırat, Uly Dala balasy Tóreǵalı, «Túrkvıjn – 2014» saıysynda jasyndaı jarq etken Janar qyzymyz, t.b. sańlaqtarymyz Qazaq eliniń án ónerin barynsha nasıhattap, Alash jurtynyń rýhyn asqaqtatyp júr. Bulardy «anadan mynaý artyq, ne kem» dep bóle-jarmaı, qazaq es­tradasynyń tutas aǵzasy retinde qarastyrsaq qaıtedi. Olardy ónerdiń biri kózi, ekinshisi qulaǵy hám tili dep baǵalaı alǵanymyzda ǵana adymymyz alǵa baspaq. О́ıtkeni ár daryn ıesiniń ózine ǵana tán daralyǵy bar. Ekeýi de azyq bola turyp nannyń ornyn eshqashan qant almastyra almaıtyny sııaqty jaıt qoı bul da. Ras, «О́nerge árkimniń de bar talasy» demekshi, qazir án, ánshi týraly kim bolsyn sol syn soǵyp otyrady. О́ner ıeleriniń arasyn jalǵaıtyn jip izdeýdiń ornyna jik salý, bóle-jarý, jala jabý men dálelsiz synaýdyń aıaǵy adamdardyń bir-birin sotqa súıreý álegine ulaspasa bolǵany áıteýir.

Qarashash Toqsanbaı,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

«Birgemiz» qoryna 13 mlrd teńge tústi

Qazaqstan • Búgin, 18:32

Koronavırýs Kókshetaýǵa da keldi

Koronavırýs • Búgin, 18:24

Kógildir ekranda – jańa melodramma

Rýhanııat • Búgin, 18:04

Salyq salmaq salmaıdy

Qarjy • Búgin, 17:50

MÁMS boıynsha jeńildik merzimi uzartyldy

Medısına • Búgin, 17:45

Betperde kıgen kóktem - 3

Tanym • Búgin, 17:30

Qazaq operatory Týrınde bas júlde aldy

Qazaqstan • Búgin, 17:29

Atyraý: Úsh adamnan koronavırýs tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 17:18

Kóktem - órttiń órshıtin shaǵy

Aımaqtar • Búgin, 16:32

Indeksasııa qalaı júrgiziledi?

Qarjy • Búgin, 16:23

Uqsas jańalyqtar