Parlament • 17 Qazan, 2017

Smartfon quqyq salasyna da qajet

163 retkórsetildi

Keshe Parlament Májilisinde «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine quqyq qorǵaý qyzmetiniń prosestik negizderin jańǵyrtý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy tanystyryldy. 

Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń uıymdastyrýymen ótken jıynda atalǵan zań jobasy jóninde Bas prokýrordyń orynbasary Marat Ahmetjanov arnaıy baıandama jasap, quqyq qorǵaý organdarynda engiziletin birqatar jańashyldyqtarǵa keńinen toqtaldy.

Komıtet tóraǵasy Nurlan Ábdirov jetekshilik etken jıynǵa Parlament Májilisi Tóraǵasynyń orynbasary Vladımır Bojko men komıtet depýtattary, salalyq vedomstvo jetekshileri men memlekettik organdardyń jáne úkimettik emes uıymdardyń ókilderi qatysty. Al otyrysta sóz alǵan M.Ahmetjanov atalǵan zań jobasyndaǵy mańyzdy qadamdardyń biri isterdi elektrondy formatta júrgizý bolyp tabylatyndyǵyn tilge tıek etti.

«Biz osy zań jobasy arqyly sıfrlandyrý júıesin keńinen qoldanysqa engizýdi kózdeımiz. Iаǵnı, qujat qoldaý taýyp qabyldansa, isterdi elektrondy túrde júrgizetin bolamyz. Bul ne úshin qajet? Sıfrly format eń aldymen adamnyń quqyǵyn qorǵaýdy nyǵaıtady. О́ıtkeni, munda barlyq prosess alaqandaǵydaı aıqyn kórinip turady. Bastysy – sot pen prokýrordyń baqylaýy artady. Sonymen qatar, sybaılas jemqorlyq pen qyzmet babyn teris paıdalaný faktileri de azaıady. Bul – sıfrlandyrýdyń eń basty maqsaty», dedi M.Ahmetjanov.

Sondaı-aq ol baıandamasynda elektrondy format quqyq qorǵaý salasy qyzmetiniń tıimdiligin arttyratyndyǵyn atap ótti.

«Elektrondy is júrgizýge kóshken jaǵdaıda uıymdastyrý sharalary edáýir jeńildeıdi. Tipti, joıylady deýge tolyq negiz bar. Máselen, bir japyraq qaǵaz alýǵa qazir úsh táýlik ketedi, al endi sonyń barlyǵyn bir saǵatta uıymdastyrýǵa bolady. Bul tergeýshiniń de ýaqytyn únemdep, onyń asa aýyr qylmystarǵa kóbirek kóńil bólýine múmkindikter beredi», degen M.Ahmetjanov osy kúnderi Bas prokýratýra Ishki ister jáne Qarjy mınıstrlikterimen birlesip, qanatqaqty joba iske asyrylyp jatqanyn aıtty.

Onyń túsindirýinshe, prokýratýra organdarynda bıýdjet qarajatynsyz-aq IT-júıe qyzmeti jetildirilý ústinde eken. Iаǵnı, qylmystyq tirkeýden bastap, sotqa deıingi tergeý men jazanyń oryndalý úderisi túgel derlik elektrondy úlgide júzege asyrylýda. Desek te, vedomstvoaralyq qyzmetti zamanaýı tehnologııalarmen úndestire otyryp, júzege asyrýda keıbir kedergiler de bar kórinedi. Ol – memlekettik qyzmetkerlerdiń mobıldik qurylǵylar men smartfon, planshet syndy IT tehnologııa ónimderin jumys barysynda qoldanýǵa salynǵan tyıym bolyp shyqty. Osyǵan oraı, quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerine jumysta smartfon paıdalanýǵa ruqsat berý qajettigi sóz boldy. Ishki ister mınıstriniń orynbasary Rashıd Jaqypovtyń túsindirýinshe, mundaı qajettilik salanyń sıfrlandyrýǵa kóshýine baılanysty týyndaǵan. Áriptesiniń mundaı oıyn quptaǵan Bas prokýrordyń orynbasary M.Ahmetjanov bolsa, zań jobasyn daıyndaıtyn jumysshy top otyrystarynda bul máseleni tereńirek talqylap, tıimdi sheshim qabyldaýǵa senim artatyndyǵyn bildirdi.

Jalpy, jıyn barysyndaǵy talqylaýda elektrondy tergeý formasyna tolyqqandy kóshý prosesinde ishki ister organdarynyń tehnıkalyq jaraqtandyrylýy kóńil kónshitpeıtini de aıtyldy. Al bul proseske qatysatyn búkil qurylymdardy tolyqqandy tehnıkalyq turǵyda jabdyqtaý úshin 11 mıllıard teńge kóleminde qarajat qajet kórinedi. Oǵan qosa, quqyq qorǵaý salasynda sıfrlandyrý prosesiniń júzege asyrylmaýynan osy kúnge deıin prokýratýra qyzmetinde 3 myńnan astam qylmystyq istiń jaıy belgisiz kúıde qalǵan.

«Joǵalǵan qylmystyq ister arhıvterde jáne basqa da jerlerde bolýy múmkin. Bular – negizinen sheshim qabyldanbaǵan ári ýaqytsha toqtatylǵan ister. Búginde osyndaı 3,5 myń is anyqtaldy. Qazirgi tańda keıbir qujattar qalpyna keltirilip, birqatar faktiler boıynsha qylmystyq ister qozǵaldy», degen Marat Ahmetjanov mundaı jaǵdaıdyń oryn alýyn tergeýshi qyzmetinen ketkende isti basqa tergeýshige tapsyrmaýyna baılanysty bolýy múmkin dep túsindirdi. Onyń pikirinshe, salaǵa elektrondyq júıeni engizý jumystary tolyq iske asyrylǵannan keıin qujattardyń joǵalýyna jol berilmeıdi.

Zań jobasyndaǵy taǵy bir jańa ózgeristiń biri – adamdy ustaý ýaqytyn 72-den 48 saǵatqa deıin qysqartý usynysy boldy.

«Kúdiktini sanksııasyz ustaý ýaqyty 72 saǵat dep bekitilgen. Ony biz 48 saǵatqa deıin qysqartýǵa usynys jasap otyrmyz. Al kámeletke tolmaǵandar úshin 24 saǵatqa deıin qysqartý qarastyrylǵan. Mundaı usynys neden týyp otyr deısizder ǵoı? Eń bastysy, bul – adamnyń quqy. Árıne, 48 saǵat – halyqaralyq standart. Barlyq damyǵan elderde osy merzim kórsetilgen. Sol sebepten de salany odan ári jetildirip, merzimin qysqartyp, prokýratýra qadaǵalaýyn kúsheıtý talaby qoıylyp otyr. Biraq 72 saǵat merzimi mynadaı kúrdeli ister úshin qalady: birinshiden, ol asa aýyr qylmystar, terrorızm nemese ekstremızm, jappaı tártipsizdik, qylmystyq toptardyń qatysýymen qylmys jasalsa, zańsyz esirtki aınalymy, kámeletke tolmaǵandarǵa qarsy jynystyq qylmystar, adam ólimine ákelgen qasaqana is-áreketter boıynsha. Sonymen qatar, jer shalǵaı bolǵanda nemese tótenshe jaǵdaılarda adamdy ýaqytynda sotqa jetkizý múmkindigi bolmasa», dep túsindirdi M.Ahmetjanov.

Alqaly jıynda zań jobasy qyzý talqylandy. Ol qatysýshylardyń taqyrypqa qatysty túrli pikir bildirip, baıandamashyǵa san qıly suraq qoıý belsendiliginen de anyq baıqaldy. Al otyrysty qorytyndylaǵan N.Ábdirov aldaǵy kúnderi zań jobasyn talqylaý barysynda 70-ke jýyq túzetý men tolyqtyrý engizý kózdelip otyrǵandyǵyn jetkizdi.

Nurlybek DOSYBAI,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Erlikti el bilýi tıis!

Qoǵam • Keshe

Sapardaǵy syr

Rýhanııat • Keshe

Aqańnyń amanaty

Rýhanııat • Keshe

Atyraýda qarjylyq buzýshylyqtar anyqtaldy

Aımaqtar • 21 Qarasha, 2019

Erjan Maksımge qalaı daýys berýge bolady

Qazaqstan • 21 Qarasha, 2019

«Eńbekshi qazaq» basqarmasy

100 • 21 Qarasha, 2019

Azamattyq ustanymym qalyptasty

100 • 21 Qarasha, 2019

«Eńbekshi qazaqtyń» 1000-shy sany

100 • 21 Qarasha, 2019

Taralym hám qaralym

100 • 21 Qarasha, 2019

«Egemen» esten shyqpaıdy

100 • 21 Qarasha, 2019

Qandastarǵa qamqorlyq jasaǵan

100 • 21 Qarasha, 2019

Tarhan tekti redaktor

100 • 21 Qarasha, 2019

Jazyqsyz jazalanǵan jýrnalıster

100 • 21 Qarasha, 2019

Júz jyl

100 • 21 Qarasha, 2019

Jaqsy dástúr jalǵasa beredi

100 • 21 Qarasha, 2019

Ushqyr oılar ushqyndary

100 • 21 Qarasha, 2019

Úlken joldyń úzikteri

100 • 21 Qarasha, 2019

Investısııa – damý dańǵyly

Aımaqtar • 21 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar