27 Jeltoqsan, 2017

Qazaq estradasy, qaıda barasyń?!

465 retkórsetildi

Qazir estradany osyndaı shýyldaq, beıádep saryndar buzýda. 

«Sen joqsyń, joqsyń, 
taba almadym seni.
Sen joqsyń, joqsyń, 
izdemeısiń meni.
Sen joqsyń, joqsyń, 
bar bolsań qaıdasyń?
Sen kimsiń? Júrsiń qaıda?
Almatyda joq-joq! 
Astanada joq-joq!
Seni izdedim, úmitti úzbedim...», 
deı me-aý! 
Qudaı-aý, birli-jarym áýleki ánge sonshama bulqan-talqan bolyp qaıtemiz, dep sanany sabyrǵa salyp jeńdirgenmen, bul páleketińiz qoǵamǵa kádimgideı keri áserin tıgizbeı qoımaıdy eken. «Joq, joqtyń» «jy­ry» taýsyla bere, artynsha «Zyń-zyń» deıtin túsiniksiz beıdaýa áýen áleýmettik jelini shýlatty. Qudaı saqtaı gór, «Kózderi onyń dáý-dáý, dáý-dáý-dáý» degen joldardan jalǵyz kózdi dáý beınesi eles berip, kimdi aıtyp jatqanyn tanymaı dal bolasyń. Mýzykalyq yrǵaǵy, qaradúrsin ek­pini Afrıka elderindegi qaýdyraq dańǵyramen oınalatyn áýenmen úndes. Biraq soǵan qaramastan mıynda áli neniń jaqsy, neniń jaman ekenin aıyra biletin súzgisi joq balaýsa jastar buǵan esi kete elirip, japyryla bılep jatyr. Salt-dástúri, ómir súrý ǵurpy, qundylyǵy bólek Amerıkada, Eýropada bular sonshalyq ábes kórinis bolyp sanalmaıtyn shyǵar. Alaıda áli ata-babalarymyzdyń dástúrinen, tamyrynan qol úzip kete qoımaǵan qazaq úshin munyń bári qashannan jat jáne óte ersi. 

«Mundaı jeńil-jelpi ánder jurt­tyń qarsylyǵyna qaramastan týa beredi, biraq ýaqyt óte kele olardyń jaqsylary qalady, kerek emesin halyq ta aqymaq emes, umytady», dep bárine sondaı túsinikpen qarar bolsaq, myna dúmbilez dúrmektiń joly kesilip, úni báseńdemek túgili, tipti órshelene túsetin sııaqtanady. Qazir estradany osyndaı shýyldaq, beıádep saryndar buzýda. Bárinen de osyǵan jastardyń eliktep-solyqtaýlarynyń túri jaman. Sonda urpaǵymyzdy qandaı ándermen tárbıelep jatyrmyz?

Sahna ádebi degen salt qaıda ketken?! Árıne jetkinshektiń boıyndaǵy adamgershilik, ımandylyq qasıetterdi án ǵana qalyptastyrady demeımiz-aý, biraq soǵan qaramastan halqymyzdyń marjandaı dástúrli ánderin tyńdap ósken urpaq pen bóten eldiń kóńilge qonbaıtyn bosteki áýenine qumartqan jastardyń dúnıetanymy men arman-ańsarynda aıyrmashylyq kóp bolady degenge kópshilik kelisetin shyǵar. Áleýmettik jelidegi jel­býaz jelikke jelimdeı jetektelgen jetkinshekterdi kórip, budan bylaı qannen-qapersiz qala berýge múlde bolmaıtynyn, ejelden tálim-tárbıeniń qaınar kózi dep sanalǵan án ónerine qadaǵalaýdy kúsheıtpesek, túbi mundaı ora-sholaqtyq opynýdyń túpsiz tereń oıpańyna omaqasa qulatqyzbaı tynbasyn sezinýdemiz.

Tipti bir áleýmettik jelini qoldanýshy álgi sózdi oqýlyqtan kezdestirip, shoshynǵanyn jazdy. 
«Endi oınaımyn qobyzda,
Zyń-zyń, zyń-zyń-zyń.
Botaqandar bı bıleıdi,
Zyń-zyń, zyń-zyń-zyń...» 

Muny oqyǵan bala qalaı ósedi? «Zyń-zyńy» nesi taǵy? «It qoryǵan jerge ósh» demekshi, án ólkesin shımaı-shatpaq pen basqanyń laılaýynan saqtap, qoqystan qoryǵan saıyn qoıyrtpaqqa tap kelýdemiz. Bul jerdegi áńgime búginde «áý», dep áláýlaıǵa salǵannyń báriniń she­tinen ánshi, ónerpaz atanyp, elep-ek­sheýsiz halyqtyń aldyna shyǵyp ketip jatýynda. Rýhanı kókjıektiń jasyl shalǵynyn tabanymen taptap júrgender solar. Túk tappaǵandyqtan amalsyz basqanyń baldyryna bas ıip, baǵynatyndaı qazaqta óleńi ánge suranyp turǵan aqyn tabylmaı qaldy ma, nemene?! Patrıottyq jyr ma, lırıkalyq deısiz be, janr jaǵynan da Qudaıǵa shúkir, kimnen kembiz? 

...Osynyń bárin oısha qoryta kelgende, ádep álippesiniń oqytylmaýynan degen qısynǵa tirelip otyrmyz. Sahna mádenıetiniń ádebi men etıkasyna qaıshy turpaıy, jaǵymsyz áreketterdiń sońǵy ýaqytta tóbe kórsetip qala berýi de soǵan áý bas­ta kóńil bólmeýimizden. Birte-birte mundaı soraqy jaǵdaılarǵa kóńilimiz ılanyp, kózimiz úırenip kete me dep qorqasyń.

Kıeli sahnada ákesiniń úıinde turǵandaı menmensı sóılep, keýdeleri isip-kepken shirkinder qaıdan ósip shyqty deısiń bolmasa. «Tárbıesiz bergen bilim apat ákeledi» demekshi, baıyptasaq, tárbıesi men ishki mádenıeti qalyptaspaı turǵanda adamdy sahnaǵa shyǵarýdyń ózi óte qaýipti eken. Bul keıbireýler aıtqandaı, usaq-dúnıe nárse emes. Bári de osyndaı onsha mán berile bermeıtin maıda-shúıdeden bastalady.

Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

«Birgemiz» qoryna 13 mlrd teńge tústi

Qazaqstan • Búgin, 18:32

Koronavırýs Kókshetaýǵa da keldi

Koronavırýs • Búgin, 18:24

Kógildir ekranda – jańa melodramma

Rýhanııat • Búgin, 18:04

Salyq salmaq salmaıdy

Qarjy • Búgin, 17:50

MÁMS boıynsha jeńildik merzimi uzartyldy

Medısına • Búgin, 17:45

Betperde kıgen kóktem - 3

Tanym • Búgin, 17:30

Qazaq operatory Týrınde bas júlde aldy

Qazaqstan • Búgin, 17:29

Atyraý: Úsh adamnan koronavırýs tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 17:18

Kóktem - órttiń órshıtin shaǵy

Aımaqtar • Búgin, 16:32

Indeksasııa qalaı júrgiziledi?

Qarjy • Búgin, 16:23

Uqsas jańalyqtar