21 Aqpan, 2018

Halyq tájirıbesi – qundylyq

212 retkórsetildi

Elshil qaıratker Smaǵul Sádýaqasuly «Sársenbek» atty romanynda (1922) bas qaharmandarynyń aýzynan «Qazaq neshe jylda naǵyz Japonııadaı bolady», «Qazaq Japonııa sekildi bolý úshin óziniń eldigi ózinde bolý kerek», «Myńdaǵan, mıllıondaǵan qazaqtar jumysshy bolyp istese, óz jeriniń baılyǵynyń rahatyn kórgen emeı nemene?! Bul degeniń adam aıtqysyz jańarý bolar edi» deıtin pikirler aıtqyzady. El kelesheginiń múbárak jolyn meńzegen nusqa sóz dep qabyldaǵan durys.

Ata kásippen shuǵyldanǵan el qyran qustaı túleıdi. Jerimiz keń, kenge baı bolǵandyqtan, kerek-jaraqtyń barshasy óz elimizde óndirilgeni durys. Bir qısynsyz nárse – eden jýatyn materıaldy Qyrǵyzstannan satyp ákeledi ekenbiz. Bir kezderi soǵys jyldarynda ashylǵan Aqmola jip ıirý-toqyma kombınaty 1993 jylǵa deıin jumys istegen. 6 negizgi sehy bolǵan, 1989 jyldyń ózinde 2900 tonna ónim shyǵarǵan. Jáne munyń balabaqshasy, jas otbasylar men jumysshylarǵa arnalǵan 4 jataqhanasy, 2 ashanasy jáne kýlınarlyq dúkeni bolǵan. 

Tarıhı-mádenı órleýimizge kóz salsaq, 1917 jyldyń 17 qańtar kúngi «Saryarqa» gazetinde (№27) Haırolla Ibrahımov «Alash dýanyndaǵy oqytýshylar uıymy atynan» deıtin habarlamasynda bastaýysh mekteptegi oqý baǵdarlamasyna ana tili, jaratylys, jaǵrapııa pánderimen qatar, ult tarıhy men qol isteri pánderi engizilgenin aıtady. «Ustaly el ozady – ustasyz el tozady» degen ǵajap ǵıbrat bar. Burynǵy sheberler belgili bir iske kiriserde: «Iа, Alla, sátti ete gór, bul meniń qolym emes,Usta babamnyń altyn qoly!» dep, jeti kámil pirge syıynady eken-aý! Atam qazaq kásibiń – násibiń de, qareket-bereketiń de, qol eńbegimen, qol ónerimen dep uǵynyp-túsinip, nebir ǵajaıyp sharýashylyq pen turmysqa qajet kóńil súısinerlik zat-múlikter jasaǵan. Munyń barshasynyń turmysqa qajettiligimen qatar kórkemdik sulýlyǵy da tamsanarlyq.

Máselen, oıý-órnek salýshy, tas qashaýshy, bezendirýshi, kózi mergen bádizshiler, saqına-bilezik soǵatyn zergerler, órimshiler, oımashylar, synyqshylar (synǵan súıekterdiń ornyna botanyń jilik, jaýyryn, qabyrǵa, jambas súıekterinen piship alyp, egep jamaǵan, kináratsyz bitken) toqymashylar, úıshiler, peshshiler, baltashylar, qalaıyshylar, etikshiler, ershiler, teri ıleýshiler, qobyz ben dombyra, syrmaq pen tekemet, kilem men alasha jasaýshylar. 

«Oıý oıǵannyń oıy ushqyr» degendeı, júzikke qas qondyratyn sheberler súıekten, múıizden (ojaý, qamshynyń saby, urshyq, pispek, oqtaý, tabaq, quty, saýyt, shaqsha), tuıaqtan, metaldan, aǵashtan, júnnen, qyshtan, tastan, shıden, qoǵadan alýan túrli buıymdar óndirgen, búıennen maı saqtaıtyn ydys, jylqy terisinen saba men torsyq, maldyń keptirgen jilinshik sińirleriniń talshyqtaryn shıratyp, etikti tigetin berik-bekem jip-taramys, ılengen buzaý terisinen shónshik deıtin ydys, túıeniń aıaq súıeginen qymyz quıatyn tostaǵandar, ógizdiń qýyq súıeginen jińishke moıyndy qutylar, qumyralar, tabaqshalar, keseler jasaǵan.

Jetkinshek shaǵymda ájelerimizdiń súıek maıyn qalaı jasaıtynyn kórip, qyzyqtaǵanym bar. Qys boıy soǵymnyń ábden mújilgen, tap-taza súıegin uqyptap saqtap, jaz aıynda ábden qaınatyp, maıyn qalqyp alatyn edi. Burynǵy ýaqytta sııany bylaı jasaýshy edi. Bıdaıdy kúıdiresiń, sonan soń sýǵa salasyń, nátıjesinde sııa bolady. Al sabyn qaınatý tásili bylaı: alabotany órteısiń, kúlin sýǵa salyp qaınatasyń, súıektiń maıyn qossań, tótenshe sapaǵa ıe bolady. Mundaı is istegende bóten kóz bolmaǵan durys. О́ıtkeni ol aınyǵysh, kóz tıgish. «Sabyndaı buzylyp» degen tirkes osydan shyqqan. Sonan soń kertip, syılas kisilerge úlestirýge bolady. Muny «buzaýshyq» dep ataıdy.

 «Bir kúnde myna jýsan basyp jatqan Qaraqorymnyń ustalary aldaspan qylyshty Aq patshanyń ustalarynan anaǵurlym artyq soǵatyn bolǵan» dep jazǵan-dy Maǵjan Jumabaev. Halyqtyń tájirıbesi – telegeı. Halyqtyń tanym-túsinikterin, danalyq dáristerin, oı-saryndaryn túbegeıli meńgergen zerek bilgirler aýa raıyn da júıriktikpen boljaǵan. «Aıdyń múıizi úshkir bolsa, aýa raıy jaqsy bolady, al múıizderi shalqaq bolsa, aýa raıy buzylady», «Aqpanda juldyz jıi kórinse qys uzaqqa sozylady. Juldyzdar jymyńdasa boran soǵady, jarqyrasa aıaz bolady», «Tyshqandar inine qurǵaq shóp tasysa, qys sýyq bolady», «Qarlyǵashtar jer baýyrlaı ushsa – jel soǵyp, kún buzylady, bıiktep ushsa – kún ashyq, jyly», «Qumyrsqalar ıleýinen shyqpaı qoısa, jańbyr jaýady. Eger qumyrsqalar ıleýin bıik jerge salsa, sý deńgeıi kóteriledi», «Eger bult ortasynan ydyrasa, aýa raıy buzylady, shetinen ydyrasa, jylynady».

Zamana, tarıh, halyq talqysynan ótken tamyry tereń tańdaýly ulttyq, jalpyadamzattyq qundylyqtar men biregeı rýhanı ıgilikter júıesin isimizde qoldaný abzal. Elbasy «ózgelerdiń tájirıbesin», «eń ozyq jetistikterin boıǵa sińirý múmkindigin» aıryqsha atap, «Azııadaǵy eki uly derjava – Japonııa men Qytaıdyń búgingi kelbeti – osy múmkindikterdi tıimdi paıdalanýdyń úlgisi» deıdi. Bile bilsek, qazaqtyń óz ata kásibin, halyqtyq tájirıbeni de kádege jaratqan abzal. 

Serik NEGIMOV, fılologııa 
ǵylymdarynyń doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar

Qyzylorda: Kásipkerler jaýapqa tartyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:31

Jambyldyq eriktiler jarap tur

Aımaqtar • Búgin, 16:30

Avtovolonterler azyq-túlik jetkizýde

Qazaqstan • Búgin, 16:19

Sóz qasıeti – em qasıeti

Qoǵam • Búgin, 16:11

Ustalyq – kıeli kásip

Qazaqstan • Búgin, 16:05

Qarataýdy ańsaǵan qyran

Tanym • Búgin, 15:54

Áýlıeaǵash týraly áńgime

Tanym • Búgin, 15:38

Aqmola oblysynda karantın

Aımaqtar • Búgin, 15:22

Armannyń azamattyǵy

Aımaqtar • Búgin, 15:13

Jetisýda jetinshi adam indet juqtyrdy

Aımaqtar • Búgin, 15:08

Aınurdyń ádemi álemi

Rýhanııat • Búgin, 14:13

Atyraýda 700-ge jýyq ekspress-test bar

Aımaqtar • Búgin, 14:07

Memleket qoldaýy eńse kótertti

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Qyzylorda: Naýqastardyń jaǵdaıy qalypty

Koronavırýs • Búgin, 13:21

«Barysqa» daýys bereıik!

Sport • Búgin, 13:15

Almatyda indet oshaǵy qaıta kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Sý tasqynyna qarsy áreketter bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

Juqpaly aýrýlar jaıly jaýhar fılmder

Rýhanııat • Búgin, 12:50

Uqsas jańalyqtar