Tarıh • 23 Aqpan, 2018

Nurǵalı Oraz. Qyz qulaǵan

293 retkórsetildi

Baǵzy bir zamandarda teńiz tolqyndary basyn ıip, mańdaıyn tıgizip, myna munaraǵa táý etip jatady eken. 

Qap-qarańǵy túnde alystan jarqy­raǵan jeti túrli jaryqty kórgen kemedegi jolaýshylar jaǵasyn ustap: «Apyr-aı, bul qandaı keremet?!» dep tańǵalatynǵa uqsaıdy.

Áne, sol kezde ony burynnan bile­tinder:

«E-e, bul – Bakydegi munara ǵoı! Apyr-aı, elge de jetip qalǵan ekenbiz!» dep qýanady.

Al bilmeıtin kisiler:

«Munara deısiz be? Ol nege jeti túrli jaryq shashyp tur?» dep suraıtyn kórinedi.

«О́ıtkeni onyń jeti qabatynan jeti túrli sáýle taraıdy.»

«Qyzyq eken!..»

«E-e, el-jurt ony baıaǵydan «Gyz galasy», ıaǵnı «Qyz munarasy» dep ataıdy. Qalasańyz, men sizge onyń tarıhyn aıtyp bereıin...»

Árıne, biz álgi jolaýshynyń qaı ańyz­dy tilge tıek etetinin, ókinishke qaraı tap basyp bile qoımaımyz. О́ıtkeni ázer­baı­jan eliniń astanasy Baký qa­la­syndaǵy Qyz munarasy haqynda bir­neshe ańyz bar. Olardyń ishindegi eń kónesi zoroastrızm dáýirinde týǵan desedi.

Onyń qysqasha mazmuny bylaı: erte, erte, ertede bir patshanyń súıikti jary qaıtys bolyp, qatty qaıǵyǵa batady. Sodan soń, eldegi basqa arýlarǵa kóńili tolmaı, baqılyq saparǵa attanǵan zaıybyna uqsas jandy izdeıdi. Sóıtse... Bóten emes, bógde emes, óz qyzy marqum anasynan aýmaıdy eken ǵoı!.. 

Esi aýysqan patsha endi teńiz jaǵasynan bıik munara saldyryp, ulan-asyr toı jasap, týǵan qyzymen qosylmaqqa bel baılaıdy. Biraq, toı bitip, jınalǵan jurt tarqap, ekeýi ońasha qalǵan sátte jantúrshigerlik qorlyqqa tóze almaǵan baıǵus qyz álgi munaranyń bıiginen sekirip, jantásilim etedi...
Keshegi, búgingi tarıhshylardyń jazýyna qaraǵanda, bul ańyzdyń kóne dáýirdegi shyn­dyqtarmen sabaqtasyp jata­tyn jerleri bar kórinedi. Aıtalyq b.d. 439-457 jyldary bılik qurǵan sasanıd­ter ámirshisi Iezdıgerd shyn máninde ejelgi zoroastrıılikterdiń jabaıy dás­tú­­rin jań­ǵyrtyp, aǵasy qaryndasyna, áke­si qy­zyna úılenýge bolady degen zań shy­ǵar­ǵan eken. 

Áıtkenmen, bul ańyz – aıtýshynyń da, tyńdaýshynyń da kóńiline kirbiń uıalatary haq.

Sondyqtan Qyz munarasy jaıyndaǵy ekinshi ańyzdy tezirek tyńdaýǵa ishteı qumbyl bolaryńyz anyq.

Ol endi, bylaı; baıaǵyda ázerbaıjan halqy bul qalany Baky dep te, qazirgideı Baký dep te atamaı, Bagýan dep ataıtyn kórinedi. 

Mine, sol Bagýandy ataqty Nurıddın shah qalyń áskerimen úsh aı boıy qorshap, tas qorǵanyn áne-mine qıratýǵa aınalǵanda el ishindegi bir danyshpan, kóripkel kisi: «Bizdi bul zulamattan qarshadaı ǵana batyr qyz qutqarady!» dep jahanǵa jar salypty.

Aıtsa aıtqandaı-aq, kelesi kúni qolyn­da ot shashqan almas qylyshy bar jap-jas qyz tań shuǵylasymen birge paıda bolyp, ataǵy jer jarǵan dańqty qolbasshy Nurıddın shahtyń júregin oıyp alady.

Biraq tilge kelmeı jan tapsyrǵan Nurıdınniń jap-jas, kelbetti jigit ekenin kórip, es-tússiz ǵashyq bop qalady. Sóıtip, ózegi órtenip, qaıǵydan qan jutyp, óz júre­gine ózi qanjar salady.

Sonda jeti kún, jeti tún boıy bul ólkede sumdyq jel kóterilip, alapat daýyl soqqan desedi...

Bul ańyz da, tarıhshylardyń aıtýyna qaraǵanda, tarıhı shyndyqtan alystap ketpeıdi. Sebebi b.d.d. VI-VII ǵasyrlarda Nurıddın shah qaharyn tógip, qalyń áske­rimen kelip qalany qorshaýǵa alǵan kezde bul ólkede, rasynda da, óte qatty jer silkinisi bolyp, kóp el qyrylǵan kórinedi.

Mine, sondyqtan da atalmysh ańyz­dardyń qaı-qaısysy bolmasyn ilgergi zamandardaǵy tarıhı oqıǵalardyń negizinde týyp, keıingi urpaqqa jetkenshe qubylyp, túrlenip, kórkemdik sıpat alyp otyratynyna taǵy da bir kóz jetkizgendeı bolasyz. 

Ázerbaıjannyń belgili aqyny ári dramatýrgy Jafa Jabbarly 1923 jyly osynaý ańyzdyń jelisi boıynsha «Qyz munarasy» atty poema jazǵan. Jáne 1924 jyly atalmysh poemanyń negizinde kór­kem fılm de túsirilgen. Al 1940 jyly Ázerbaıjannyń halyq ártisi, kom­pozıtor Afrasııab Badalbeılı «Qyz munarasy» atty alǵashqy ázerbaıjan baletiniń mýzykasyn jazdy.

* * *

Jalpy, Bakýdegi Qyz munarasynyń qashan, qaı zamanda boı kótergeni týraly ártúrli talas-tartysqa toly pikirler bar. Solardyń biri – munaranyń kireberisindegi qabyrǵaǵa ilingen: «Masýd ıbn Dáýit gýbbesi» degen jazýǵa qatysty órbıdi.

Arab órnegimen jazylǵan osy bir taqtaǵa baılanysty derekterdi alǵa tar­ta otyryp, kóptegen ǵalymdar kúni keshege deıin Qyz munarasy HII ǵa­syr­da salynǵan degen boljam jasap kel­di. Áıt­kenmen, «gýbbe» degen sózdiń musyl­man áleminde kádimgi «kúmbez» degen maǵynany bildiretinin eske alǵan jurt buǵan kúmándana bastady. Sebebi munda eshqandaı qulpytas ta, qabir de joq. Onyń ústine, álgi taqtaıshanyń sylaǵy munara qurylysyna qoldanylǵan sylaqtan múlde basqa kórinedi. 

Demek, bul taqtaısha keıin, ıslam dáýiri bastalǵan shaqta qoıylǵan bolsa kerek. Bylaısha aıtqanda, HII ǵasyrda mu­narany kúrdeli jóndeýden ótkizgen mu­sylman qaýym álgi qabyrǵanyń osy tusyndaǵy tesikti jaýyp, arabsha jazýy bar taqtaısha ornatqan degen boljam shyn­dyq­qa jaqyndaıtyn sııaqty.

Mine, óstip, munara tarıhyn zertteý­shi­lerdiń pikiri ekige jarylady. Alǵashqysy Qyz munarasy HII ǵasyrda salynǵan degen áýelgi boljamdy usynsa, keıingileri ıslam dáýirine deıin boı kótergen degen pikirge toqtaıdy. Bir anyǵy, bul munaranyń HII ǵasyrda Shırvanshahtar áýletiniń qamaly bolǵandyǵy jáne Baky qalasynyń qorǵanys júıesindegi basty nysandardyń biri bolyp kelgendigi ǵana.

Odan soń, XVII-XIX ǵasyrlarda Qyz mu­narasy teńizdegi kemelerge baǵyt kór­se­tetin bıik ári sáýletti maıaktyń qyzmetin atqarǵandyǵy da anyq.
Al 1907 jyly teńizshiler bul maıakty munaradan alyp, Nargın aralyna kó­shiredi. Sebebi kún ótken saıyn aýmaǵy úlkeıip, qanatyn keńge jaıyp kele jatqan Baký qalasynyń shamdary munaradaǵy maıakpen shaǵylysyp, teńizdegilerdi alǵan baǵytynan jańylystyra beretin bolǵan.

Ǵasyrlar kóshinde Qyz munarasynyń áldeneshe ret kúrdeli jóndeýden ótkeni belgili. 

Ondaı jumystardyń sońǵysy 1960 jyly júrgizilgen eken. Sonsoń, arada tórt jyl ótkende ol tarıhı murajaıǵa aınalǵan. 2000 jyldan bastap IýNESKO-daǵy Búkilálemdik muralar tizimine enipti.

Degenmen, «Bul munara áý basta ne úshin, qandaı maqsatpen salynǵan?» degen suraqtyń týyndaıtyny zańdy.

Bul rette búgingi kúnge deıingi zertteýshi ǵalymdardyń basym kópshiliginiń pikiri – dinı maqsatta salynǵan degen boljamǵa kelip tireledi. Sebebi túrik tilindegi «gala», «kala» degen sózderdiń «munara», «qamal» degen maǵynalarynan bólek taǵy da bir tórkini barǵa uqsaıdy. Ol «ot tutatý», «shyraq jaǵý» degen uǵymdy bildiredi eken.

Sondyqtan da Qyz munarasynyń qabyrǵalaryndaǵy ysqa, kúıege qarap, ǵalymdar osyndaı boljam jasaıdy. Onyń ústine b.d. besinshi ǵasyrda hatqa tús­ken tarıhı, rýhanı mura – Moıseı Horesskııdiń jazbalaryndaǵy «onyń tóbesinde ylǵı da jeti sham janyp turatyn» degen joldar osy boljamdy qýattaı túsedi. Taǵy da bir mańyzdy jaıt, kóneden jetken derekterge qaraǵanda, munaranyń jeti qabatynan jeti túrli sáýle shashyraıtyn bolǵan.

Jalpy, «Qyz  munarasy» dep atala­tyn mundaı tarıhı qurylystar dú­nıe­­júzindegi kóptegen qalalarda, atap aıt­qanda, Ystanbulda, Qyrymda, Tallınde, Belgorodta t.b. bar. Bulardyń bar­lyǵy derlik ejelgi jaýgershilik zamandarda qorǵanys maqsatynda qoldanylǵan berik ári kúrdeli qurylystar bolyp tabylady. Sondyqtan da eýropalyqtardyń kózqarasy, talǵam-tanymy boıynsha «Qyz munarasy» – eshkimge bas ımegen, jat jurtqa táýeldi bolmaǵan, asqaq, sulý, taza qurylys degen maǵynany da bildiredi.

Áıtse de, qyz taǵdyry – el taǵdyry sekildi ilki zamanalardan beri adamzat qııalyn terbep, ártúrli ańyzdarǵa arqaý bolyp keledi. Jáne ondaı ańyzdarǵa qazaq jeri de kende emes. 

Aıtalyq elimizdiń ońtústik qıyrynda jatqan О́gem taýlarynyń bıigindegi máńgilik muzarttar men qarly shyńdardyń kóz jasyndaı móldiregen Maqpalkóldi eske alaıyqshy. Mine, osynaý kóldiń ataýyna baılanysty da bir qyzyqty ańyz bar.

... Besikte jatqanda atastyryp, quda bolyp qoıǵan jerden bas tartyp, óz teńine qosylýdy armandaǵan Maqpal qyz áke-sheshesi men aǵaıyn-týystyń qarsylyǵyna tap bolǵanda ózin-ózi bıik quzdan tastap, taýdaǵy kólge batyp óledi.

Ras, keıde qyz taǵdyryna dúnıe-baı­lyq, tamyr-tanystyq, ishki jáne syrtqy esep­ter ǵana emes, el taǵdyry, jer taǵdy­ry da aralasatyn shaqtar bolady. 

Ondaı kezderde jazmyshtyń basqa salǵanyna amalsyz kónip, áke-sheshe, aǵaıyn-týystyń qamyn oılap, qaı-qaıdaǵy bir qaba saqal, dáýletti kisilerdiń jetegine erip júre bergen arýlar qanshama deseńizshi. Áıtkenmen... Adamzat balasy óz erkindigin joǵary qoıyp, ázız basyn qurban etken Maqpal qyzdarynyń erligin ańyz etip shertip, ǵasyrdan ǵasyrǵa mura etip qaldyryp otyrady.

Myna mazasyz tirshiliktiń oty men sýyna, ystyǵy men sýyǵyna qaramaı, tynymsyz alǵa jyljı beretin bir ǵana nárse bar. Ol – ýaqyt.

Tań atady, kún batady. Aı ótedi, jyl ótedi. Birte-birte bári de umytylyp, adamzat tarıhyndaǵy qadaý-qadaý oqıǵalar ǵana ańyzǵa aınalyp qalady.

...Bir kezderi teńizdiń asaý tolqyndary basyn ıip, mańdaıyn tıgizip, táý etip jatatyn Qyz munarasynan bul kúnde Kaspıı áldeqaıda alystap, sheginip ketken. Sebebi sý tartylǵan, taý shókken, shahar ósken.

Al qala ortalyǵyndaǵy eski munara kóneniń kózindeı bolyp, keshegini búginge, búgingini erteńge syr etip shertip, qasqaıyp turar tarıhı qundy eskertkish esebinde qala bermek.

Nurǵalı ORAZ,
«Egemen Qazaqstan»

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Memleket basshysy Lı Chjanshýmen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 14:47

Túrkistan – jastar qalasy!

Aımaqtar • Keshe

Importtan ne uttyq?

Ekonomıka • Keshe

Festıvaldiń alǵashqy kúninde eki qoıylym sahnalandy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Eki juldyz» baıqaýy Almatyda bastaldy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Tarazda jedel baılanys ortalyǵy ashyldy

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Lısakovtyń «Báıteregi»

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Alty boksshymyz jartylaı fınalda aıqasady

Sport • 20 Qyrkúıek, 2019

Gobelen – tekti ónerdiń týyndysy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Mádenı qabat» joıylǵan joq

Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2019

Shahmardan terbelgen talbesik

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Uqsas jańalyqtar