# Tarıh

Tarıh • 12 Aqpan, 2020

Mekkedegi «Qazaq taqııasy»

Kerekýlik molda atamyz Máshhúr Júsip Kópeevtiń ertede jazǵan «Qazaq shejiresi» atty eńbegi bar. Onda qazaqtardyń qajylyq saparǵa qaı kezden bastap barǵany jaıly málimet keltiredi. Máshekeńniń aıtýynsha, eń alǵashqy qajy ýaq Núrken degen adam eken. Ekinshi ret 1858-shi qoı jyly kúlik Samaı sopy men noǵaı Baıjan haziret qajylyqqa baryp, sol jaqta ólgen. Osy sózdi jazyp otyrǵan Máshhúr Júsip men dál sol jyly týyppyn (1858), qazir 70 jas­tamyn, deıdi. Al úshinshi ret 1874 jyly tobyqty Qunanbaı, aıdabol Qıshyl Qystaýbaı, atbasarlyq Egizek, Janaıdar, qulan qypshaq Shontybaı bastaǵan Orta júzden 20, Kishi júzden Dosjan halfe, Nurpeıis haziret bastaǵan 100 adam bardy, deıdi. Bul qazaqtyń eski esebi boıynsha qarakıik jyly eken.

Tarıh • 11 Aqpan, 2020

Chýgýevtik ushqyshtar Shymkentte shyńdalǵan

Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta aǵa urpaq óz anttaryna adal bolyp, sol tustaǵy ortaq otanymyzdy qorǵaý úshin erlik kórsetkeni anyq. Biz búgin osyndaı bir erekshe jaıtqa toqtalmaqpyz. Ol maıdan dalasynan myńdaǵan shaqyrym alysta jatqan shyraıly meken – Shymkent qalasynyń soǵys jaǵdaıyndaǵy tirshiligi bolmaq.

Tarıh • 07 Aqpan, 2020

Áıteke bıdiń bet beınesi qandaı bolǵan?

Qazaq tarıhı shejiresiniń elimizge belgili mamany О́tegen Qoıshıevtiń «Áıteke bıdiń shyn beınesi qandaı?» degen maqalasy búgingi qazaq qaýymyn eleń etkizerine kúmán joq. Biz bul maqalany alǵash ret «Jalańtós bahadúr – tarıhı tulǵa» atty derekti jı­naqtan oqydyq. Bul kitaptyń baspadan shyǵýyna demeýshi bolǵan – dáriger, ǵalym Ǵanı Smahanuly eken. Ol bizge atalǵan kitaptyń bir danasyn syılady. Eń tamashasy, aqyn Sardarbek Qojaǵuldyń «Bahadúr Jalańtós» atty kitabynda basylǵan Áıteke bıdiń jańa sýretin qolymyzǵa ustatqany boldy.

Tarıh • 05 Aqpan, 2020

«Abaqııada» sabaq bergen alashordashy

2008 jyldyń qazan aıynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Ulydan urpaq qalsa ıgi» atty suhbat-jazba jarııalandy. Taqyrypqa arqaý bolǵan dúnıe – Shákárim qajynyń kishi uly Zııattan týǵan nemeresi Mereke jaıly eken. Iаǵnı, gazet tilshisi Qorǵanbek Amanjolǵa bergen suhbatynda Mereke aǵa óziniń naǵashy atasy, ıaǵnı anasynyń ákesi Seıitqazy atty ustaz adam ekenin jáne ol kisi 1944 jyly Mońǵol eliniń astanasy Ulan-batyrda qaıtys bolǵanyn, ony anasy Múnıra baryp jerlep qaıtqanyn, eki jyldan keıin (1946) bul kisi de súzek aýrýynan qaıtys bolyp, toǵyz jasynda tul jetim qalǵany jaıly aıtypty. Suhbat barysynda tilshi oraıyn taýyp «Seıitqazy ustaz kim?» dep saýal qoıǵan eken, oǵan Mereke atamyz: «Naǵashy atam Seıitqazy Nurtaev – soltústik óńirde týyp-ósken Aıyrtaýdyń qazaǵy. Bir sebeptermen qýdalanyp Abaı elin panalaǵan. Shákárim qajymen baılanysta bolǵan. Keıin Shyńjań ólkesine kelip, Altaı aımaǵynda ustazdyq etken» dep, óz bilerimen bólisipti.  

Tarıh • 04 Aqpan, 2020

Ajalsyz adam

Tarıh • 03 Aqpan, 2020

Bir taý bar Azat degen aıtary kóp

Azat taýy Kókshetaý qalasynyń kúnshyǵys jaq betkeıinde. Qazirgi júırik kóliktiń jaıymen esep qursańyz, atshaptyrym jer ǵana. Irgesinde Azat stansııasy bar. Este joq eski kezeńde bul óńirde Jalǵyzqaraǵaı, Bylqyldaq, О́zenqaraǵaı atty aýyldar bolǵan desedi. Aq qashyp, qyzyl qýǵan úrkinshilik jyldary bas saýǵalap, údere kóshken. Keıin el qaıta oralyp ornyqqanda, Jalǵyzqaraǵaı Alekseevka atalǵan.

Tarıh • 03 Aqpan, 2020

Tańbaly tas – tarıhtyń bir kýáligi

Qazaqtyń uly shejireshisi kóregen kózdi, qara sózdi ǵulamasy Máshhúr Júsip Kópeıuly «Betpaq shólinde Nura degen jer bar edi. Sonda tasqa basylǵan tańbalar bar. Úsh júzdiń balasy arasynda qazaqtyń tańbalaryna qatysty talas bolsa sol tastan baryp qarasady. Alasha hannyń jarlyǵymen basylǵan tańba desedi» degen eken. «Tarıhtyń naǵyz keıipkeri – adamdar» deıdi oıshyldar.

Tarıh • 24 Qańtar, 2020

Qalmaqqyrylǵan ba, Qalmaqqyrǵan ba?..

Osydan eki jyl buryn biz gazetimizde «Qalmaqqyrylǵan nege eleýsiz qalǵan?..», «Kókiregime kóshken Qalmaqqyrylǵan, Aqshıman» M.Áýezov» dep eki maqala jazdyq. Maqalada Qalmaqqyrylǵan tarıhy – ashylmaǵan aral sekildi ekenin, talaı jyl boıy oblystyq ishki saıasat, mádenıet, týrızm basqarmalary tarapynan «Mádenı mura» baǵdarlamasy kezinen bastap tarıhı-tanymdyq jumys júrgizilmegenin aıtqan edik.

Tarıh • 24 Qańtar, 2020

Chernıaevtiń haty hám Áýlıeata qasireti

Tarıhta kóne Taraz, jalpy Áýlıeata aımaǵynyń kezinde eń áýeli Ferǵana soǵdylarynyń mekeni bolǵany, keıinnen Qarahan memleketiniń astanasy bolǵany, jalpy bul ólkeniń baı tarıhy týraly kóp aıtylady. Sonymen qatar ulttyń basyna tóngen taǵdyrly jyldardyń da shejiresi saqtalǵan. 1864 jyly Áýlıeata aımaǵyna aq patsha áskeriniń kelgeni de tarıhtaǵy taǵdyrly kezeńniń biri edi.

Sońǵy jańalyqtar

Barlyq másele ashyq aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Tenderdi maıshelpek kóredi

Saıasat • Búgin, 06:55

Týrızm – tabys kózi

Parlament • Búgin, 06:53

Qıyrdaǵy qaıyrymdy qazaq

Qoǵam • Búgin, 06:45

Mýzykalyq mádenıet – mektepten

Rýhanııat • Búgin, 06:36

Turǵyndardyń talap-tilegi taldanady

Aımaqtar • Búgin, 06:30

Azııanyń úzdigi atandy

Aýyr atletıka • Búgin, 06:30

Kúnine bir jaqsylyq jasa!

Rýhanııat • Búgin, 06:27

Foto