26 Aqpan, 2018

Aqsaqaldy abdyratqan asaba

264 retkórsetildi

Balanyń qýanyshyna shattanǵan ata-ananyń týǵan perzentinen maly túgil shybyn janyn da aıap qalmasy anyq. «Aıta-aıta Altaıdy, Jamal apaı qartaıdy» demekshi, toı týraly áńgime júdá kóp. Tipti qazir tym dańǵazalyqqa urynbas úshin jer-jerde munymen tikeleı aınalysatyn belsendiler paıda bola bastady. Jaqyn­da toı ótkizý úlgileriniń sondaı jańadan jazylǵan ssenarııleriniń birimen tanysýdyń sáti tústi. Álgi janashyr bul ıdeıanyń qalaı týǵanyn aıtyp berdi. 

– Jaqynda aýyldaǵy bir aǵaıynym Qudaıdan tilep alǵan jalǵyz ulynyń qýanyshyna ulan-asyr toı jasady. Toı ózimiz oılaǵandaı ótti! Obalyna ne kerek, ánshi, bıshi, kúıshi, tipti saıqymazaqtarǵa deıin óner kórsetti. Bylaı qarasań, pálen­deı min joq. Alaıda aıtpaǵym, osy toıdan kórgen-túıgen áserim týraly edi. Qazaq toıdy ejelden «halyqtyń baı­lyǵy» dep baǵalaǵan ǵoı. О́ıtkeni kóp­tegen salt-dástúrlerimiz osy toıdyń ústinde jarqyraı nasıhattalyp, janyńa shýaq sebeleıdi. Deımiz-aý. Biraq qazirgi qazaqtyń toılarynda kisi shoshyrlyq dańǵazalyq beleń alyp bara jatqandaı kórinedi. Sondaı keleńsizdikke qalaı jol beriledi dep oısha saralaı kelgende, munyń bir ushy asabalardyń shıkiligine kelip tireletini ańǵaryldy, – dep áńgimesin qorytty avtor. Qaryzdanyp-qaýǵalanyp ótkizetin qazekeńniń toılary túpsiz tereń muhıt sııaqty óz aldyna bir zerttelmegen ǵalamat álem-aý demeske lajyń qalmaı­dy. Mundaıda qazaqtyń toıyna jumsa­latyn shyǵyndy estigen bir sheteldik qanda­symyzdyń esinen tana jazdap aıtqan myna bir áńgimesi eriksiz jadymyzǵa oralady.

Túrkııadan Parıjge qonys aýdarǵan Túrkistan esimdi aqsaqal aspaı-saspaı sóz bastady:

– «Qazaqtyń osynshama keń shalqar shuraıly dalasy bola tura ana órkenıetti elder sııaqty shylqyǵan baılyqqa kenelýine ne tosqaýyl?» dep, otandastarymnyń tur­mysyna egjeı-tegjeıli úńile kelgende, eńsesin tikteýine kedergi keltirip otyrǵan basty kiltıpan ysyrapshyldyqqa kóbirek jol berilip jatatyndyǵynda ekenin baıqadym. Aılap, jyldap mańdaıtermen tapqan aqshany bir kúnde sýsha shasha salasyńdar. Sumdyq-aı! Sonyń bárin maqtanysh úshin isteıdi degende tóbe shashym tik turdy. Sol ras pa?, – dep sońǵy sózdi menen kútti. Atajurtty ańsaǵan aǵaıynnyń aıtyp otyrǵan sóziniń bir jaǵynan jany bar.

«Toıǵa jumsalatyn qarjyny odan da balanyń keleshegine, qatarynan qalmaı bilim alýyna, otbasyn quryp jatqan jastardyń úı satyp alýyna, aıaqtarynan tik turyp ketýlerine jumsalsa, áldeqaıda tıimdi usynys emes pe?» degeni, esti jurt esebin eshkimge jegiz­beıtin myna qoǵamda qazekem úshin de dandaısymaı, dástúr qundylyqtaryna jańa zaman qaǵıdasy turǵysynan qaraıtyn kez jetkenin meńzegeni óte oryndy, árıne.

Únemshil bol, ysyrapqa jol berme degeni quptarlyq. Alaıda jaqsylyǵyn, qýanyshyn kópshilikpen bólispeı tura almaıtyn keńpeıil qazaǵymnyń qasıetti qazynasy týraly oıymyzdy «toı qazaqqa kerek pe, joq pa?» degen sıpatta emes, asaba mádenıetine qatysty qozǵasaq pa deımiz. О́ıtkeni toıdyń mazmundy ótýi úshin asabaǵa aıtarlyqtaı jaýapkershilik júkteleri belgili. Jınalǵan jámıǵat tórt-bes saǵat tyrp etpeı, asabanyń aıdaýyna erip, aıtqanyna kónýleri tıis. Qarasha qaýym qolyna sondaı jaýapty kiltti muqııat senip tapsyrǵandyqtan bul shirkinder ózderiniń kásibı mindetterin adal atqarsa ǵoı. Deısiz. Eldikke kóleńke túsirmeýdi, qundylyqqa qurmet kórsetilýdi tileısiz. Átteń, biraq sońǵy ýaqytta áleý­mettik jeliden kórip júrgenimizdeı, úlbi­regen sol úmitińizdi bir ospadar oı úzip jibere jazdaıdy. Sóıtsek, ulttyq tálim-tárbıeniń ulaǵatty mektebi sanalatyn toıymyzdy, asaba mádenıetin bir sát synı kózben qadaǵalap, udaıy baqylaýda ustamasaq, jas­tardy azǵyndyqqa uryn­dyryp, betimen ketiretin aǵattyqtar osy jerde tamyr jaıyp jatqandaı seziledi eken-aý. Bul jaı bos dabyl emes. Beınetaspaǵa basylyp, áleýmettik jeli arqyly taraǵan mundaı soraqy áreketter men qazaqy qalybymyzǵa jaraspaıtyn óreskel oıyndarǵa qaradaı qysylasyń. Qazaqy mentalıtetimizben úndespeıtin ondaı olqy úlgilerdi ersilikke jatqyzbaı, ún-túnsiz oryndaı berýge beıildi qalyń nópirdi mundaıda kinálaýdyń ózi bir túrli. «Bas jarylsa, bórik ishinde, qol synsa, jeń ishinde» deıtin qaıran, qazaǵyma qazir óziniń kemshiligin, toıdyń kóleńkeli tustaryn keń jahanǵa jarııalap, dúnıe nazaryna qymsynbaı usynýy túk aıyp bolmaı qalǵany qynjyltady.

Árıne, barlyq toılar kóńilden shyqpaıdy, asabalardyń bári sondaı, mádenıetten jurdaı demeımiz. Keıbir toılardan mysaly, ózińdi ushqan qustaı tym jeńil sezinip qaıtatynyń ras. Kópke deıin ásem ánniń áseri sanańyzda samala sáýle shashyp, janyń jaýhazyndaı ashylady. Myna toıdyń asabasy «segiz qyrly, bir syrly» azamat eken, toıdy tamasha júrgizdi, atasyna rahmet degen tilek til ushyna oralady... Al endi keıbir toılarda asabalardyń úlken-kishini mazaqqa aınaldyryp, ájýalap, ájimdi ájelerdi mysqyldap, aq samaıly atalardy abdyratyp, jón-josyqsyz qaljyńdap, jurtty kúldiremin dep, arzan yrjaq pen qyljaqqa basyp, beıádep anekdottardy ese jóneletini uıat-aq... Jyldar boıy kútken toıyń orynsyz beker, mal shashpaqpen, ospadar oıyn-kúlkimen orasholaq óte shyqsa, odan asqan qandaı qorlyq bar?!

Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Kógildir ekranda – jańa melodramma

Rýhanııat • Búgin, 18:04

Salyq salmaq salmaıdy

Qarjy • Búgin, 17:50

MÁMS boıynsha jeńildik merzimi uzartyldy

Medısına • Búgin, 17:45

Betperde kıgen kóktem - 3

Tanym • Búgin, 17:30

Qazaq operatory Týrınde bas júlde aldy

Qazaqstan • Búgin, 17:29

Atyraý: Úsh adamnan koronavırýs tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 17:18

Kóktem - órttiń órshıtin shaǵy

Aımaqtar • Búgin, 16:32

Indeksasııa qalaı júrgiziledi?

Qarjy • Búgin, 16:23

Tastarǵa jan bitirgen sýretshi

О́ner • Búgin, 15:38

Ýálıhan QALIJANOV. Koronavırýs

Ádebıet • Búgin, 15:28

Meni kórseńder, qashyńdar!

Ádebıet • Búgin, 15:26

Alkogol ónimderi koronavırýstan qorǵaı ma?

Koronavırýs • Búgin, 15:24

Uqsas jańalyqtar