Ádebıet • 24 Tamyz, 2018

Tárjima hám taǵylym týraly

667 retkórsetildi

Qunanbaıulyn qomsynatyndar kezdesetin qoǵamda Islám Jarylǵapovtyń kim ekeninen beıhabarlar bolýy ábden múmkin. Biraq maıtalman aýdarmashynyń tilimizge engizgen sózderin bilmeıtin adam kemde-kem. Aıtalyq, oryssha chıtatel, zrıtel, ızdanıe knıgı, ostanovka, dacha, roddom, plıaj degen sózderdiń oqyrman, kórermen, basylym, aıaldama, saıajaı, perzenthana, jaǵajaı degen balamasyn engizgen engizgen osy kisi.

Ol qoldanysqa qosqan oqýlyq, teledıdar, ǵarysh, zymyran degen sózderdi aýdarma deýge aýzyń barmaıdy. Balqaımaq­tyń úlgisimen jasalǵan balmuzdaǵy she, odan artyq balama tabý múmkin emes shyǵar. Qysqasy, Jarylǵapov qazaq tilin jarylqaǵan jańa sózderdiń qaı-qaısysyn alsańyz da qulaqqa qona ketedi, zattyń, uǵymnyń sıpatyn dál sýretteıdi, «tilge jeńil, júrekke jyly». Tárjima emes, tap bir atam zamannan kele jatqan tól sózderimiz sııaqty. О́ziniń esebinshe qazaqtyń sóz qorjynyn 5 myńǵa tarta jańa sózben baıytypty, áıtpegende qazir qaptaǵan termın, ataýlardy qaı tilde, qalaı aıtyp júretinimizdi kim bilsin?! 

Birneshe jyl buryn qyrǵyzstandyq fılolog ǵalym Tashpolat Sadyqovpen aýdarma tóńireginde suhbattasqanymyz bar. Qyrǵyz ǵalymy «Radıony – únalǵy, ustarany – júnalǵy» dep júrgen otan­dastary bar ekenin aıtyp qapalanǵan-dy. О́kinishke qaraı, táýelsizdik jyldarynda ekiniń biri ózin ǵalym, aýdarmashy sezingen kezeńde mundaı ersi «aýdarmalar» bizde de bolǵan. I.Jarylǵapov, M.Álimbaev, Á.Satybaldıevter sııaqty «bóten sózben sóz arasyn bylǵaýdyń» betin qaıtaryp otyrǵan tulǵalardyń orny oısyrap turǵany sol kezde anyq sezildi. Basqasyn aıtpaı-aq qoıaıyq, I.Jarylǵapovtyń qazir qoldanysqa dendep engen toıhana, dámhana sııaqty qaltarysta qalǵan sózderin jıyp-terip, baspasóz betterinde, telearnalar men radıo efırlerinde erinbeı-jalyqpaı nasıhattaǵan eńbeginiń ózi bir tóbe edi ǵoı. 

Búginde I.Jarylǵapov jáne basqa da bilgir aýdarmashylardyń erinbeı-jalyqpaı izdenip júrip jasap bergen balama sózderin ornymen qoldanýdyń ornyna, áp-ádemi sózderdi buzyp aıtý, qate jazý beleń alǵany baıqalady. Basqa emes, jýrnalıstıkada júrgen ózimizdiń áriptesterimizdiń arasynda tólemaqyny – tólem aqysy, syıaqyny – syı aqysy, jolaqyny – jol aqysy, muzaıdyndy muz aıdyny dep júrgende, basqalarǵa ne joryq?! Baltalasań buzylmastaı bolyp bekigen birikken sózderdi bólip tastaý ondaılar úshin túkke turmaıdy eken. Ondaǵan jyldan beri halyqtyń sanasyna sińisip ketken sózder túgili, atam zamannan beri qoldanystan shyǵyp kórmegen qonystoı da «qonys toıyna» aınalyp barady. 

Qazir ǵoı álem elderi tilderin zaman talabyna beıimdeýge tyrysyp, artyq áripterden qutylýdyń qamyn jasap jatyr. Qazaqstanda da latyn álipbıine kóshý úderisi qolǵa alyndy. Álipbıimizdi yqshamdaýǵa, jańadan qoldanysqa qosylǵan sózderdiń tıimdi balamasyn tabýǵa talpynyp jatqan tusta burynnan bar birikken bir sózden eki sóz jasaý, artyq árip qosý aqylǵa syıa ma?! 

Ony aıtasyz, bilgir aýdarmashylardyń tórt aıaǵyn teń basqan tárjimalaryna shúıligip, perzenthanany – balahana dep almastyrýdy usynatyn bilgishbekter de paıda boldy. «Aıaldama degen – aıaldaýǵa bolmaıdy degen sóz» dep synaıtyndar da bar. Julyndy «artqy omyrtaqadaǵy mı» deıtin aqylgóılerdiń áńgimesiniń sıpaty osy bolyp tur. 

Qara sózdiń qaımaǵyn qalqyp, qaspaǵyn qyrǵan qalamger Asqar Súleımenov: 

– Jaqsydan sóz shyǵady jan sekildi,

Tamyrdan atqylaǵan qan sekildi» dep baǵalaǵan termıntaný iliminiń has sheberi jazýshy, aýdarmashy Islám Jarylǵapovtyń týǵanyna bıyl 100 jyl toldy. 

«Men úshin eń joǵarǵy nagrada oqyr­mandar men tyńdarmandardyń maǵan degen ystyq yqylasy, qazaq tilinde jatyq sóıletken aýdarma kitaptarym... Munyń bári men úshin úlken marapat» depti I.Jarylǵapovtyń ózi. 

«Romanǵa kirse ár sózim, 
Romannan qalaı kem deıin...» deıdi taǵy da.

Shyndyǵynda, I.Jarylǵapovtyń óz janynan oılap tapqan sózderi, jıyp-terip qaıta tiriltken baıyrǵy uǵymdary qoldanylǵan shyǵarmalar joqqa tán. Kún saıyn teledıdar men radıolarda aıtylyp, baspasózde jazylyp, aýyzeki áńgimede qoldanyp júrgen sózderimiz­diń talaıyn I.Jarylǵapov syndy maı­talmandar kóz maıyn taýysyp júrip taýyp bergenin bile bermeımiz. Onyń bárin bilý de shart emes, árıne. Tek sol daıyn sózderdi buzbaı, búldirmeı qoldansaq, bul da sýretkerdiń eńbeginiń janǵany bolar edi. Tárjimashyǵa kórsetken qurmetimiz de, ana tilimizge kórsetken qurmetimiz de sol bolar edi. Sýretker úshin shyn baqyt sol emes pe! Aıtpaqshy, sýretker degen sózdi de ana tilimizge engizip ketken I.Jarylǵapov kórinedi. 

Arnur ASQAR,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Qorjynymyz bos qaıtty

Qysqy sport • Búgin, 06:56

Para júzýshiler 43 medal oljalady

Sport • Búgin, 06:54

Boksshylar Ammanda irikteledi

Kásipqoı boks • Búgin, 06:53

Naqyl sózderge toly aǵash

Aımaqtar • Búgin, 06:47

Hakim taǵylymy hám ulttyq kod

Abaı • Búgin, 06:43

Kemel oılardyń kemeńgeri

Abaı • Búgin, 06:41

Mańyzdy mindetterge basymdyq beriledi

Saıasat • Búgin, 06:35

Múddeler toǵysy

Álem • Búgin, 06:32

Aýǵanstanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 06:30

MÁMS: atqaryldy kóp is

Medısına • Búgin, 06:22

Kóshe boıyndaǵy mádenıet

Qoǵam • Búgin, 06:06

Sary nómir beriletin boldy

Qoǵam • Búgin, 06:05

Qańtardaǵy qarly qursaý

Qoǵam • Búgin, 06:03

Altyn Pragada – Abaı ortalyǵy

Abaı • Búgin, 06:00

О́zara senimge negizdelgen yntymaqtastyq

Prezıdent • Búgin, 05:51

Maǵaýın mıfi

Rýhanııat • Búgin, 05:47

«Barystyń» qarqyny qatty

Hokkeı • Keshe

Uqsas jańalyqtar