Qoǵam • 14 Qarasha, 2018

Mádenıetti adam. Ol kim?

247 retkórsetildi

Osy keıde on ekide bir gúli ashylmaǵan kókórim jastarǵa albyrttyqtyń saldarynan jibergen aǵattyǵy men qateligin túzeý maqsatynda apalyq qamqorlyqpen azǵantaı bir aqyl-keńes aıta bastasań, munyńdy muqatý, tuqyrtý dep oılaıtyndaryna túsinbeısiń.  Olardyń bári syndy solaı qabyldaıdy degen pikirden aýlaqpyz árıne, biraq kúndelikti ómirde mundaı jaıtqa jıi tap bolyp jatatynymyz ras endi. Munan soń aldyńǵy tolqyn apalarymyz ben aǵalarymyzdyń aldarynan kese-kóldeneń ótpeı, jumsaǵan jaqtaryna quldyrańdaı usha jóneletin baıaǵy bizdiń kezimizdegi jastardyń eleýsiz ǵana eskertilgen úlkenderdiń áńgimesinen keıin endigári sol kemshilikti qaıtalamaýǵa tyrysatyn elgezektigi, qarapaıymdylyǵy, kishipeıildigi, ıbalylyǵy sanamyzǵa saǵynysh sazyndaı sarqyla oralady. 

Bul jerde biz keıingi óskeleń jas urpaq jasqanshaq, jaltaq, borkemik, seniki durys bolmasa da «durys» dep bas shulǵı beretin, shylaýyńnan shyqpaıtyn, kóńilińdi jyqpaıtyn kónbis bolsyn degen maqsatta aıtyp otyrǵan joqpyz. «Men janbasam lapyldap, Sen janbasań lapyldap, Biz janbasaq lapyldap, Aspan qalaı ashylmaq?!» dep nege aıtylǵan bolmasa. Janý bar-aý, biraq sonymen qatar ómirde adam bolyp qalý degen taǵy bar emes pe? Aıtaıyn degenimiz – jasy úlken adamǵa sálem bermesten, janynan qaǵyp-soǵyp ótetin jelókpe jetkinshekter týraly emes, kózi ashyq, kókiregi oıaý-aý deıtin órender haqynda birer aýyz sóz edi. Kisiniń ishki mádenıetiniń qalyptasýyna otbasyndaǵy kórgen-túıgeni, ata-anasynan alǵan tárbıesi, qulyn-taıdaı tebisip birge ósken dostary, sabaq bergen ustazdary áser etpeı qoımaıdy desek te, ondaı bıik mansapqa pende bal arasyndaı tynymsyz eńbektenýi arqyly ǵana jetetini – buljymas aqıqat. «Kúlli ǵajaıyptardyń eń tamashasy – jaqsy tárbıe alǵan adam» degen kóneden qalǵan kórkem sóz bar. Jaqsy bilim alǵan adam bilikti maman bolyp shyǵýy múmkin, alaıda bul jaqsy adam bolý degen uǵymdy bildirmeıtini anyq. 

Tarıhqa júginsek, ejelgi Polıs shaharynda mádenıet uǵymy esi kirmegen balany estıar azamat, memleket qaıratkeri dárejesine deıin tárbıeleýdiń quraly turǵysynan qarastyrylǵan eken. Qazir bizde jastardy adamı qasıetke, mádenıetke baýlıtyn sondaı mektepter bar ma? Birli-jarym ǵana mádenı-ádebı ortalyqtar men  klýbtardy kózińiz shalyp qalǵanmen olardyń ózi qaladaǵy qazaq jastaryn tutas qamtyp kete almaı otyr. Bul turǵyda L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy «Káýsar» mádenı-tanymdyq birlestiginiń atqarǵan is-sharalary ózgelerge úlgi-ónege bolsa eken deımiz. Biraq bul stýdent-jastarǵa ǵana arnalǵandyqtan jalpy elorda jastarynyń rýhanıaty úshin tym azdyq etetini sózsiz. Sondyqtan mádenıetpen aınalysatyn mundaı alańdar, adamgershilik mektepteri  tek joǵary oqý oryndarynyń ǵana emes, mektepterdiń, mekemelerdiń de janynan qurylsa, qanekı. Áıtpese as iship otyrsa da feısbýkke, ınstagramǵa, agentke úńilgen jastardy kóretin boldyq. Ǵalamtorǵa telmirip, kitap oqýdy, teatrǵa barýdy qoıdy desek te bolady. Onymen qoımaı, kompúterdegi nebir oıyndar balalardy qatygezdik pen qaskóılikke, atys-shabys pen jaýyzdyqqa tárbıelep, túrli qylmysqa baǵyttaıtynyn áli de qaperge iler emespiz. Qazir mán bermesek, munyń zardabymen kúresý keıin óte kesh bolyp qalatynyn túsiner sát keldi. Tipti zalalyn kórip te júrmiz. 

Sıseronnyń eńbekterinde (b.e.d. 45 j.) «mádenıet» sóziniń maǵynasy jandy jetildirý degen uǵymdy bildirse, ýaqyt óte kele eýropalyq tilderde bilim berý, damý, qabilettilik, qurmetteý sıaqty maǵynalardy ıelengen. Ǵalymdardyń pikirinshe, búginde mádenıettiń 500-den astam anyqtamasy bar eken. Al bizdiń búgingi sóz etip otyrǵanymyz – qazaqy salt-dástúrimiz ben ádet-ádebimizge negizdelgen mádenıet pen adamgershilik qasıetteri týraly edi... Shirkin, baıaǵyda Almatyda aqyn-jazýshylardyń shyǵarmashylyq keshteri apta saıyn, óte jıi ótip turatyn. Qaladaǵy stýdent-jastar qazdaı tizilip ádebı keshterdi, teatrdy  betke alyp bara jatatyn. Jastardyń arasynda Muqaǵalıdy, Tólegendi... shalqyp-tolqyp, tebirenip oqý moda edi. Al qazirgi jastar kóbine KVN-niń, «Óner qyrandarynyń», Tursynbek Qabatovtyń  mektebinen tárbıe alýda. Bir aqyn-jazýshynyń atyn atasań, «ol kim edi?» deıdi. Masqara-aı! Qazaq ádebıetindegi belgili aqyn-jazýshylarymyzdyń aty-jónderin bilmeýi múmkin, al onyń esesine qazirgi estradamyzdaǵy «juldyzsymaqtardy» jańylmaı túgendep beredi-aq.  Jeńil-jelpi áńgime men arsyz anekdotqa qol soǵyp, ishek sileleri qatyp kúlgen mundaılarǵa sosyn mádenıet týraly sóz sóılep, tekke sózińdi qor qylǵannan ne paıda degen oıǵa qalasyń. Sóıte tura qazir bulardy sahnadan yǵystyryp, básekelestik týdyratyndaı qolymyzda eshteńe bolmaı turǵanyna qapalanasyń.   Soǵan qarap túrli-túrli oıǵa berilesiń. Mádenıet degenimiz súrip jatqan qazirgi ómirimizdiń, jan-dúnıemizdiń múltiksiz aınasy eken-aý dep. Sol aınadan jastar da jasy úlkenge qurmet kórsete bilý, qarapaıym, sypaıy bolý sıaqty adamgershiliktiń san-sapat qasıetterimen birge ózderiniń syńǵyrlaǵan tuma bulaqtaı kirshiksiz taza beınesimen kórine bilse eken laıym. 

Sońǵy jańalyqtar

Keńeıtilgen alqa otyrysy ótti

Qoǵam • Búgin, 09:05

Erlikti el bilýi tıis!

Qoǵam • Búgin, 08:53

Sapardaǵy syr

Rýhanııat • Búgin, 08:51

Turǵyndar qaýipsizdigi – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 08:47

Aǵalardyń jas shaǵy

100 • Búgin, 08:42

Aqańnyń amanaty

Rýhanııat • Búgin, 08:40

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar