Chehov jáne pesalarynyń taǵdyry (1-bólim)

Chehovtiń ákesi Pavel Egoro­vıch óte qatal adam bolypty. Ol balalaryna aıaýshylyq jasamaı­tyn: urady, ursady, sýyqta ju­mys isteýge májbúrleıdi. Sabaq­ty da sýyq bólmede oqytatyn. Aǵalary Alek­­sandr men Nıkolaı da jaza­dan kóz ashpaıtyn. 

Chehovtiń qıyn balalyq shaǵy óse kele óz shyǵarmalaryna ózek boldy. Ásirese «Vanka» at­­ty­ áńgimesinde. Árıne, onda av­­tor­ ómirbaıandyq sheńberde ǵa­na qalǵan joq, qatygezdiktiń kó­ri­nisi shyǵarmashylyq fan­­­ta­zııa­men jalǵasyp jatty. «Van­ka» krepostnıktik Re­seı­­degi qa­­rań­ǵylyqtyń, na­dan­dyq­tyń, to­pastyq pen taıyz­dyqtyń kóri­nisi edi.

Ákesiniń shekten shyqqan qa­­taldyǵyn bolashaq jazýshy eseı­gen shaǵynda da keshire almady. Muzdaı bólmede otyryp ákesine degen muz bop qatqan júregin Qyrym jaǵalaýynyń jumsaq aýa raıy da jibite almady. Aǵa­laryna qaraǵanda áljýazdaý bop týǵan Anton­nyń júregindegi muz júre kele onyń ókpesine aýysty. Sol aýrý aqyrynda oǵan ajal bop jabysty.

«Orys otbasynda bala tárbıe­leýdiń eki túri ǵana bar, biri – «adam bolmaısyń» dep urysý, ekin­shisi – judyryq» dep jazdy Chehov eseıgen kezinde. Ákesiniń qataldyǵynan ol Reseıdi tumsha­lap turǵan qarańǵylyq pen na­dan­dyqty kórdi. Onyń barlyq áń­gimelerindegi tragedııalyq motıvasııa qoǵam ómirimen astasyp jatady.

О́se kele ol dáriger bolýdy­ ar­­mandady. Ol maqsatyna da jet­ti. Ákesi de, aǵalary da, ápke­leri de onyń dáriger bolýyn qup­tady. Dárigerde tabys kóp dep oılady.

Búkil otbasynyń aýyrtpa­lyǵy Antonnyń ıyǵyna tústi.

1879 jyldyń 15 maýsymynda A.Chehov kámilettik attestat al­­dy. Sóıtip ol jastyq shaǵy ótken Chernıgov qalasyn tast­ap shyqty. 1879 jyldyń 8 tamyzynda ol Máskeý qalasyna anasy Evgenııa Iаkovlevnanyń shaqyrýymen kelip, Máskeý Ýnı­versıtetiniń medısına fakýl­tetine oqýǵa tústi.

Leksııalarǵa úzbeı qatysty, latyn tilin yjdaǵattylyqpen úı­rendi. Qysqasy ol naǵyz dári­ger bolyp shyǵýdy maqsat etti.

Stýdent-medık shyǵarma­shy­lyqpen de aınalysa bastady. Más­keý jýrnaldarynyń birinde onyń alǵashqy ıýmorǵa qurylǵan «Oqymysty kórshige hat» degen áńgimesi jarııalandy. Bul jýrnalda onyń áńgimeleri budan soń birinen soń biri jarııalana bas­tady.

Arada birneshe jyl ótip, Che­hov áıgili jazýshy bop tanyl­ǵan kezde ol medısınamen tıip-qa­shyp aınalysa bastady. So­nyń ózinde ol: «Medısına – me­niń zań­dy áıelim, al ádebıet – kóńil­de­­sim degen ázil sózin jıi aıtatyn.

Iýmor... Satıra, pamflettik ıntonasııa, mádenıetti ájýa...

Onyń eń alǵashqy shyǵarmasy – «Oqymysty kórshige hattan» bastap «Shıeli baqqa» deıin, ıaǵ­nı shırek ǵasyr aıasynda kre­postnıktik taqyryp ekinshi, úshin­shi planǵa jyljýy múmkin edi. Biraq ol krepostnıktik ómir­­­di, krepostnıktik moraldi sy­­­­naýyn jalǵastyra berdi. Aǵa­sy Aleksandr jas jazýshy An­tondy «nıglıst» dep atady. Kishi aǵasy Mıhaılǵa jazǵan hatynda: «Ne nravıtsıa mne, zachem ty velıchaesh svoe nıchtojestvo? Nıchtojestvo svoe soznavaı, znaesh gde? Pered Bogom, pojalýı, pered ýmom, krasatoı, prırodoı, no ne pered lıýdmı».

Chehovtiń aǵalaryna arnap jazǵan bul sózderi onyń óziniń ómirlik kredosyna aınaldy: Erin­beý, jalyqpaý, kúresý, iz­dený, ózińdi óziń qor sanamaý, Qu­daıdan basqaǵa tabynbaý.

* * *

Chehovtiń eń negizgi dramalyq shyǵarmalary: «Vanıa aǵaı», «Ivanov», «Shaǵala», «Shıeli baq», «Apaly-sińliler».

1903 jyldyń naýryz aıy­nyń sońynda jubaıy, áıgili aktrı­sa O.Knıpperge: «Shıeli baq» bitetin shyǵar, bitirýge bar kúshimdi salamyn, oqıǵaǵa qatysty keıipkerlerdi meılinshe azaıtýǵa tyrysamyn, ol ıntım­dik shyǵarma ǵoı» dep hat jazsa, 1903 jyldyń 27 qyrkúıek aıyn­daǵy hatynda: «Saǵan te­le­­grafpen habarlaǵanymdaı, pesa aıaqtaldy. Tórt aktiniń tór­teýi de bitti. Men ony kóshirip ja­zýǵa kirise bastadym» dep qýa­na habarlaıdy. Sol jyldyń 12 qazanynda: «Pesa bitti, to­lyǵymen aıaqtaldy, erteń keshke qaraı, nemese qazan aıynyń on tórti kúni Máskeýge salyp ji­be­remin. Sonymen birge ózińe ar­nap keıbir eskertpelerimdi de qosa jiberemin».

Knıpperge jazylǵan bul hat­­tarǵa mán berip otyrǵan se­be­bim – pesanyń jazylý pro­sesine nazar aýdarý. «Shıeli baq­ty» jazý ústinde Chehovtiń kóp tolǵanǵany, qınalǵany, kóp ýa­qytyn sarp etkenin kórsetý.

Mundaǵy kóńil aýdararlyq taǵy bir nárse – Chehov pesany MHT-ǵa 13 nemese, 14 qazan aıyn­da jiberip otyr. Al arada bir apta ótpeı jatyp, 1903 jyldyń 20 qazan aıynda Stanıslavskıı Chehovqa mynadaı mazmunda telegramma jiberedi. «Pesý tolko chto prochel. Potrıasen, ne mogý opomnıtsıa. Nahojýs v nebyvalom vostorge. Schıtaıý pesý lýchsheı ız vsego prekrasnogo Va­mı napısannogo. Serdechno poz­dravlıaıý genıalnogo avtora. Chývstvýıý, senıý kajdoe slovo. Blagodarıý za dostavlennoe ýje predstoıashee bolshoe naslajdenıe. Býdte zdorovy. Alekseev».

1904 jyldyń 17 qańtarynda MHT «Shıeli baqty» alǵash ret sahnaǵa shyǵardy. 

Chehovqa spektakl múldem unamady. «Men komedııa jazdym, jylańqy drama emes. «Afıshalar men gazet habarlandyrýlarynda meniń pesamdy tabandy túrde «drama» dep qaıtalaı beretini nesi?» dep kúıine jazdy ol O.Knıpperge 1904 jyldyń 10 sáýirinde. «Nemırovıch pen Alekseev meniń pesamnyń mánin basqasha túsinse kerek, demek, kórmeıtindi kórýge tyrysqan».

«Shıeli baqty» Chehovtiń «ko­medııa» dep ataýynyń ózi túsi­niksiz. Oqyrman da, kórermen de bul pesadan kúlkili sıtýasııa­dan góri dramany kóp kóredi. Kúl­kili kórinister joqtyń qasy. Pesanyń qurylymy men oqıǵa jelisi kúlki shaqyrýdan góri oıǵa, oılanýǵa shaqyrady. Shıeli baqty aýksıonda satý, qaryzyn óteýge búkil balalyq shaqtary ót­ken, ata-anadan mıras bop qal­ǵan murany alaıaqtardyń oljalap ketýi kúlkili me? Endi olar qalaı kún kórmek? Dáýletti ápkesi bergen 15 myń rýbl qansha ýaqyt olardy asyraı alady?

Eń sońynda, otanyn amalsyz tastap, qaıtadan Parıjge ketip bara jatqan Ranevskaıanyń áreketi men jan kúızelisinen kúl­ki tabý, kúlý múmkin be? Ol – qaıǵy, ol – muń! Jalǵyz ǵa­na Gaevtyń bılıard sharyn qalaı uratyndyǵy jaıly sóz ara­syndaǵy birdi-ekili aıtylǵan rep­lıkasy bolmasa bul pesadan ezý tartarlyq epızod tappaısyz. Sóı­te tura, Chehovtiń bul pesany «komedııa» dep ataǵanda utymdy bolar dep oılaǵanyna túsiný qıyn. Al jurtta eshkimge kerek bolmaı jalǵyz qalǵan Fırs – naǵyz tragedııalyq obraz. Ranevskaıanyń sengen adamy – Lopahın zymııan bop shyqty. Baqty ózi satyp aldy. Al  baqtyń bar sharýasyn júrgizýi tıis Epı­hodov bolsa, qorǵansyz áıel­diń dármensizdigin paıdalanyp, osy úıde oıyna kelgenin istep júr. Kontorshık Epıhodov en­di Lopahınniń keńse isin júr­gizýshisi bop bult ete qaldy. Eki júzdi, opasyz obraz.

Pesanyń sońynda shıe baǵyn kesip jatqan baltalardyń únin estý qandaı aıanyshty!

Bul – Chehovtiń kúıine qor­ǵaǵan eshqandaı da «komedııa» emes, qany tamyp turǵan drama. Tra­gedııamen ushtasyp jatqan drama.

«Chehova s ýdovolstvıem chı­taesh, daje kogda s nım ne soglasen. On ssený ne prevrashaet v boınıý kak Shekspır» dep ba­ǵalady Lev Tolstoı Chehovtiń pe­salaryn.

Shyǵarmashylyǵynyń alǵash­qy 7 jylynyń ishinde A.Chehov adam aıtsa nanǵysyz jumys tyn­dyrdy: 5 jyl medısına sa­lasynda berile oqydy, alǵash­qy áńgimelerin, feleton­da­ryn, qysqasy 500-ge jýyq shyǵar­malaryn jarııalady, Gomerden bastap Tolstoıǵa deıingi áde­­bıetti súze oqyp shyqty, Sheks­pır men Lope de Vegaǵa deıingi dra­malyq shyǵarmalardy zerttep, 5 tomdyq kitap shyǵaryp úl­gerdi.

Netken fantastıkalyq eńbek­qorlyq!

Aıyqpas naýqasy bar Chehov­tiń 1890 jyly qısapsyz jol aza­byn arqalap Sahalınge sapar shegýiniń ózi nege turady. О́z qar­jysyna!

Ol ózin «saıasattan tys» jazýshymyn dep eseptedi. Biraq ol ózi­niń búkil shyǵarmalarynyń saıasatqa qurylyp jatqanyn ań­ǵar­mady. Ásirese  A.M.Gor­kıı­­men dostasqannan keıin ómirge kózqarasy kúrt ózgerdi. Sa­halın saparynan soń «№6 pa­­­lata» atty kólemdi áńgimesin jazdy.

Ol kezde áli jas revolıýsıo­ner, bertin kele adamzat sanasyna ózgeris engizip, álemdi qaı­ta qurýdyń kósemine aınalǵan Vladımır Ýlıanov (Lenın) ózi­niń ápkesine jazǵan hatynda: «Kog­da ıa dochıtal vchera vecherom etot rasskaz («6 palata»), mne sta­lo prıamo-takı jýtko, ıa ne mog ostavatsıa v svoeı komnate, ıa vstal ı vyshel. Ý menıa bylo takoe oshýshenıe, tochno ı ıa zapert v palate №6».

«Hýdojnık ne doljen byt ne sýdeıý svoıh personajeı, a tolko besprıstrastnym svıdetelem» dep jazdy Chehov.

«Shıeli baq» Chehovtiń osy aıtqan sózine tolyq jaýap beredi. Munda dramatýrg ne avtorlyq remarkada, ne oqıǵa barysynda, ne keıipkerdiń basynan ótip jatqan oqıǵalarǵa baǵa bermeıdi. Chehov oqıǵany baıandady da shyqty, ózi aıtqandaı «besprıstrastnyı svıdetel» bolýmen shekteldi.

Pesada qandaı kemshilik bar? Oqyrman qandaı suraqtarǵa jaýap ala almady?

Olar – shıeli baqty satýǵa máj­búr etken qaryz qaıdan shyq­ty? Ony kim alyp edi? Bar-joǵy 15 myń rýblmen Parıjge ne úshin ketip barady? Mahabbat pa? Memleket saıasatyna qarsylyq pa? Ádildikten túńilý me? Oǵan negiz joq. Bárine ózi kináli emes pe? Meshandyq ómir súrip, beıǵam tirshilik qurdy. Kóńili aýdy, – mahabbat jolynda Parıjge ketti, Parıj de, kúıeýi de kóńiline jaq­pap edi, Reseıge qaıtyp keldi. Shıe­li baq ta sol beıqamdyqtyń sal­darynan aýksıonda satylyp ket­ti. Sóıtip alaıaqtarǵa ońaı «ol­jaǵa» aınaldy.

Dramadaǵy eń bir tartymdy, aıaǵyna deıin tolyq ashylǵan beı­ne – qartaıǵan Fırs. Ol jurt­ta qaldy. Ranevskaıalarǵa, ási­rese Gaevqa ábden berilgen 87 ja­sar jalshy taǵdyry óte aıanyshty. Ony qasiretti ólim ǵana kú­tip tur. Fırs sııaqty qaıǵyly ke­ıip­­keri bar «Shıeli baq» pesa­sy avtor qansha kelispese de, «ko­medııa» bolýǵa haqysy joq. Ol – basy ashyq drama. A.Chehov Nemırovıch-Danchenko men Alek­seevke (Stanıslavskııge) bosqa renjigen.

Pesanyń ón boıynda kóp­sóz­dilikke uryný da joq emes. Kópsózdilik – Chehovtiń barlyq shy­ǵarmasynda kezdesedi. Ási­rese «Apaly-sińlili úsh qyz» dra­masy. Ol pesany jazyp bi­tirý Chehovtiń ózine de aýyr tıse kerek. «Úsh qyz! Generaldyń úsh qyzy! Olardyń árqaısysyn or­nalastyrý ońaıǵa soqpady» dep moıyndady Chehovtiń ózi Sývorınge jazǵan hatynda.

«Shaǵala»

A.P.Chehovtiń eń ataqty shy­ǵar­malarynyń biri – «Shaǵala». Solaı bola tursa da dál osy shy­ǵar­madaı avtorǵa aýyr tıgen, jú­regin aýyrtqan, densaýlyǵyn álsiretip, budan keıin pesa jazbaımyn dep túńiltken shyǵarmasy bolǵan emes. Peterbýrgtiń Alek­san­drınskıı teatry qoıǵan «Sha­ǵala» spektakli ońbaı súrindi. Spektakl meılinshe sátsiz oınalyp, oıyn bitken soń Chehov eshkimmen qoshtaspaı, banketke de kirmeı, Peterbýrgtiń jańbyrly kóshesin japadan-jalǵyz kezip ketti. Sol kúıinshe ol Máskeýge ketip, odan ári Melıhovaǵa baryp turaqtady. Bul jyldary ol teatr áleminen birjola aýlaqtap, uzaq ýaqyt boıy eshkimmen tildespedi de, eshkimmen baılanys ta jasamady.

Kúrdeli shyǵarmanyń jo­ly árqashan aýyr. Ásirese aıtqa­nynan aıtary mol, mádenıetti, astarly shyǵarmany túsiný de, oınaý da qıyn. Peterbýrg teatryndaǵy akterler ár sózdi táptishtep aıtqanmen, pesanyń negizgi arqaýyn túsinbedi, ony qalaı, qandaı rýhta oınaý kerek ekenin de uǵa almady. Al kórermender bolsa spektaklden lázzat ala almady. Birinishi akt bitkenshe eshkim qol soqpady. Al spektakl aıaqtalǵanda olardyń kóbisi ne kórgenderin, qandaı oqıǵanyń kýási bolǵandaryn ań­ǵara almaı, kıim ilgishten pal­tolaryn alyp jatqanda-aq spektakl jaıly umytyp ketti. Av­tordy esterine de almady. Bul – 1896 jylǵy ımperatorlyq teatr­dyń spektaklinen keıingi oqıǵa edi. A.Chehovtiń bul pesasyn sol kezdegi ataqty akter, Chehovtiń shyǵarmalaryna ǵashyq ári onyń dosy bolǵan Kishi teatrdyń ak­teri Lenskıı «Shaǵalany» oqyp shyq­qan soń Chehovqa mynadaı hat joldaǵan.

«Vy znaete, kak vysoko senıý ıa vash talant, ı znaete, kak voobshe lıýblıý Vas. I ımenno poetomý ıa obıazan byt s vamı sovershenno otkrovenen. Vot vam moı samyı drýjeskıı sovet: broste pısat dlıa teatra. Eto sovsem ne vashe delo».

Bul hat Chehovqa óte aýyr tıdi.

Gazetter «Shaǵalany» aradaı talady. «Shaǵalany» jalǵyz Sý­vorın ǵana maqtady. Al pressada mynadaı júrek syzdatar pikir­ler aıtylyp jatty: «... tochno mıl­lıony pchel, os, shmeleı napolnılı vozdýh zrıtelnogo zala», «lısa gorelı ot styda», «so vseh tochek zrenııa, ıdeınoı, lıteratýrnoı, ssenıcheskoı, pesa Chehova daje ne ploha, a sovershenno nelepa», «pesa nevozmojno dýrna», «pesa proızvela ýdrýchaıýshee vpechatlenıe kak vovse ne pesa ı ne komedııa», «eto ne chaıka», a prosto dıch»... 

Orys ádebıetindegi eń poe­tıkaǵa toly shyǵarma jaıly kezinde osyndaı da pikir aıtyl­ǵan!

Máskeýden aýlaqtaǵy bir ońa­sha jerge baryp, óziniń «О́mirdiń máni» degen pesasyn jazyp jat­qan Vl.Nemırovıch-Danchenko Chehov­tan mynadaı hat alady.

«Moıa «Chaıka» ımela Peter­býrge v pervom predstavlenıı gro­madnyı neýspeh. Teatr dyshal zloboı, vozdýh spersıa ot ne­navıstı, ı ıa, po zakonam fızıkı, vyletel ız Peterbýrga kak bomba. Vınovaty Ty ı Sýmbatov, tak kak eto vy podbılı menıa pısat pesý...

Nıkogda ıa ne býdý pes etıh nı pısat, nı stavıt, eslı daje projıvý semsot let». 

«Shaǵalanyń» alǵashqy nus­­qa­synda doktor Dorn men Ma­sha sahnasynda kenetten Ma­sha Dornnyń týǵan qyzy bop­ shyǵatyn, – dep eske alady Ne­mırovıch-Danchenko. – Bi­raq budan soń ol taqyryp qaı­ta sóz bolmaı qalady. Men av­torǵa aıttym: ekiniń biri – ne ol máseleni jetkizip aıtý kerek, ne bolmasa ol týraly múl­dem aıtýdyń keregi joq. Onyń ústine, dál osy oqıǵamen 1-akt bitkeli tur. Teatrdyń zań­dy­lyǵy men tabıǵaty boıynsha,­ bi­rinshi aktiniń sońynda jaǵ­daı kilt ózgerip, ol ózgeris ekin­shi aktide jalǵasýy kerek». Che­hov: «Kórermender 1-aktiniń so­ńynda oqtaýly myltyqtyń ilýli turǵanyn jaqsy kóredi emes pe?» – dedi. «О́te durys, – dep jaýap berdim men. – Biraq keıinirek ol myltyq atylýy kerek qoı, ony antraktyda alyp tastaý úshin ilemiz be?».

A.P.Chehov bul frazany keıi­nirek jıi paıdalanyp júrdi.

Bul kúnde álem moıyndaǵan Chehov dramatýrgııasynyń, onyń ishinde «Shaǵala» men «Shıeli baq» sekildi klassıkalyq týyndylar talaı-talaı talaýǵa túsip, kezinde ony synshylar da, kórermender de qabyldaı almady. Chehov dramatýrgııasy aısberg – onyń máni tereńde jatyr.

1896 jyly ońbaı qulaǵan «Sha­ǵala» K.S.Stanıslavskıı men Vl.Namırovıch-Danchenko 1898-99 jyldar aralyǵynda Máskeýdiń Kórkem teatrynda (MHT) qaıta qoıǵanda, ol na­ǵyz shaǵala bop kók aspanǵa sha­ryqtaı ushty. Sodan beri «Sha­ǵala» áli kúnge deıin álem teatrlarynyń aspanynda samǵap ushyp keledi.

Bireýler jabaıy úırek, «Gad­kıı ýtenok», «Dıch» dep moıyn­damaǵan «Shaǵala», «oqıǵasy suıyq, máni joq qurǵaq sóz» dep akterlerdiń ózi teris aına­lyp, kórermender spektakl bit­peı jatyp kıim ilgishke asyq­qan, avtordy beıshara belletrıst retinde qabyldatqan «Sha­ǵala», «Chehov ózin-ózi qaı­talap, burynǵy «Leshıı» kome­dııasynyń negizinde «Vanıa aǵaı­dy» jazdy», «V cheloveke vse dol­jno byt prekrasno: ı lıso, ı odejda, ı dýsha ı mysl» degen «Leshııdegi» Hrýshevtiń sózi «Vanıa aǵaıda» da qaıtalanady» dep avtordy óz-ózinen urlaǵan «Samoplagıat» retinde kiná­laǵan shyǵarmalar, bul kúnde álemdik dramatýrgııanyń in­jý-marjanyna aınalyp otyr. Shyǵarmany der kezinde túsin­beý, baǵalamaý, orynsyz, tipti jú­gensiz syndar aıtý avtorǵa qan­shalyqty aýyr tıetin túsin­beýshilik deseńizshi! Aılar bo­ıy oılanyp, tolǵanyp, syzyp, óshirip, jyrtyp, qaıta ja­zyp, ár sóılem, ár sózdi tań­dap-talǵap baryp qaǵazǵa túsi­retin dramatýrgtiń mátinin op-ońaı ózgertip, jekelegen sóz ben sóılemderdi ǵana emes, tu­tas bet­terdi alyp tastap, óz bet­te­rinshe jańa keıiper qosyp, pesanyń tinine qabyspaıtyn tutas monologtar qosa salý búgingi tańdaǵy teatr­dyń, rejısserlardyń aıyq­pas «jańa aýrýyna» aınaldy. Olarǵa qarsy daý aıtý múmkin emes. «Klassıka sonymen klassıka, ony ár zamanǵa laıyqtap, yqshamdap, kerek kezinde jańa sózder qosyp, ýaqyt talabyna saı ózgertip otyrýǵa múmkindik beredi» dep aqtalady qoıýshy rejısserlar. Nemırovıch-Danchenko B.Pasternakqa jazǵan hatynda: ««Gamletti» ǵajap aýdarypsyz. Onyń bir sózin de ózgertýge bol­maıdy. Biz pesanyń ár sózin poezııanyń sózindeı qabyl­da­ýymyz kerek. Al poezııadan bir sózdi aýystyryp, ne bolmasa óz­ger­tip kórińizshi. Onda ol poezııa bolýdan qalady».

Dramatýrgııaǵa degen kózqa­rastyń altyn ǵasyry-aı! Mun­daı kózqaras saltanat qurǵan el­de, árıne Gogol, Ostrovskıı, Tol­stoı, Chehov, Býlgakov syndy uly dramatýrgterdiń paıda bolýy zańdy qubylys.

Sonymen, «Shaǵala» qandaı shyǵarma? Ol Chehovtiń ózi tyq­palaǵandaı «komedııa» ma, «drama» ma? Qysqa-qysqa voedvılder men bir aktili pesalary bol­masa, Chehovtiń kóp aktili pesalarynyń bir de biri komedııa janryna jatpaıdy. Olardyń bári tragedııamen astasyp jatqan drama. Adam janyndaǵy alasapyran bop jatqan jeke-jeke qaıǵy-muńdy Chehov eshqashan aldyńǵy planǵa shyǵarmaıdy, ony táptishtep, qazbalap aıta bermeıdi. Ondaı kórinisterden ol sanaly túrde bas tartyp otyrǵan. Sondyqtan da bolar ol aǵasy Mıhaılǵa jazǵan hatynda: «Men jylaýyq drama emes, komedııa jazyp edim, ony Peterbýrg teatry múlde túsinbepti» dep «drama» degennen ol ádeıi bas tartyp otyrǵan. «Vanıa aǵaı», «Shaǵala», «Shıeli baq» pesalarynyń «komedııa» bop qoıylýynan góri «drama» bop sahnalanýynan shyǵar­malarynyń ne utatynyn ol anyq túsinbegen de sııaqty. Odes­sa, Harkov, Peterbýrg teatr­laryndaǵy repetısııa kezinde Chehovtiń unjyrǵasy túsip, saly sýǵa ketkendeı renjip otyrǵanyn kórgen teatr akterleri avtordan: «О́zińiz usynys aıtyńyz, bizde ne jetpeıdi, ne artyq, neni túsinbeı jatyrmyz?» degen suraǵyna Che­hov mandytyp eshteńe aıta al­maıdy eken. Jalpy, ol ózi aıt­qandaı, «kúresker» emes, óz shyǵarmalaryn ózi qorǵaýǵa múl­de qabiletsiz bolypty. Teatr akterleri men rejısserlerine: «Pesada bári jazylǵan ǵoı» dep sy­paıy pikir aıtýdan ári asa almaı, óz shyǵarmasyn táptishtep túsindire almaı, ishindegi qaınap turǵan oılaryn aýyzben aıtýǵa talasqumarlyq qabileti jetpeı, ishteı tynyp, ishteı mújilip júre bergen. Sonyń saldary bolýy kerek, «Shaǵala» men «Shıeli baqtan» soń onyń onsyz da nashar densaýlyǵy kúrt tómendep, aýrýy asqyna tústi.

(Jalǵasy bar)

Dýlat Isabekov, 

jazýshy