Qazaqstan • 15 Qańtar, 2019

Oralbaı Ábdikárimov: Jeti qazynamyzǵa janashyr bolaıyq

443 retkórsetildi

Býrabaıdyń baýraıynda táýelsizdik merekesi kúnine jáne ataqty búrkitshi Másip Batyrhanovty eske alýǵa arnalǵan «Qansonar-2018» halyqaralyq týrnıri ótkizilgen bolatyn. Eki kún boıy zeńgir kókte qyran qalyqtap, jalpaq jonda júırik tazy júıtkip, adam aıtqysyz qyzyq-dýmanǵa bólendi. Jeti memlekettiń ókili tamsana tańyrqaǵan osy sharada jeti qazynamyzdyń janashyry bolyp júrgen «Qansonar» ańshylardyń qoǵamdyq birlestigi men ańshylyq-sharýashylyǵy sýbektileri respýblıkalyq qaýymdastyǵynyń basqarma tóraǵasy Oralbaı Ábdikárimulymen jolyǵyp, tildesken bolatynbyz.

– Oralbaı Ábdi­kárimuly, aldymen qazaq­tyń tóbeti men tazy­synyń talaıly taǵ­dyry, búgini men bo­la­sha­ǵy týraly sóz sa­baq­ta­saq dep edik. Búgingi kúni qa­zaqy ıtterdiń sany azaıyp,­ baǵ­zy zamandaǵy bek­zat tu­qy­mynyń azyp ke­týi alań­daýshylyq týǵy­zyp otyr­ǵany ras qoı.

− Iá, tipti dabyl qaǵar­lyq deńgeıde. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalalarynan keıin biz birazdan beri qaýzap kele jatqan ózekti máseleniń óńine qan júgirer degen úmitimiz mol. Keshegi keńes zamanynda ulttyq baılyǵymyzdyń, ba­balarymyzdan qalǵan mol muranyń ysyrap bolǵany da ras. Sonyń kesirinen dala qadirin, darqan dalada tirshilik qurǵan jylqymyz ben jeti qazynanyń biri sanatyndaǵy – ıtimizdi, ıakı, mań tóbetimiz ben júırik tazymyzdy birjola umytýǵa taıaý qaldyq. En dalany jaılaǵan arýaqty ata-babanyń qolǵanaty bolǵan, malyn baqqan, qotanyn kúzet­ken, saıatshylyq saltanatyn elden erek etken mań tóbet pen júırik tazynyń tuqymy tuzdaı quryp ketýge az qaldy. Uly dalanyń ulaǵatyn, onyń qaıtalanbas ǵajaıyp, keremet kórinisterin, sol da­la­daǵy dana halqymyzben birge jasasqan ulttyq baǵa jetkizgisiz baılyǵymyz týraly Elbasy óte dóp aıtyp otyr. Qazir kez kelgen dúnıeniń kózi jabylyp, keregesiniń sógilýin keńes ókimetine jaba beretin ádet bar ǵoı. Biraq jylqynyń basyna tóngen náýbet pen qa­zaqy ıttiń qabyrǵasyn qaý­sat­qan kesapat sol zamanda oryn alǵandyǵyn naqty derektermen aıǵaqtaýǵa bolady.

− Qazaqy tóbet pen tazy­nyń keremettigin, jeti qazy­na­nyń qasıetin ata-baba­larymyz ǵana emes, shetel­dik­­­ter de jete tanyǵan emes pe?

− Orta ǵasyrda ómir súrgen ıtalııalyq jıhankez Marko Polo ushy-qıyry joq en dalada ıt júgirtip, qus salǵan ata-babalarymyzdyń tylsymy mol, tamasha ónerine áb­den tánti bolǵan. Ásirese júırik ıtter týraly jerine jetkize jazǵanyn barsha jurt biledi. Sol jel jetpes júırik ıtterińiz qazaqy tazylar ǵoı. Al akademık A.Slýdskıı 30-jyldardyń sońyna taman qazaq dalasynda shamamen tórt myńnan astam tazy bolǵandyǵyn taıǵa tańba bas­qandaı etip jazady. Ult basyna tóngen náýbet yqylym zamannan beri ata-babamyzǵa serik bolǵan tóbet pen tazynyń basyna da tóndi. It túgili ıgi jaq­sylarymyzdan da aıyrylyp qalǵan joqpyz ba? «Balapan basyna, turymtaı tusyna» ydyraı bir kúndik jaryq sáýle úshin el bel asyp ketkende, ony oılaıtyn shama boldy ma? Mine, bizdiń ulttyq qundylyqtarymyzdyń ýysymyzdan shyǵyp ketken tusy osy kez. Eger olaı bolmaǵan kúnde tórt myń tazydan ór­bigen tuqym qaıda?! Joq qoı! Aq qashyp, qyzyl qýǵan úr­kinshilik zamanda údere kósh­ken elmen birge, eldiń al­dyndaǵy malǵa ilesip shetelge aýyp ketti. Adamnyń asy­­ly, tórt túliktiń táýiri, aqtyly malǵa abaı bolatyn almas azýly tóbet te. Jurtta qalǵan ıtke eshkim kóńil aýdarmady. Shabatasyn súırete kelgenderdiń qol basyndaı qandenimen ylyqqan tuqym ońa ma?

− Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin qandaı jumystar atqarylyp jatyr?

−Biz ańshylyq týraly zań­da taza qandy ıtterdi irik­tep, tuqymyn jaqsartyp, kó­beıtý týraly máseleni qolǵa aldyq. Shynyn aıtý kerek, oǵan deıin qazaq tóbet mundaı qamqorlyqtan qaǵys qalyp keldi. Aldymen, ıt tuqymyn, onyń standartyn anyqtaý kerek boldy. Bul ulan-ǵaıyr jumys bolatyn. Kádimgi bir­ shó­mele shópten ıneni izdegen­deı, mashaqaty kóp sharýa. Birneshe óńirge arnaıy ekspedısııa uıymdastyrdyq. Osynyń turqy tóbetke keledi-aý degen 600-ge jýyq ıt jınaldy. Sonshama ıttiń tek alpysy ǵana taza tuqymdy tóbet bolyp shyqty. Qalǵandary býdandasqan, tegi basqa, tu­qymy kúmándi ıtter. Kózi kór­­­­­gen kýágerlerdiń sıpattaýyn­sha, qazaqtyń mań tóbetiniń turqy eresen iri, terisi myqty, júni arasyna ıne ótpesteı qalyń bolyp keledi. Bet aldy adamǵa úrmeıdi, qabamyn dep umtylýdy bilmeıdi. Al ba­la-shaǵaǵa tipten meıirban. So­laı bola tura mal ishine pıǵyly jat, sýyq qoldy suǵa­naqtardy ólse kirgizbeıdi. Tó­bettiń mańdaıyna jazylǵan dúnıe de mal baǵý, qotandy kúzetý, jeti atasynan beri osy jaýapkershiliktiń júgin qııa baspaı atqarǵan. Baǵzy za­manda mań tóbetter úıshik degendi bilmegen. Arqanyń atan túıeniń ózin alyp jyǵa­tyn, túkirgen túkirigiń jerge muz bolyp túsetin aqyrǵan aıaz­darynda qotan kúzetip, qar ústinde jatqan. Iаǵnı qazaq dalasynyń tabıǵatymen birge jaratylyp, bar qıynshy­ly­ǵyna kón­digip ósken ıt. Ys­tyq­qa da, sýyq­qa da, ashtyqqa da tózimdi. Keı­bireýiniń sal­maǵy júz kılodan da asyp jy­ǵy­lady. Al jýan óńeshten qumyǵyp shy­ǵatyn qaharly daýysy jeti qyrdyń astynan estilip jatady. Qansha jerden aılaly, azýly bolsa da  qasqyr ataýly qazaqy tóbet jatqan qotanǵa ene almaıdy. Mine, baǵzy zamanda ultymyzdyń yrysyna qorǵan bolǵan tól ıtterimizdiń taǵdyry dál osylaı sabaqtalady.

– Endi osy máseleniń qıyn­ túıinin sheship, qalaı jań­­­­­ǵyr­­týǵa bolady? Ol úshin naq­­ty ne isteýimiz kerek?

– Kez kelgen máseleni qarjy sheshetindigi belgili. Men osy máseleni kóterip Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń oryn­­­­­basaryna, Aýyl sharýa­shy­­­­ly­ǵy mınıstrligine ar­naıy hat jazdym. Eger baǵ­darlama qabyldanyp, qoldaý tapsa, aldymen tóbet pen ta­zy­nyń gendik qoryn qalyp­tastyrýdy qolǵa alar edik jáne bul másele burynǵy qa­za­qy uǵymmen qabystyryla oty­rylyp ǵylymı-zertteý jumystary arqyly qolǵa alynar edi. Asyl tuqymdy ıt­­terdiń taza tuqymyn su­ryp­tap, genetıkalyq turǵydan top­tas­tyrsaq qana is ońǵa basady. Qazirgi kúni jer-jerdegi ıt ja­nashyrlary ustap otyrǵan taza qazaq­y tóbetter belgili. Biraq, kóp emes, suryptaý arqy­ly eń úzdikterinen tuqym alyp, sanyn kóbeıtý kerek. Erterekte Aýyl sharýashy­ly­ǵy mınıstrliginiń buıry­ǵymen qazaqy tóbettiń bol­mys-bitimin eksheıtin standart engizilgen bolatyn. Bul standartqa tóbettiń bar­­lyq bolmys-bitimi kire­di. Ol tó­bet­ter arnaıy mem­le­­ket­­tik qorǵaýǵa alynady. Qol­­da bardy shashyratpaı saq­­­tap qalýymyz kerek qoı. Al­ tazylardyń standartyn A.Slýds­kıı 1958 jyly be­kit­ken bolatyn. Ǵalym qy­ryq­tan astam tazyǵa zertteý jumystaryn júrgizip, taza qazaqy tazynyń naq ózi eken­digin ǵylymı túrde dálel­dep bergen. Qazirgi kúni de osy stan­dart boıynsha jumys is­teýi­miz kerek.

– Tazynyń ózin birneshe túrge bólip jatpaı ma? So­nyń qaısysy taza qazaqy ta­zy? Osy bir saýaldyń ara-­­jigin ajyratyp alǵan du­­­rys shyǵar.

– Tazy halyqtyń ótkeni­ne beı­jaı qaramaıtyn aǵa býyn­­nyń kez kelgenine tań­syq emes. Máselen, ózim ba­la kúnimde degdar tazyny kóp kórdim. Sulýlyǵy qan­daı, bolmysy qandaı, al mi­ne­zin tipti sıpattaýǵa sóz jet­­peıdi. Taza qandy tazy­nyń kelbetine kóziń toımaý­shy edi ǵoı. Shirkinderdiń deg­darlyǵy sondaı, sypa, tal­ǵampaz. Qutty ıesiniń óz mi­nezi tárizdi. Tamaqty talǵap ishedi, eshqashan ashtyǵyn bil­dirmeıdi. Qazir ǵoı tegi azǵan soń buralqyǵa aınalǵany. Ta­za qazaqy tazynyń ózi emes, sha­ta, tuqymy azǵan ıt. Qo­ra­daǵy taýyqtyń basyp jat­qan jumyrtqasyn urlap jeı­tinder de solar. Keıbir zert­teý­shiler qazaq dalasynda deg­­dar tazynyń paıda bolýyn ıslam dinimen de baılanystyrady. Keıbir derek kózderinde qazaq dalasyna din taratýshy mıssıonerlermen ere kelgen degen de pikir bar. Men aıtar edim, mynaý Soltústik Qazaqstan oblysynyń Aıyr­taý aýdanyndaǵy Botaı qorǵa­nynan jylqynyń súıegi tabylyp, eń alǵash taǵy jylqyny qazaqtyń qolǵa úıretkeni jal­paq jurtqa málim bolyp otyr ǵoı. Sol jylqymen birge ıt súıekteriniń, ıaǵnı mań tó­­bet pen qumaı tazynyń sú­ıek­­teriniń tabylýy qazaqy ıt tarıhynyń tym tereńde jatqandyǵyn aıǵaqtap otyr­ǵan joq pa.

Negizinde, qazaq tazyny jarǵaq qulaqty jáne sha­shaq qulaqty tazy dep ekige bólgen. Tuqymyna oraı qu­maı tazy, dúregeı tazy, qaıyń­qaptal tazy dep te atalady.­ Osy tazylardyń ishinde al­ǵy­ry qaıyńqaptaly eken. Júı­riktigi óz aldyna, tula bo­ıyn­d­aǵy qaıraty men amal-aılasynyń moldyǵy sondaı, qasqyrdy da ala beredi. Jalpy tazylar ár jerdiń óz ereksheligine oraı birneshe túrge bólinedi. Máselen, Sibir tazysy, Samarqand tazysy, Túrkistan tazysy dep te atalady. Ittiń dene bitiminiń qalyptasýyna ózi ómir súrgen ortanyń tabıǵaty da áser etpeı qoımaıdy ǵoı. Samarqand tazylarynyń boıy tym bıik emes, áıtkenmen, symbaty su­lý bolyp kelse, Atyraý óńi­riniń tazylary shashaq qu­laq­ty bolady. Al  tabıǵaty qatal Sibir aımaǵynyń tazylary qaqpan bel, uzyn moıyndy, súıir tabandy, kúshti bolady. Jaratylysy solaı. Osy aımaqtardyń ereksheligine baılanysty tazylardy taý tazysy jáne dala tazysy dep te bólýge bolady. Dala tazy­synyń keýdesi men bóksesi bir­deı. Mundaı tazylarǵa jyl­damdyq tán. Biraq súıe­gi tym jeńil, ózi ózge tuqym­dastaryna qaraǵanda názikteý. Ilkidegi qazaq tazynyń mundaı túrlerin shı tazy dep te ata­­ǵan. Al taý tazysy bókse ja­ǵy bıikteý, aıaǵy sińirli, moıy­ny ántek jýan bolyp qalyp­tasady. Eger júrekti bolsa qas­qyrǵa da aýyz salmaq. Qazir tazy­­lardyń shejiresi de jazýly. Genetıkalyq molekýlasy arqyly ǵylymı-zertteý jumystary júrgizilip, belgili bir bátýaǵa kelgen.

– Sońǵy kezde el ótkenine oı kózimen qarap, ulttyq qun­­­­­­dy­lyqtarymyzǵa nazar aýdarýda. Osy oraıda, memleket qamqorlyǵynan bólek óz ynta-yqylastarymen tó­­­­­bet pen tazy tuqymyn kó­­­­­beı­­týge yqylas bildirip jat­­­­­­qan azamattar bar ma?

– Bul árıne, ońaı-ospaq sharýa emes. Aldymen, taza qandy ıtti taýyp alýdyń ózi qyrýar qıynshylyq týdyrady. Tapqan kúnniń ózinde baladaı álpeshtep baǵyp otyrǵan ıtiń taza tuqym ba, joq pa, soǵan kóńil aýdarǵan lázim. Halyq bilýi úshin biz ár jyl saıyn árbir oblysta ıtterdiń kórmesin uıymdastyrýdamyz. Sol kórmelerde Aýyl sha­rýa­shylyǵy mınıstrligi be­kitk­en standarttar boıynsha irikteledi. Ondaǵy negizgi maq­­sat qazaqy ıt tuqymynyń tabıǵı qalpyn saqtaý jáne qaıta oralyp sol nobaıǵa kelý. Shyn máninde qazaqtyń mań tóbeti ıttiń asyly álemdegi ondyqqa kiredi. Osy oraıda qyzyǵýshylyq tanytqandarǵa saıatshylyq ónerdi nasıhattaıtyn «Qansonar» jýrnalyn oqyp kórýlerine bolady. Elordanyń irgesindegi «Jibek joly» aýylynda qazaqy tóbet pen tazynyń kórmesin ótkizdik. Halyqtyń qyzyǵýshylyǵy keremet boldy. О́tkenin saǵynbaıtyn el bolmaıdy ǵoı. Taǵy bir másele  – nasıhat jumysy. Ultjandy ulandardyń sanasynda sáýlesi qalǵan aqsúıek ónerdi qaýzaı jazyp, jerine jetkizip aıta alsaq, ár qazaq ata-babasynan beri bosaǵasynan ketpegen óz ıtine janashyr bola alatyndyǵyna daý joq. Qarap otyrsańyz, kez kelgen ult óziniń ulttyq qundylyqtarymen maq­tanady emes pe? Máselen, ir­ge­degi túrikmender ózderiniń jyl­qy­syn aıtqanda, bórikteri qazan­daı bolady. Biz nege san ǵasyr boıy mal baqqan, qotan kúzet­ken, seıil-serýen qurǵan ıti­mizdi aıtyp maqtana almaımyz.

– Sońǵy jyldary báıge tigip ıt tóbelestirý degen ta­bı­ǵatymyzǵa jat daǵdy etek alyp bara jatyr. Qaza­qy azý­ly tóbetterdi osyndaı báse­kege qosý, ıt baǵýdy ká­sip­­ke aınaldyrý derekteri de kezdesedi.

– Bul óte jaǵymsyz jaı. Ras, qazaqtyń taýdaı tóbeti kez kelgen ıtti qanjosa qylyp talary, qalaı da jeńiske je­teri daýsyz. Biraq, atam qazaq bul ıtti tóbelestirý úshin emes, mal-janyn qasqyr­dan qorǵaý úshin serik etken. Mamandardyń aıtýyna qa­ra­ǵanda, tuqym sapasyn, ójettiligin anyqtaý úshin sarap­­tama ótkizgen jón. Al aq­sha úshin tóbelestirý aqy­maq­­tyq. Mundaıǵa eshqa­shan jol bermeý kerek. Tabıǵattyń ózi tárizdi tunyq dúnıeni laı­laýdyń qanshalyqty qajeti bar?!

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken Baıqal BAIÁDIL,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Keshe

Balalyq shaqtyń kórmesi

Qoǵam • Keshe

Uly hakim ulaǵaty urpaqqa úlgi

Rýhanııat • Keshe

Qazaqtyń tuńǵysh abaıtanýshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar