Rýhanııat • 21 Qańtar, 2019

Basqardyń kúlkisi – basqasha kúlki

406 retkórsetildi

Basqarbek Bıtanov qyrshyn ketti. Nebári 35 jyl ǵana ǵumyr keshti. 1 qańtar kúni dúnıege kelip, 1 qańtar kúni pánıden ótti. Kózi tiri bolsa talantty qalamger osy kúnderi ortamyzda 60 jasyn atap óter edi. Ol san qyrly ónerpaz bolatyn. Áýeletip án salatyn, mýzykalyq aspaptardyń kez kelgeniniń qulaǵynda oınaıtyn. Sonymen birge kez kelgen adamnyń daýsyn aınytpaı salatyn erekshe óneri jáne bar edi. Jigittiń sultany, jampozy desede bolǵandaı. Qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda qarymdy qalamger, aqberen jýrnalıst, óz zamandastarynyń aldyńǵy leginen tabylatyn azamat ekenin tanytyp úlgerdi. Ásirese, satıra salasynda óziniń ornyn oıyp alyp, qalamynyń qytyǵynyń qanshalyqty qýatty, al kúlkisiniń qanshalyqty shýaqty ekenin ańǵartyp ketti. Ony kezinde «Tamasha» jáne basqa da oıyn-saýyq otaýlarynda qoıylǵan ýytty ázil-ájýalary men baspasóz betinde jarııalanǵan ázil-ospaq áńgimelerinen talaı baıqadyq.

Men Basqardy bala kúninen tanyp bildim desem artyq aıtpaǵan bolarmyn. О́ıtkeni ekeýmiz de  Jambyl oblysyndaǵy kıeli Qulan jeriniń Kókdónen degen aýylynda týyp, bir kósheniń bo­ıynda, tipti aramyzda bir-aq úı bar kórshi turdyq. Aramyzda jeti jas aıyrmashylyq bolǵandyqtan, onyń qaz-qaz basqan qadamynan, er jetken kezine deıin kóz aldymda ótti. Bir mektepte, bir joǵary oqý ornynda oqydyq, bir redaksııada  qyzmet istedik. О́z múmkindigime qaraı maqala jazýǵa baýlyp, alǵashqy maqalasynyń aýdandyq gazetke jarııalanýyna da yqpal ettim. Tipti ony QazMÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetine ilestirip ákelgenim de esimde. 

Ol bala keziniń ózinde alǵyr, óner ataýlyǵa jaqyn boldy. Dombyrany sóıletip, tógilte kúı shertetin ónerin de bireý bilse, bireý bilmes. Oǵan  4-5 synyp oqyp júrgen kezinde ózim biletin ánderdi dombyraǵa qosyp tartýdy úıretkenimmen, keıinnen Basqardyń  aldynda otyryp ózim úırenetin boldym. Tipti bir jyldary Basqarbek «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetinde  (qazirgi «Egemen Qazaqstan») qyzmet istep júrgeninde redaksııaǵa qyrǵyz  aǵaıyndar qonaqqa keledi. Sonda olar  qomýzdaryn  bezildete, qoldaryn ári-beri sermep tartqanyna rıza bolmaǵan adam qalmaıdy. Endigi kezek –  qazaqtardiki. Biraq qyrǵyzdarsha qoldy sermep dombyra tartý eshkimniń de qolynan kelmesi aıdan anyq edi. Sonda Basqar  qolyna dombyrasyn alyp, qyrǵyz aǵaıyndardyń qımyl áreketin aınytpaı qaıtalaǵan kezde  qonaqtar arqa-jarqa bolyp, qaýqyldasyp  qalǵan eken.

Jaratylysynan ázil úshin, qaljyń úshin týǵan Basqardyń qylyq-áreketi de kúlkige toly bolýshy edi.  Bireýdiń daýsyn, minez-qulqyn aınytpaı salýdyń sheberi bolatyn. Ásirese ustazy Temirbek Qojakeevtiń daýsymen telefon arqyly talaıdy «tyqsyrǵanyn» kúle tyńdaǵanbyz. Birde mynadaı qyzyq  boldy. Ol kezde Basqar «Halyq keńesi» gazetiniń jaýapty hatshysy, men jaýhatshynyń orynbasarymyn. Ekeýmiz bir kabınette otyramyz.  Bir kúni kórshi bólmedegi redaktordyń orynbasary Jumabek Kenjalınge Qojakeev bolyp telefon soqty. Alǵash aman-saýlyqty surasyp bolǵannan keıin,  Jumabekke tıise sóıledi. «Áı, slýshaı, – dedi Basqarbek-Qojakeev , – ózi bolǵan qyz tórkinin tanymaıdy deýshi edi. Sen bizden bes jyl bilim alǵanyńdy, bizdiń arqamyzda Lenındik stependıant atanyp, qalalyq keńeske depýtat bolǵanyńdy umytaıyn degen ekensiń. Áıtpese,  meniń maqalamnyń jatqanyna eki aı boldy, sony nege shyǵarmaısyń?» – dep dúrse qoıa berdi. Jumabektiń aqtalǵan daýsy kórshi bólmeden bizge anyq estilip jatty. Ábden qysylyp, bir kezde ózi-ózine kelgen Jumabek Basqarbektiń osyndaı «oıyny» bary esine tústi-aý deımin, «aǵa, toqtaı turyńyzshy» dep telefon tutqasyn tireı salyp, bizdiń bólmege  júgirip keldi... «Áı, Basqar, tutqany tasta...» Qyran-topan kúlkige qaryq boldyq. 5 kýrsta júrgen kezinde dıplomdyq jumysyn jazýǵa bel sheship kirise almaı júrgen kýrstasyna Qojakeev bolyp telefon shalyp, bir aptanyń ishinde daıyndatqanyn áli kúnge joldastary jyr ǵyp aıtady.

«Ana tili» gazetiniń budan biraz jyl buryn oqyǵan myna bir shtrıh ta esimde qalypty. Ýnı­versıtetti bitirgen kezderi bolsa kerek. Kýrstas­tar­­dyń Almatyda qalatyny qalyp, qalmaǵany jol­dama boıynsha jan-jaqqa taraıdy. Astanada qalǵandaryna páter kerek. Olarǵa kim birden páter bere qoısyn. Páter joq bolǵan soń sol kezdegi jalǵyz «Reklama» degen gazetke jaı-japsaryńdy aıtyp, jarnama beresiń. Osyndaı jarnamany Basqardyń bir kýrstasy da beripti. Jarnamany oqyǵan Basqarbek kýrstasyna páter ıesi bolyp telefon soǵady. Áńgimesiniń basyn oryssha bastaǵan «páter ıesi» sóziniń aıaǵyn qazaqshamen aıaqtap, «maǵan óziń sekildi ana tilinde taza sóıleıtin qazaq kerek edi. Myna qalanyń bári orystanyp ketti ǵoı, sen maǵan kórmesem de unap tursyń. Kel, kezdeseıik. Men seni bálen degen jerdegi syrahananyń janynan kútemin» deıdi. Anaý alqyn-julqyn bolyp, taksıletip mejeli jerge jetip barady. Barsa pátershi shal - Basqar kútip tur deıdi. Al osy oqıǵadan keıin kúlmeı kórińiz...

Basqarbek jýrnalıstıka fakýl­tetine túse salysymen kýrstyń estradalyq ansamblin qolǵa alyp, jetekshisi boldy. Bul óz nátıjesin berip, ol ýnıversıtetti bitirgenshe jyl saıynǵy stýdentterdiń fakýl­tetaralyq kórkemónerpazdar baı­qaýynda tek júldegerler qatarynan kórindi. Sóıtip júrip, 1977 jyly Máskeýde ótken Stýdentter men jastardyń dúnıejúzilik festıvaline qatysty. Stýdent kezinde-aq­ Almaty oblystyq «Jetisý» gazetine qyzmetke ornalasty. Ol kezde «Jetisý» gazetine qyzmetke ornalasý ekiniń biriniń basyna týa bermeıtin baqyt bolatyn. Munda ol óndire jazyp, oqyrmandardyń izdep júrip oqıtyn avtoryna aınaldy. Osy basylymnyń betinde úzbeı jarııalanǵan «Qunsyz adam» deıtin satıralyq povesi oqyrmandar tarapynan úlken qoldaýǵa ıe boldy. Keıinnen osy shyǵarmasy úshin Qazaqstan LKSM Ortalyq ko­mı­tetiniń  Baýbek Bulqyshev atyndaǵy jastar syı­lyǵynyń laýreaty atandy. «Halyq keńesi» gazetinde júrip óziniń týǵan jeriniń baıyrǵy Qu­lan ataýyn qaıtarýǵa belsene atsalysty, basylym betinde birneshe problemalyq maqala jazdy. Ol óz nátıjesin berip, Lýgovoı selosy – Qulan aýy­ly, Lýgovoı aýdany – Turar Rysqulov aýdany bolyp ózgerdi. «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetinde júr­gende «Múıiz tumsyq», «Halyq keńesi» gazetinde «Qan­daýyr», «Dala dıdary» gazetinde «Áptishý!, Járe­kemalla!» degen satıralyq better ashyp, ózi júr­gizip otyrdy. «Tamasha» oıyn-saýyq otaýynyń belsendi avtory, ári uıymdastyrýshylarynyń biri bol­dy.    

Basqar qaıtys bolarynan 3 aı buryn óziniń týǵan aýdanynda «Tamashanyń» búkil tarlandaryn shaqyryp, shyǵarmashylyq keshin ótkizdi. Sonda jarqyrap, jarqyldap, úlken-kishimen ázildesip, aınalasyn shýaqqa shomyldyryp edi. Kesh Almatydaǵy Respýblıka saraıynda jalǵasyn tapty.

Al myna óleńin qaıtys bolarynan nebári 10 kún buryn jazypty.

                        ShER

Bul pánıdiń men de bir úzindisi,

Kórip pe eken o dúnıe júzin kisi.

Bárimiz de pendemiz jumyr basty,

Aıyrmasy bir – uzyn, biri – kishi.

                        

Iа alpys, ıa jetpis jas – ótkel ediń,

Bul qalaı sol ǵumyrǵa jetpegenim.

О́mir-aı, sen ne degen qatal ediń,

Men de saǵan syrt berip ókpeledim.

Jasymnan muratyma jetken edim,

Til­, kózden saqtan shyraq, tek demediń.

Eskertseń mende de es bar, uǵar edim,

Qıdyń ǵoı, qý jelkemdi tekke meniń.

                        

«Arqań» bar dep aıtýshy edi atalarym,

Bilmeppin bul sózde de qata baryn.

«Arqa» berip aldamshy asyldarǵa,

Sum ajal óz úıine apararyn.

                        

Qos márte men tús kórdim, túnde­letip,

Jel ushyryp áketti meni dóńgeletip.

Mal soıyp, qazan asyp jatyr halyq,

As berip jatyr ma dep ushyp turdym.

Kózimniń tirisinde ólgen etip,

Jazdadym jaryq kúnde kórge ketip.

                        

Buryn qaza bolǵandar jebep jatyr,

Besikteıin qorapqa bólep jatyr.

Bir aıaǵym synǵan edi – sıpap kór­­sem,

Iаpyr-aı, sup-sýyq bop bólek jatyr!

                        

Jarq-jurq etken men syndy qaza­ǵy­ńa,

Keregi joq peıish te, tozaǵy da.

Tirisinde kózimniń kúlki ettiń,

Qaldyrma endi babalar mazaǵyna.

                        

Jalpaq bastyq jalǵandy sýdaı keship,

Qymbat eken onysy – ýdaı nesip.

Jatar ma ekem, bir kezde tas qarań­ǵy,

Tóbemde shash ornyna qýraı ósip!...

                        

Kelte boldy ómirim, qysqa tondaı,

Qoıar ma eken, múrdeme qus ta qon­baı.

Jatar ma ekem, shashylyp súıekte­rim,

Jazda kúımeı ystyqqa, qysta toń­baı.

                        

Dúnıege kelmek te bar, ólmek te bar,

Qulaǵyńdy sóz tasıtyn jel kep ta­bar.

Bul dúnıede ne bop jatyr, aǵaıyn­dar,

O dúnıege berińder jóndep habar.

                        

Qý júrek taǵat tappaı sýyldaıdy,

Kózimde ot, qos qulaǵym shýyldaı­dy.

Basyma qonǵan baqyt, qaıteıin-aı,

Qashqaqtap, qaıta-qaıta jýymaıdy.

         

Túrshigińder báriń de ólem desip,

Men jatqan jaqqa qaraı eleńdesip.

Bul jaqqa aıaq baspa, baýyrlarym,

Júrmeıik aqyrette sálemdesip.

                                                                                                        Basqarbek

                                                 20 jeltoqsan 1993 jyl

Mine, Basqarbek  ómirmen qoshtasý jyryn  osylaı jazypty... Nebári 35 jyl ǵana ómir súrgen talant ıesiniń qoshtasý jyry. Biraq sol 35 jyldyń ózinde artynda óshpes mura qaldyrdy. Bala kúnimizde atalarymyzdyń «Ár adam ómirde jasaǵan jaqsy isteriniń jemisin dúnıeden ótkennen keıin de kóre beredi. Onyń sebebi, jasaǵan jaqsy amalynyń saýabyn ólgennen keıin de perishteler toqtaýsyz jaza beredi eken» dep aıtyp otyratyn.  Mine, osy turǵydan alǵanda Basqarbek Bıtanovtyń el úshin etken ıgilikti isteri men murasyn keıingi urpaqqa úlgi-ónege etý týǵan jerinde umyt qalmaǵanyna qýanamyz. Ol qaıtys bolǵannan keıin «Sýretinen ǵana tanıdy» degen 30 baspa tabaqqa jýyq prozalyq, satıralyq shyǵarmalary jaryqqa shyqty. Aragidik bolsa da respýblıkalyq oıyn-saýyq otaýlary ıntermedııalary men ázil-ájýalaryn sahnaǵa shyǵaryp qoıady. О́zi týyp-ósken «Kókdónen» aýylynda bir kóshege aty berilse, aýdandyq Mádenıet úıiniń ujymy Basqar Bıtanov atyndaǵy teatr stýdııasyn ashyp, aýyl-aýyldardy aralap, onyń shyǵarmalaryn halyqqa tanystyryp otyrady. «Ǵıbrat alar artyńa iz qaldyrsań, shyn baqyt osy», – dep Shákárim atamyz aıtqandaı, Basqar Bıtanovtyń el úshin etken ıgilikti isteri men murasyn keıingi urpaqqa úlgi-ónege etý týǵan jerinde qoldaý tapqanyn maqtan etemiz.

Qydyraly QOITAI,

Mádenıet qaıratkeri

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

О́z qarjysyna kitaphana salǵan

Aımaqtar • Búgin, 10:08

Sabannan jasalǵan qalashyq

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Mýngııamen judyryqtasýy múmkin

Sport • Búgin, 10:04

Almatydan 356 km qashyqtyqta jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 09:55

Otanǵa qyzmet – ortaq paryz

Qoǵam • Búgin, 09:48

Kóp balaly otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Aýylǵa kel, jas dáriger

Aımaqtar • Búgin, 09:37

Ashyq ári ádil áleýmettik saty

Qoǵam • Búgin, 09:12

О́lketaný órenderdiń óresin ósiredi

Aımaqtar • Búgin, 09:09

Tarıh. Tulǵa. Túrkistan

Rýhanııat • Búgin, 09:06

Adamdyqtyń qaınary

Rýhanııat • Búgin, 08:55

Berik Ýálı: Abaı men Alash

Rýhanııat • Búgin, 08:54

Qoǵamdyq uıym ókilderimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 08:43

Alty kólik qar qursaýynan shyǵaryldy

Aımaqtar • 18 Qańtar, 2020

Áskerı jaýyngerlik daıarlyq kezeń bastaldy

Aımaqtar • 18 Qańtar, 2020

Elordanyń «Búkir kópiri» tekseriledi

Qoǵam • 18 Qańtar, 2020

Roman Sklıar Tılo Klınnermen kezdesti

Úkimet • 18 Qańtar, 2020

Shahrat Nuryshev Ýfýk Ekıdjıdi qabyldady

Úkimet • 18 Qańtar, 2020

Nur-Sultanda qar kúni atap ótiledi

Qoǵam • 18 Qańtar, 2020

Uqsas jańalyqtar