Tarıh • 07 Naýryz, 2019

Jylqy minezdi halyqpyz

2278 retkórsetildi

Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty tarıhı-tanymdyq maqalasy «Halyq tarıh tolqynynda», «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalalarynyń zańdy jalǵasy retinde qoǵamdyq oılarǵa qozǵaý salyp, elimizde keńinen talqylanýda. Tarıhı maqalada mańyzdy máselelerdiń qatarynda sóz bolǵan, Uly dala kóshpendileriniń senimdi serigi – jylqy týraly oı-pikirimizdi ortaǵa salýdy jón kórdik.

Iá, dúnıege Alash jurty bolyp jaratylǵaly beri «Er qanaty – at» dep bilgen qazaqtyń ómirin jyl­qysyz kózge elestetý qıyn. Ulan-ǵaıyr uly dala­myz­dyń bú­gin­­gi urpaǵy­na deıin saq­ta­­lyp kele jatqany­nyń ózi osy «min­­se – kólik, jese – as» degennen ári asyp, jylqynyń jaýdyń b­e­­­tin qaı­­tarýdaǵy jaýyngerlik úle­­­sin aı­typ jetkizýdiń ózi bólek áń­­gi­­me. Son­dyqtan da qazaq ózin al­­dy­­­­men jylqy minezdi jurtpyn dep sa­­naı­dy. Jylqy ishinen tul­pa­­ryn tańdap báıgege qosady, aty oz­­­ǵan­­­nyń baǵy da ozady dep biledi. 

Memleket basshysy «Bizdiń jerimiz materıaldyq mádenıettiń kóp­tegen dúnıeleriniń paıda bol­ǵan orny, bastaý bulaǵy desek, asyra aıtqandyq emes», dep búkil túrki dúnıesiniń túp qa­zy­ǵy, bizdiń atamekenimizdi erek­she ardaq tutady. Elbasy odan ári jylqy mingen ata-baba­myz­dyń basqa da kúndelikti turmys­tyq, ómirlik mádenıetti de damy­ta túskenin atap kórsetedi. Jy­lqy­nyń qolǵa úıretilýine baılanys­ty, taqymyna basqan sáıgúligine erkin minip júrýi úshin er-turman, júgen-noqta, úzeńgi-taǵa sııaqty at ábzelderiniń, yńǵaıly kıimniń, onyń ishin­de shalbar men saptama etiktiń dúnıege kelýi de kósh­­pen­diler salt-dástúriniń ajy­ramas bóligi. Soǵan oraı aǵash­t­an, temir, qola, taǵy basqa me­tal­­dan jasalatyn buıym­dar kóbeıgen. Quıttaıynan at qu­la­ǵynda oınaýdy meńgergen ata-baba­lary­myzdyń osy óziniń ómirlik serigi – jylqynyń arqasynda uly dalany ıelenýi zańdy bolyp kóri­nedi. Qazaq qazaq bolǵaly atqa jaı ǵana minip qoımaı, onyń bes turmanynyń saqadaı saı bolýy­na jáne ádemi bolýyna zor mán bergen. Er-turmandy, kıim-ke­shek­ti baǵaly bylǵarymen, jalt-jult etken altynmen áshe­keı­leý sol zamandardaǵy turmys­tyń da dáýletti bolǵanyn kórse­te­di. Jylqyǵa degen zor qurmet bara-bara onyń qymbat er-turm­any­men, al urys ústinde qaza bolǵan jaýyngerdi ózi mingen atymen birge jerleý dástúrine deıin ákel­di. Al alaman báıgelerdiń al­dyn bermegen sáıgúlikterdiń baǵasy qazirgi zamannyń baǵasy­men salystyrǵanda da tańdaı qaq­tyratyny belgili. Oza sha­ýyp báıge alǵan tulparyn úıir­li jyl­qyǵa, kerek deseńiz bes qarýly batyr men aıdaı sulý arýǵa aıyr­ba­stamaǵan mysaldar tarıhymyzda jetedi.

Jylqymenen bite qaına­syp ketken ata-babamyzdyń salt-dástúrindegi árbir eki sózdiń biri atqa baılanysty bolyp keledi. Onyń kóbi ónegeli, tárbıelik máni zor maqal-mátelderge, danalyq sózderge aınalyp úlgergen. Qara­ńyz­darshy: «At tuıaǵyn taı basar», «Aǵaıyn tatý bolsa – at kóp, abysyn tatý bolsa – as kóp». Osylaı jalǵasyn taba beretin naqyl sózder boıyńa rýh syılaıdy.

Ul dúnıege kelgennen bastap «qulynym» dep ósiretin qazaq, sol balany súndetke otyrǵyzǵan boıdan taıǵa minýdi de úıretedi. Sondaı-aq ul týǵanda, sol kúnderi týǵan qulyndy nemese botany náresteniń enshisi-básiresi etip ataý da ata salty. Balanyń bási­resi báıgege salsa júldeli, toıǵa barsa maqtanyshy, jaýǵa shapsa senimdi serigi, urystan aman alyp shyǵatyn júırigi ári qarýy deıtin uly tilekterdiń bári osy Uly dala kóshpendisine tán qasıet.

Halqymyz sonymen birge «Tulpar minip, tý alǵan», «Toptan ozyp, báıge alǵan» dep jatady. Alǵashqysy urys, soǵys jaǵ­daıyn bildirse, ekinshisi beıbit zaman­daǵy as berý kezindegi, qýa­nysh-toı ústindegi at jarysyn, báıgeni aıtqany. At jarysynyń, atty baptaýdyń jylqy sharýa­shylyǵyn órkendetýmen qatar tárbıelik máni de zor. Jarys­qa qosatyn atty tańdap, ony báı­­gege jaratýǵa deıingi uzaq mer­­zimge báıge atyna shabatyn bala onyń bapkeri, qazaqsha aıt­qan­­da, atbegimen, at seıisimen bir­ge júrip, attyń bar qyr-syryn bilýi tıis. At seıisiniń bar aıt­qanyn tyńdap, jadynda us­taǵan bala báıge atyna beri­letin jemshóp, sýynyń mól­sherine deıin bilip, onyń neni unatyp, neni unatpaıtynyn jáne jattyǵý kezinde atynyń qandaı qabileti, artyqshylyqtary baryna qanyǵady. Osyndaı erekshe kútim men jaqsy daıyndyq qana báıge kezinde óziniń nátıjesin beredi. Taıbýryl, Baıshu­bar bolyp batyrlyq, epostyq jyrlardan oryn alady. Qula­ger, Aqbaqaı, Mańmańger sııaqty án-jyrǵa qosylyp, halyqpen birge jasaıdy. Atty erekshe jarat­qan seıister men kóripkel-synshylardyń da esimderin el umytpaıdy. «Kúreńbaıdaı synshy ekensiń ǵoı» dep atbegi­lerin maqtap jatady. «Taıynda – qaqta, qunanynda – saqta, dóneninde – bapta, bestisinde – báıgige qosyp, baǵyn syna» degen sózderdi de belgili seıister qaldyrǵan. Sondyqtan at qosý, at shabysy, onyń ishinde árbir qazaqtyń aıyzyn qandyratyn alaman báıge – qashannan bergi qazaqtyń namysy men jigerin qaıraıtyn ulttyq sporttyń tóresi bolyp sanalady. 

Jylqy dese isher asyn jerge qoıatyn qazaq at qulaǵynda oı­naýdyń bar qyr-syryn meń­gergen. Elbasy aıtqandaı: «Babalarymyz shapqan attyń ústinen sadaq tar­tý­dy barynsha jetildirdi. Soǵan baılanysty qarýdyń da qury­lymy ózgerip, kúrdeli, yńǵaıly ári qýatty bola tústi. Masaǵyna qaýyrsyn taǵylyp, metalmen ushtalǵan jebe beren saýytty tesip ótetin kóbebuzarǵa aınaldy... Sarbaz ben onyń mingen atyn qorǵaý­ǵa arnalǵan saýytty da alǵash ret bizdiń babalarymyz jasa­ǵan. Eýrazııa kóshpendileriniń aıryqsha mańyzdy áskerı jańa­lyǵyna balanǵan muzdaı temir qursanǵan atty ásker osylaısha paıda boldy».

Shynynda da Eýrazııanyń kindigine ornalasqan Uly dalany mekendegen babalarymyz turmys salttaryn, jaýyngerlik dástúrlerin jetildirip qana qoımaı, Shyǵys pen Batystyń arasyndaǵy órkenıetter men mádenıetti jalǵastyrýdaǵy altyn kópirdiń rólin atqardy. 

Iá, Uly dalanyń bar qadir-qasıeti, halyqtyń barlyq óne­geli ádet-ǵurpy, qaımaǵy buzyl­maǵan minezi sol dalanyń tósinen oryn alǵan alystaǵy aýyldar­da jatqan sııaqty kórinedi ma­ǵan. Aýyl dese, jylqy dese, bar ómirin at ústinde ótkizgen ákem Nurysh pen ataqty qara attyń ıesi – Qaraqumnyń seıisi atanǵan aǵam Qarasaıdyń, talaı báıgeniń aldyn bermegen tulparlardy daıyndaǵan Álı kókemniń, jasy júzge jetkenshe, óziniń atyn Qýańǵa aparyp sýaryp júretin Begáli atamyz­dyń asyl beıneleri kóz aldyma keledi. Astanada turyp jatsaq ta, Qazaly óńirinde, aýylda, Sary­bulaqta – týǵan jerde bolyp jatqan jańalyqtarǵa qulaq túrip júremiz. Jaqynda aýyldyń qadirmendi qarııasy, ulaǵatty ustaz Srajadın Shamuratov óziniń jetpis jasqa tolýyna oraı dúrkiretip alaman báıge ótki­zip­ti. Báıgede aýylymyzdan shyq­qan belgili kásipker Saıran Ábdira­sylo­vtyń tory júıriginiń shabysyna el-jurt tánti bolypty. Aýyldyń jyrshy-termeshileri ataqty Balqy Bazar termesiniń maqamymen terme-jyrlaryn tógipti. Júırikti maqtapty. Aýyl­dyń ulttyq kody, báıgeniń brendi degen osy emes pe?!

Áńgimemizdi túıindeı kelgende, shyr etip dúnıege kelgennen bastap at jalyn tartqan ata-babamyzdyń tarıhynan, salt-dástúrinen alar ónege kóp. Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty tarıhı-tanym­dyq eńbeginen tarıhı sanany qalyp­tastyra otyryp, memle­ket­shil sanany ornyqtyrý kerek ekenin uǵasyń. Bir sózben aıt­qanda, óz qadir-qasıetimizdi bilip, ótkennen úırenip, ulttyq kod­ty jandandyrýǵa árkim óziniń úlesin qosýy qajet.

Biz jylqy minezdi halyqpyz. Osy qasıet bizdi qazirgi ýaqyt kóshinen qaldyrmaı, alǵa umty­lýǵa jeteleıdi.

Sádýaqas JUBATOV,

jýrnalıst

ASTANA

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar