Tarıh • 19 Naýryz, 2019

Qańly bıi

1447 retkórsetildi

Uly Jibek joly tek saýda joly ǵana emes, ol – mádenıet kerýenderiniń uly joly. Jibek joly arqyly túrli mádenıetterdiń shartarapqa taralǵanyn kúlli álem rastaıdy. Qytaıǵa Orta Azııadan jetken mádenıetterdiń sanyn sanap, túsin tústep shyǵýdyń ózine qanshama jyl qajet.

Qarańyz, býddany Qytaıǵa or­taazııa­­­lyqtar apar­dy, Islamdy Qy­taı­­ǵa ortaazııa­lyq­tar apardy, músin­­­­shi­lik, bıshilik, kúıshilik óneri­niń keı túrlerin de Qytaıǵa ortaa­zııa­­lyq­­tar aparǵan-dy. Qytaı­dyń Tań pat­­shalyǵy tusynda ortaazııa­lyq­tar­­dyń qańly bıi Qytaıǵa taralyp, hý bıi nemese qańly bıi degen atpen tarıh­qa tańbalanyp, esten ketpes­teı iz qal­dyrypty. Sózimizge dálel retin­de Tań eliniń alpaýyt aqy­ny Baı Júıı­diń (Bo Szıýıı) my­na bir óleńin qazaq­shalap, onyń maǵynasy men tarıhyn tar­qa­typ kórsek degen bekimge keldik.

О́leńdi asa kórkem deńgeıde aýdarýǵa bolar, biraq onyń keı tustaryn anyq kórsetip shyǵý tym qıynǵa túsedi. О́leńdegi tarıhı shyndyqty ashý úshin onyń kórkemdigine qaraǵanda, túp­nusqalyq mánin basty oryn­ǵa qoıyp, oıdy týra jetkizý jaǵyna basa nazar aýdaryldy. Tań óleńderiniń kórkem­diginde shek joq, qytaı aqyn­darynan áli kúnge deıin ol deńgeıge jetken taǵy eshkim joq. Osydan-aq poe­zııa­­lyq shyǵarmalardy aýdarýdyń qansha­lyqty qıyn ekenin túsinýge bolady. О́leńnen estetıkalyq lázzat alý úshin óleń qaı tilde bolsa sol tilde oqy­l­ǵany tipten jaqsy. Biz osy maqa­la­nyń mazmunyn ashý úshin óleńge tek maǵ­y­nalyq aýdarma jasadyq. 

«Hýdyń bıshi qyzy» atty óleńniń mátini

Bıshi qyz, bıshi qyz, hýdyń bıin bılegen, Qulaǵyn ishekke tigip, qoly dumbaqpen ıilgen. Qaǵylsa dumbaq, shertilse ishek, jeńi baıraq jelbiregen, Shyr kóbelek aınalsa, beıne aq qar jelge úıirilgen. Aınalsyn ońǵa, zyrlasyn solǵa - báribir jalyqpas, Júz, meıli myń ret zyrlasyn, eshqashan talyqpas. Jaratylys bolǵanmenen myń túrli, oǵan áste teń kelmes, Zyrlaǵan dońǵalaq, ushqan quıyn da ilese almas oǵan, sirá. Kúı toqtasa, short toqtap, hanǵa sálem jasaıdy, Hanymyz sonda otyrar, esi shyǵyp yrjıyp. Hý bıin bılegen qyzdyń tegi qańlydan, Kelip edi shyǵysqa talmaı asyp san qyrdan. Tunııazda kóp adam bılese de hý bıin, Amal ne, sendeı bolý olarǵa tym qıyn. Tıanbaýdyń sońy bolǵanda, zaman sonsha buzyldy, Orda ishindegi bekzattar hý bıin úırenip, qyzyndy. Ordanyń syrtynda Taıjyn, ishinde Lýshan bar, Jurttan ozyp, ekeýi de myqty bıshi bolǵandar. Iаńgýıfı bı bılep, án salyp, óner qýǵan, О́nerin han kórip, ordaǵa qoshemettep hanym qoıǵan. Bıshi Lýshan bıin bılep han kózin baılady, Qalyń qol Hýańhydan ótse de, hanymyz sekem almady. Bı bılep, án shyrqap, hanǵa jaqqan anaý erke hanym, Qashyp júrip opat bolǵanda, han qaıǵyrdy sonshama. Osyndaı aspan qulap, jer aýdarylǵan qasiretti zaman boldy, Bı kelgenge elý jyl bolsa da, áli toqtar túri joq-ty. Bıshi qyz, bılemeshi qur, óleńimdi myna jazǵan, Hanymyzǵa jetkizshi, sabaq alsyn ótkennen. 

Baı Júıı – ejelgi Tań dınastııa­synyń asa kórnekti realıst aqyny. Lıbaı, Dýfýlarmen aty qatar atalatyn tań dáýiri ádebıetindegi úsh alyptyń biri. Jas shaǵynda patsha ordasynda qyzmet etken, keıin qara­paıym halyq jaǵyna shyǵyp, shyn­dyqty shyǵarmasyna arqaý qyldy, sońǵy ómiri kedeıshilikpen ótken. Shyǵarmalarynyń kóbi halyqtyń muń-zaryn aıtýǵa arnalǵandyqtan, «zarly aqyn» degen aty da bar. Áıgili poemasy «Uzaq kúrsiný», ataqty tolǵaýy «Pıpa jyry» syndy 2700-den astam shyǵarmasy qazirge deıin saqtalyp keldi. Onyń «Hýdyń bıshi qyzy» atty óleńi - kezindegi naqty bolǵan tarıhı shyndyqtan týǵan tarıhı shyǵarma.

Qańly bıi

Ertedegi Uly Turan dalasynda jahut­taı jaınaǵan júzdegen shahar, myńdaǵan eldi mekenniń bolǵanyn qart tarıh rastaıdy. Sol tusta, osy óńirde bı óneriniń damyǵany sonshalyq, sonaý shyǵystaǵy qytaılyqtardy tań-tamasha etip, tamsandyrǵany bar. 

Bı demekshi, ol – túrki halyq­tary­nyń ejelden bar sah­nalyq óneri. Túp-tamyry tereń­­de, óte erte zaman­dar­da sha­man­dyq baqsylardyń dinı rásim­derinen qalyptasqan deı­tin tujyrymdar kóp aıtylyp júr. Qazaq dalasynyń taý-tas­taryn­daǵy jar­­tas betterinen kezdesetin, ejel­gi adam­dar­dyń turmys-tirshiligin beı­ne­leıtin petroglıfter san-sanaq­syz. Sondaı jartas sýretterinen bir­den kózge ba­sy­­­latyny bılep tur­ǵan adam­dar sul­basy. Sol jartas bet­terin­de bılep turǵan adam sulbasy biz­diń ata-babalarymyzdan qalǵan iz. Son­­dyqtan túrki halyqtarynda bı óne­ri­niń tarıhy óte áriden bastala­tyn­dy­ǵyna eshkimniń shek keltirmesi haq.

Túrkiniń bir butaǵy – qazaq. Onyń tarıhy ejelgi úısin, saq, ǵun, qańly sııaqty ulystar men taıpalardan bastaý alady. Ejelgi qańlylardyń sharýa­shylyqtarynyń shalqýy­na baılanysty olardyń án-kúı, mýzyka, bı óneri jaqsy damytylǵan. Soǵan oraı olardyń kúı óneri men bı óneri shyǵys­taǵy Qytaı­ǵa deıin jetip, jal­ǵas­qan, tipti odan ári qaraı damytylǵan. 

О́leńdegi «Hý bıin bılegen qyzdyń tegi qańlydan, Kelip edi shyǵysqa, talmaı asyp san qyrdan» degen jol­dardan shyǵarmaǵa arqaý bolǵan bıshi qyzdyń qaıdan kelgendigi bir­­den anyq aıtylyp tur. Osyndaǵy qańly dep otyr­ǵa­ny ejelgi zamanǵy Qańly memleketi. Ol memlekettiń sol zamandaǵy orny Syrdarııanyń soltústigindegi Turan­­nyń keń-baı­taq yrysty ólkesi edi. Qań­ly­lar Qytaı jylnamalarynda b.z.b III-IV ǵasyr­lardan bastap kezdese­di. Bul týraly ótken jolǵy «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalaǵan «Ejel­­gi qańlylar Han aǵash jazýlaryn­da hatqa túsken» atty maqalamyzda aıt­qan bolatynbyz. Qańlylar kóp derekterde Syrdarııanyń batys aǵysy tóńiregine qaraı ornalasqan memleket dep kórsetiledi. Chıń handyǵynyń ataqty tarıhshysy Veııýan degen kisi óziniń «Shyń-ý jaz­balary» atty kitabynda ejel­gi Qańly memleketi­niń ornyn Syrdarııanyń soltústigindegi keń alqap degen. Onyń búgingi Qazaq­­stannyń ońtústigi eken­digine kóz jet­kizemiz. Sonymen birge sol tusta qytaı­lar Qańly memleketiniń ataýy men sondaǵy halyqty tek bir ǵana qań­ly ataýymen ataǵan. Keıin Qańly mem­leketi qulaǵanymen, «qańly ulty nemese qańly áýletinen» degen ataýlar Qytaı derekterinen kóptep kezdesedi. Qańly qazaqty quraıtyn Uly júzdiń ishindegi úlken taıpa, ejelden Syr­darııa­nyń soltústik jaq alqabyn meken etip keledi. Sondaı derek­terge negizdeler bolsaq, ejel­gi Qańly memleketi men Qytaı eli arasyndaǵy qarym-qaty­nas­tar sandaǵan ǵasyr boıy jalǵasyn tapqan. О́te-móte Jibek jolynyń damytylýyna ejelgi qańlylardyń qosqan úlesi zor dep esepteýge bolady. 

Tań dınastııasy tusynda Qytaıǵa batystan kóptegen bı túrleri engizil­gen. Sonyń biri - osy shyr kóbelek bıi, bıdi kóbinde qyzdar bılegen. Bu­lar­dan basqa da birneshe bı túri Batys Aımaqtan Qytaıǵa kirip, bári de «hý bıi» dep atalǵan. Sol zamandar­dan qal­ǵan Qytaı jazbalarynda osy bı «Qańly bıi» ( kańchúı ý) dep te hat­talǵan, sondyqtan óleńniń taqy­rybyn Qańly bıi dep atasaq, oryndy dep esepteımiz.

Ejelgi Qytaıdyń Tań jyl­na­masy­na jatatyn «Kóne tańnamada» «Kaı­ıýan­nyń al­ǵashqy jyly (713 jyl) patsha ordasyna qańly eliniń elshileri kelip patshaǵa óz qur­metterin kórsetti jáne tartý-taralǵylaryn jasady, tartý taralǵylarmen birge ordaǵa hý bıin bıleıtin bıshi qyzdar ákeldi» dep hattalǵan. Osy derek boıynsha qań­­ly­­nyń bıshi qyzy sol zamandaǵy dıp­­lo­matııalyq baılanystarǵa saı Tań orda­syna arnaıy ornalastyrylǵan. Sondyqtan olar jaı qyzdar emes, or­da­da qurmetke ıe bolǵan eren óner ıesi. Olardyń óneriniń erekshe bol­ǵany sonsha, qara halyqtan tartyp patshaǵa deıin tańdaı qaǵysyp tama­shalaǵan. Muny óleńdegi «Kúı toq­tasa short toqtap hanǵa sálem ja­saı­dy, Hanymyz sonda otyrar esi shyǵyp yrjıyp» degen óleń joldarynan baıqaýǵa bolady. Sonymen birge Tıanbaýdyń zamanynda qańly bıi Tań eliniń ordasy Chańán qalasyna tarap, búgingi zamannyń tilimen aıtqanda, hıt bolady. Muny óleńdegi «Tıanbaýdyń sońy bolǵanda zaman sonsha buzyldy Orda ishindegi bekzattar hý bıin úı­renip qyzyndy» degen joldardan baıqaýǵa bolady. Ondaı bolsa bı nesimen tartymdy? Ejelgi Qytaıdyń Tań jylnamasyna jatatyn «Kóne tańnama. Án-kúı tarıhynda» (jıý tań shý): «Qańly ónerpazdary bastaryna jibek oramal taǵyp, sýdyraq jibekten zerli jaǵaly uzyn kıim kıedi. Bıshileri zerli jaǵaly uzyn jibek kóılek, butyna aqshaǵyl juqa shalbar, aıaǵyna qyzyl etik kıedi. Olar shyrkóbelek aınalyp bılegende, quddy quıyn sııaqty bolyp ketedi, bul bı hýdyń shyrkóbelek bıi dep atalady. Bıdi eki kisi bıleıdi, bir kisi úlken barabandy, bir kisi kishi barabandy urady, eki kisi sybyzǵy tartyp, bir kisi jez baraban qaǵady» dep jazylǵan. Bulaı jazylýdyń sebebi de bar. Olaı deıtinimiz qańly án-bıi kezinde qytaıdyń án-bıindegi bir túri bolyp qalyptasqan edi. Osy sózimizge taǵy dálel retinde qańly bıi tek jazba derekterde saqtalyp qoımaı, Qytaı jerindegi áıgili mádenıet or­ta­lyqtaryndaǵy qabyrǵa sýretterde saqtalǵandyǵyn aıtar edik. San ǵasyrdyń aldynda salynǵan sol bir sýret myń jyldyń aldynda bol­ǵan jaǵdaıdy tap keshe bolǵandaı kór­setip tur. Ol sýret qazirgi kezde «álem máde­nıetiniń asyl qazynasy» atalatyn Dunhań Mogaý úńgirlerin­degi nómiri 220 tas (sýrette) úńgirdiń qabyrǵasynda tur. Dunhań jáne Mogaý úńgirlerin bul arada tanystyryp otyrmaımyz, ol týraly ótkende Mogaý úńgirleriniń qupııalyqtaryn tanystyrǵan tusta aıtqan bolatynbyz. Osy bir ǵajaıyp sýretten biz ejelgi qańly bıiniń shyn kórinisin kózimizben kóre alamyz.

Aqyn óleńde qańly bıin bılegen bıshi qyzdyń ónerine erekshe tánti bola otyryp, onyń qımylyn óte joǵary óredegi kórkemdik ádisterimen sýrettegen. Alaıda aqynnyń negizgi aıtpaq oıy ol emes-ti. Aqynnyń óleńdegi jet­kizbekshi bolǵan ózekti ıdeıasy – shetten kirgen mádenıetterge abaı­lap qarap, odan saqtanýdy, shet­tiń dúnıesine arbalyp júrip óz jaǵdaıyn umytyp ketpeý kerektigin el bılegen bekzattarǵa uǵyndyrý. Aqynnyń bulaı aıtýyna úlken tarıhı oqıǵa sebep bolǵan. 

О́leńde «Qalyń qol Hýańhy­dan ótse de hanymyz sekem almady» degen óleń joldary kezdesedi. Munda, 755 jyly Ánlýshan Iýjoýda búlik shyǵaryp, qalyń qoldy Tań ordasyna attandyrady. Ánlýshannyń atty áserleri Hýańhydan ótkeni týraly pat­shaǵa habar jetedi, alaıda patsha oǵan senbeı, kúndegisindeı bıshilerin bıletip, jaıbaraqat otyra bergeni aıtylyp otyr. Ondaǵy sebep Ánlýshan­nyń Lılońjı patshanyń senimine ábden kirip alǵandyǵy. Ánlýshan patshaǵa eki isimen jaqqan, birinshi ol osy hý bıin bıleýde sheber bolǵandyǵy úshin, óıt­keni patsha hý bıine óte qyzyǵyp, ony úzdik tamashalaıtyndyǵynda; ekinshi patshanyń erke hanshaıy­my Iаń Gúıfı da sol bıdiń sheberi bolǵandyqtan Ánlýshan oǵan ógeı bala bolyp alǵan. Osy sebepterge baılanysty patsha ony ózine qarsy shyǵady dep eshqashan oılamaǵan. О́leńdegi «Ordanyń syrtynda Taıjyn, ishinde Lýshan bar, Jurttan ozyp ekeýi de myqty bıshi bolǵandar» degen joldar sony meńzeıdi. О́leńdi shyǵarǵan aqynnyń oıy boıynsha barlyǵy bıdiń kesirinen boldy, bı bolmasa Ánlýshan bolmas edi, Ánlýshan bolmasa búlik týylmas edi demekshi. 

О́leńdegi «Bı kelgenge elý jyl bolsa da áli toqtar túri joq» degen jolda aqyn qańly bıiniń Tań eline jap­paı taralǵany, patsha el jaǵ­daıy­men sanaspaı bı bıletýmen kúnin ótkiz­genin, sonyń kesirinen memleketten aıyrylyp qala jazdaǵanyn eske sala kelip, sol kezden osy óleń shyq­qanǵa deıin 50 jyldan assa da sol tus­taǵy patshanyń ótkennen sabaq almaı taǵy da qańly bıin bıletip, qyzyq qýyp júrgenin synaǵan. 

О́leńnen biletinimiz Uly Jibek joly arqyly bizdiń mekennen qan­shama mádenıetterdiń san qyrdy asyp, shartarapqa taralǵanyn kóz aldyǵa eleste­temiz. Ejelgi qańly bıi, áne, sonyń bir aıǵaǵy. 

Qalban YNTYHANULY,

jazýshy, derektanýshy

Sońǵy jańalyqtar

Kógildir ekranda – jańa melodramma

Rýhanııat • Búgin, 18:04

Salyq salmaq salmaıdy

Qarjy • Búgin, 17:50

MÁMS boıynsha jeńildik merzimi uzartyldy

Medısına • Búgin, 17:45

Betperde kıgen kóktem - 3

Tanym • Búgin, 17:30

Qazaq operatory Týrınde bas júlde aldy

Qazaqstan • Búgin, 17:29

Atyraý: Úsh adamnan koronavırýs tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 17:18

Kóktem - órttiń órshıtin shaǵy

Aımaqtar • Búgin, 16:32

Indeksasııa qalaı júrgiziledi?

Qarjy • Búgin, 16:23

Tastarǵa jan bitirgen sýretshi

О́ner • Búgin, 15:38

Ýálıhan QALIJANOV. Koronavırýs

Ádebıet • Búgin, 15:28

Uqsas jańalyqtar