Ádebıet • 03 Mamyr, 2019

Musaqul balýan (poema)

1394 retkórsetildi

Búgin nazarlaryńyzǵa aqyn, halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty Qorǵanbek Amanjoldyń áli esh jerde jaryq kórmegen jańa poemasyn eki bólip jarııalap otyrmyz. Tili shuraıly, oqıǵasy qyzyq kólemdi shyǵarmada avtor qazaqtyń kóshpeli salt-dástúrin, at synyn, qazaq kúresin dáripteıdi. Arýaqty babalardyń atyn jańǵyrtyp, Kókshetaýdyń kórkem tabıǵatyn kesteli tilmen sýretteıdi. Poemanyń jalǵasy kelesi jarııalanymda.

Osy tarıhty keıingi urpaqqa jetkizgen

zerli Zerendiniń burynǵy ótken abyz aqsaqaldary

Esenǵalash Babasulynyń jáne Asqar Nuǵymanulynyń rýhyna arnaımyn


avtordan


Armysyń, aınalaıyn Zerendi elim,

Aına kól, aıdyn shalqar beren belim.

Tolaıym tolǵap aıtyp tarqataıyn

Elimniń asyl tegin, kemeńgerin.


Bir ózi batyr Qalaq myń kisi edi.

Qaraýyl ishindegi qyldysy edi.

Qazaqta Salqam Jáńgir hanymyzdyń

Qalmaqqa salyp qoıǵan dúrbisi edi.


Orbulaq shaıqasynyń dúr batyry,

Shyńyndaı Oqjetpestiń tulǵa-túri,

Er Qalaq temir toǵyz serigimen

Bolmaǵan torýylda bir qapyly.


Aldaspan qıyp túser qylyshy da,

Bolypty yrysy da, tynysy da.

Qalaqtan bolat týǵan Malbaqty ata,

Turady tunyq syrdaı til ushynda.


Kók beli Kókshetaýdyń kókoraıly,

Kólderi – Shymyldyqty, Qaraǵaıly.

Kóp jylqy arasynda kórkem ósken –

Jaıylǵan, Musaqul men Taraǵaı-dy.


Abylaı zamanynyń erleri edi,

Kóńildi – hıkmeti kóp terbep edi.

Kókeıge bala kúnnen túıip óskem,

Jyrymnyń toqylmaǵan órmegi edi.


«Batyrlyq kerek bolsa  qyldyǵa bar»,

Deıdi eken dana týǵan  burynǵylar.

Jaıylyp Jaıylǵannyń batyr aty,

Qalmaqtyń sulý qyzy Dolbyny alar.



Atadan aıtatyndaı: týsań tý dep,

Erlikti qylǵan eken Musaqul kóp.

Jaılanyp Qasqataýda jatady eken

Jaıylǵan jaý qalmaqty jýsatyp kep.


Taramys tarlan týǵan daraǵaıǵa,

Aınalǵan aǵaǵa erip Taraǵaı da.

Erligi aǵaıyndy úsheýiniń

Tolǵaýǵa dastan qylyp jaramaı ma?!


Baýlyǵan muzbalaǵy bı Qanaıdyń,

Eline eresen-dúr bolǵan aıbyn,

Musaqul balýannyń keremetin

Men qalaı shalqyp-tasyp tolǵamaımyn?!


         *            *           *

Sol kezde qazaqtyń bir basty adamy,

Atyǵaı-Qaraýyldy basqarady.

Bı Qanaı – Abylaıdyń zamanynda,

Aqıqat aıtqan sózi tas jarady.


Alashtyń ne bolar dep alda kúni,

Qarmaıdy qarańǵyny jan jaryǵy.

Qaq jarǵan qara qyldy ádildigi,

Bas ıgen bıligine bar qaýymy.


Túgel sóz bir arnaǵa quıylady,

Alashtyń ádildik qoı syıynary.

Arystyń jaǵasyna aýyl tigip,

Balasy úsh arystyń jıylady.


Úsh júzdiń ne qııamet, kesir daýy,

Er daýy, jer daýy men jesir daýy.

Qısynyn qıystyryp, josyǵymen

Aıtylǵan tóresine bas urady.


Birligi aǵaıynnyń – er tilegi.

Bıligi bekem shepke berkinedi.

О́zbek pen qazaq, qyrǵyz, túrikpenniń

Arasyn mámilege keltiredi.


Qazaqta qara sózdiń aıtqyry eken,

Baılyǵy – baıypty isi, baı tili eken.

Kóńil jaı bitiskesin, peıil myrza –

Aldynan bı Qanaıdyń qaıtady eken.


Ashylyp daý bitkesin ajary da,

Qulaıdy Tashkenttiń el bazaryna.

Bir sheti parsy, shúrshit baı-baǵlany,

Ber jaqtan mal aıdaǵan qazaǵy da.


Qaınaǵan han bazarda úlken-kishi

Barqadar baq-bereke kúsh belgisi,

Toı jasap, jamby attyryp, kókpar tartyp,

Tashkenttiń tý kóterdi qushbegisi.


Ozǵan at, jyqqan jigit júldeni alar,

Báıge men balýan kúres jáne de bar.

Qazaqtyń jaqsylaryn qoshemettep,

Qushbegi bola qalǵan qonaǵýar.


Qurmettep saraıyna shaqyrypty,

Táttiden alýan-alýan tatyrypty.

Qushbegi kóńili tasyp, mereıi asyp,

Bozasyn qymyzdaıyn sapyrypty.


– Halaıyq, ýa, qadirli Qanaı myrza,

Bolasyz osy toıda qalaı yrza?

Qazaqtyń aty ozbaı, balýany jyqpaı

Qalǵany qalaı jaqty qolaıyńyzǵa?


Men ózim ortaımaǵan kemel edim,

Ne bolsa mańdaıymnan kórer edim.

Báıgeden atyń kelip, balýanyń jyqsa,

Básine bektigimdi berer edim.


... Batsa da qushbeginiń kekegeni,

Bı Qanaı sharbolattaı bekem edi.

Qapysyz qara tilmen jaǵalassa,

Japyryp qoǵadaıyn keter edi.


Jan-jaǵyn barlaı qarap, syr bermedi,

Qazaqtyń jaqsylary úndemedi.

Sol kezde Qanaı turyp: «Qaıtalashy,

Jańaǵy aıtqan sóziń shyn ba?» dedi.



Kókigen begi taǵy qaıtalady:

«Aıtqanym – aıtqan.

Mine, aıtam áli:

Atymnan atyń ozsa, palýanyń jyqsa,

Betińdi bektikten kim qaıtarady?


Qanaıym namystansa – maıdan bersin,

Áı biraq qazaqqa ondaı qaıdan kelsin!?»

Saqyldap kúldi deıdi qushbegisi,

Asqandaı astam keýde aıdan dersiń.


«Tashkentti — atyń ozsa  óńgeresiń,

Bek bolyp, balýanyń jyqsa meńgeresiń.

Bolmasa, eı Qanaıym, uly bazar –

Tizginin tóbe bıdiń sen beresiń».


Tashkent te qazaqtyń bir órisi edi,

Tusynda Tóle bıdiń kenish edi.

Abyzdyń arýaǵy qoldasyn dep,

Bı Qanaı mámilege kelisedi.


Sol jerde qol alysyp ýaǵdalasty,

Qolpashtap qoshemetshi qaýmalasty.

Tolǵanyp qaıtty Qanaı Kókshetaýǵa,

Tún qatyp talaı-talaı belden asty.


*     *     *

Tereńnen tebirener tekti Qanaı,

Aýyr oı jylymyna bókti Qanaı.

Sabyrmen sabattanyp, saltanatpen

Zerendi zer beline jetti Qanaı.


Jankúıik mazalasa – qaıda rahat?

Jan taýyp jata almady jaıbaraqat.

Túsetin balýanǵa jigit izdep,

Taratty qyrǵa habar, oıǵa laqap.


Jetkizbeı oı ushyǵy adastyrdy,

Tolqyny týlap ishte alasurdy.

Baıypty baısal Qanaı syr aldyrmaı,

Júırik at kimde bar dep qarastyrdy.


Kóp jigit beldesýden boı salady,

О́zbektiń palýanynan taısalady.

Báıgege at qosam dep aıta almaıdy,

Básine at basy altyn qoısa daǵy...


Babyna kelip ábden jaraǵanda,

Shyn júırik shyǵasyǵa qaraǵan ba!

Tóske órlep kúndik jerden keshke ozatyn,

At qaıda alqynbaıtyn alamanda?


Kúreske býra sandy tirek kerek,

Temirdeı tegeýrindi bilek kerek.

Sart ta surt saqyldasyp shaınasqanda,

Yqpaıtyn dúleı dáýden júrek kerek.


...Taratyp oıyn osylaı jan-jaqtyǵa,

Umytpaı ata-baba, arýaqty da,

Bir kúni sálem bere keldi Qanaı,

Qonystas aǵaıyny Malbaqtyǵa.


Syı qonaq kele bermes arnap bulaı,

Qurmettep qarsy alady Malbaqty baı.

Tańyrqap sybaı-saltań júrgenine,

Nókermen qarasy kóp salmaq qylmaı.


Boıynan aspas bula kúshtiń ózi,

Bolmaıdy taǵylymnan tys minezi.

О́zine sálem berip kirip kelgen

Qanaıdyń Musaqulǵa tústi kózi.


Turpaty Musaquldyń bólek eken,

Jıyrmanyń ishindegi óren eken.

Dembelshe, myǵym dene, shalqaq keýde,

Bulqynǵan býra sandy serek eken.


Kenjesi aıdyny asqan Malbaqtynyń,

Arty eńkek, aldy shalqaq, keń jaýyryn.

Taramys tórtbaq kelgen, orta boıly –

Bı Qanaı kórdi eliniń arlan ulyn.


Osy ǵoı alysqandy jaıpar adam,

Taısalmas taýdaı alyp shoıqaradan!

Tartypty-aý batyr Qalaq babasyna,

Balany buryn qalaı baıqamaǵam?



Alysqa attap elden shyqpasa da,

Kóz otyn kóńildegi qutqa sana.

Teń túser tireskende jigit eken,

О́zbektiń palýanyn jyqpasa da.


Namysty jatqa qoldan bermeıtindeı,

О́rshise jaýar bultsha órleıtindeı,

Balany aparýǵa bolady eken,

Shartpa-shurt, qane, kelseń kel deıtindeı.


Ruqsatyn Mákeńniń de alar bolsaq,

Tashkentte balýanǵa salar bolsaq.

Alashtyń abyroıyn dúıim jurttyń

Aldynda qorǵap solaı qalar bolsaq...»


Dep Qanaı ishten piship oılanady,

Kóńili qaıtkende de jaılanady.

Eki kún erý bolyp, erteńine

Eline attanýǵa aınalady.


Beıilin bergen eken jyrǵap qudaı,

Kútedi qudasyndaı Malbaqty baı.

Jasynda balýan bolǵan ol da jaısań,

Iilmes kez kelgenge shyndap bulaı.


Bı Qanaı: Aǵataıym, narsyń deıdi,

Alǵysym amanat bop qalsyn, meıli.

Musaqul bala myna kún ystyqta,

Shyǵaryp biraz jerge salsyn deıdi.


Tilegin bı Qanaıdyń eki etpeıdi,

Sońynan jas Musaqul búlkekteıdi.

Balanyń qasıetin bilsem-aý dep,

Janynda danagóıdiń gúl kókteıdi.


«Kún búgin ystyq edi munsha netken?!

Balam-aý, boı sýytyp alsaq pa eken?

Salqyndaý kól bola ma, qara sý ma,

Sol jaqqa attyń basyn bursaq pa eken...»


«Quıylǵan Túkti taýdyń bar bulaǵy,

Qarasý – ana adyrdyń arǵy jaǵy.

Al ata, olaı bolsa, kettik sonda»  –

Degende zaýlaı berdi arǵymaǵy.


Qara sý kólkip jatqan Myıly bulaq,

Qos atty jele jortyp jetti quldap.

«Al munyń ar jaǵyna óteıik» dep,

Qanaıdyń esil-derti alǵa umtylmaq.


«Aý, ata, myna jerdiń bári batpaq,

At-matpen jylymyna jyldam tartpaq.

Odan da ótkel izdep tabaıyq» dep,

Musaqul jetkeninshe tapyraqtap.


Bı Qanaı qoıyp ketip tótesinen,

Batpaqqa aty batty belshesinen.

О́zi de áýpirimdep áreń shyǵyp,

Kógalǵa sulaı ketti erke esilgen.


Shoshynyp kórinisten tús qashyrǵan,

Musaqul qumbyl yrǵyp tústi atynan.

Júgirip bardy daǵy myıda jatqan

Jylqyny bir-eki yrǵap arqasynan.


Qulashtap jal-quıryqqa saldy qoldy,

Qapysyz kúshiniń bul aldy boldy.

Qozydaı ilip alyp, qyrǵa qaraı

Laqtyrdy Qanaı mingen alkúreńdi.


Ýa, Arýaq!

Qoldap óziń jebeleshi!

Qanaıdyń kútkeni de, keregi osy.

Jelpinip, jerden atyp túregeldi,

Qozǵandaı óziniń de delebesi.


Kezikse tas qaıraqqa, qutty qolǵa,

О́r namys er qaıratyn buqtyrar ma?

Tabanyn tiregende belden kirgen

Musaqul myı batpaqtan shyqty zorǵa.


Arýaǵy kóterilip endi Qanaı,

Bógelmeı qara sýǵa endi Qanaı.

Jýynyp ústi-basyn, boıy sergip,

Qasyna Musaquldyń keldi Qanaı.


«Meıirin tókti búgin Alla maǵan,

Túsip al qara sýǵa sen de, balam,

Erkińshe shomyla ber qymtyrylmaı,

Jantaıyp myna jerde sál dem alam».


Súńgidi Musaqul da sýǵa kirip,

Qanaıdyń keýdesinde týlady úmit.

Súıinip er turqyna qaraı berdi,

Jatqandaı sol sátterde nur jamylyp.


Arasy qos jaýyryn – ne qudiret!

Syıǵandaı bilem-bilem jeńdi bilek.

Býra san, bulshyq eti bult-bult oınap,

Er shýaq tógetindeı nurly júrek.


Jelkeden segizkózge narqulaǵan

О́sipti qulyn jaly jalbyraǵan,

Tabyldy izdegenim dep ishinen

Bı Qanaı qýanǵannan balbyraǵan.


Jaly bar nysanaly – jotasynda,

Kórmegen túsip áli naqa synǵa.

Jylqyny myıǵa batqan julyp alyp,

Laqtyrý buıym emes Musaqulǵa.


Osyndaı eren kúshin kórdi Qanaı,

Baǵasyn balasynbaı berdi Qanaı.

Tashkentte balýanǵa salsam eger,

Jerge qaratpas dep sendi Qanaı.


Qapysyz er kerek-ti Qanaıǵa da,

Qazaqtan tabylmaıdy ol qalaı ǵana?

Tolaıym tolaǵaıǵa táýbá, shúkir,

Tart alǵa!

Tartynshaqqa qaraılama!


*     *     *



Jyl ótti.

Namys-qaıraq janydy erdi.

Bı Qanaı Malbaqtyǵa taǵy keldi.

Tashkenttiń bazarynda baq synalar

Týyp tur syn saǵattyń shaǵy da endi.


– Beý, aǵa!

Qudaı saǵan berdi dáýlet.

Daryǵan qut-bereke sen bir áýlet.

Úsh taıpa elge aınalyp úsh óreniń,

Oılaımyn baq juldyzyn jandyrar dep.


Uldardy mal sońyna sala berme,

Eńisten – er bolar ul shabady órge.

Kóbirek el tanysyn, jer tanysyn,

Berkinse betterinen qaǵa kórme!


Musaqul balań myna ersin maǵan,

Osyndaı ulyń baryn kórsin ǵalam.

At basyn ádeıilep buryp keldim,

Ruqsatyn osy jolǵa bersin aǵam!


... Bı Qanaı odan ári taıpalmady,

Balýanǵa salamyn dep aıta almady.

Malbaqty maqul sanap ızedi bas,

Kónilin áz ininiń qaıtarmady.


Sóıledi razy bolyp jáne Qanaı:

– Rahmet peıilińe, jan aǵam-aı!

Ol jaqta toı bolady,

Toı bolǵan soń

Qý bas ta tura ma eken domalamaı?!


Musaqul jas jigit qoı, kórsin ol da,

Júırik at, belde sadaq, qamshy qolda.

Zamandas, qurby-qurdas ortasynda

Keýdesi kóterińki, bolsyn alda.


Lázim ǵoı mereılenip mastanbaǵy,

Qyz qýyp, kókpar tartar jastar jaǵy.

Jeli bar aıaǵynyń bir táýir at

Bolsa, – dep Qanaı taǵy astarlady.


Malbaqty aıtty sonda bı Qanaıǵa:

– Jolyńda úsh qos jylqy bul mańaıda.

Bastyǵy jylqyshynyń kópten bergi –

Bıligi qylquıryqtyń Kenebaıda.


Aralap en jylqyny tanyp kórer,

Men aıtty deseń bir at taýyp berer.

Júırigin, jorǵasyn da sol biledi,

Jónim joq múlt keter dep qaýiptener.


Qasyna Musaquldy ertti Qanaı,

Jylqyǵa erteńine jetti Qanaı.

Kenebaı shalǵa jaılap jaıyn aıtty

Kóp kórgen talaı-talaı kepti Qanaı.


Kenen qart kemeńgerdi qabyl aldy,

Sálemin estip baıdyń jadyrady.

Aıtqany sol arada bir aýyz sóz:

«Eı, Qanaı, izdegeniń tabylady!»


Bul sózden kóńildegi bulty ydyrap,

Qanaıǵa týǵandaı-aq nur kún abat.

Tobyna Musaquldy qosyp alyp,

Tańerteń ketti Keneń jylqy aralap.


Shalǵynnyń domalady móldir shyǵy,

Aralap kele jatyr kóp jylqyny.

Ne túrli qamys qulaq, topaı kókter,

Deıtindeı kózdiń suǵy, erdiń quny.


Kólbeńdep, kóldeneńdep shyǵady aldan,

Sáti kóp Musaquldyń tura qalǵan.

Jigitiń qyzyqqanmen, Kenebaı qart

Toqtamaı, tolqyn qumar tyna qalǵan.


Musaqul qajydy ábden áddi quryp,

Nalytty qalǵan ne san sándi kúlik.

Álden bir ýaqyttarda Kenebaı shal

Shet jatqan kerbestige saldy quryq.


Shalyńnyń jandy kózi shyradaıyn,

Til-tıek aǵytyldy tumadaıyn:

«Al bala, júgenińdi sal osyǵan,

Tulparyń seni kútken, mine, daıyn».


Lyp etip Musaqul tez júgendedi,

Er salyp, ábzel-turman túgendedi.

Atynyń aldy-artyna kóz toqtatyp,

Bir mezet bilindi sál túnergeni.


Oıpyrmaı, osyndaı da bolady eken,

Atamyz at synyna olaq eken.

Qarasa, qos qulaǵy birdeı shunaq,

Quıryǵy, qudaı atyp, sholaq eken.


«Aý, ata, arǵymaqty baptadyńyz,

Jas kúnnen jylqy boldy baqqanyńyz,

Myńǵyrǵan myń san maldan maǵan tandap,

Laıyqtap osy ma edi tapqanyńyz?


Túliktiń jylqy zaty tóresi edi,

Nar túıe saqaranyń kemesi edi.

Tym qursa quıryǵy men qulaǵy joq,

Oıdaǵym dál osyndaı emes edi».


Qarqyldap qartyń sonda kúldi deıdi:

Osyny aıtaryńdy bildim deıdi.

Ashaıyn kerbestiniń syryn saǵan,

Kózińe kórseteıin shyn dúleıdi.


Aıtpaǵam bes jyl boıy ákeńe de,

Álpeshtep qulynynan mápelegem.

Bul da bir ker qýlyqtyń qulyny edi,

О́mirge borandatyp erte kelgen.


Jerge de barýy muń taıaq tastam,

Aıaǵyn býazynda sanap basqan.

Enesin kózimnen bir tasa qylmaı,

Men daǵy qaptalynan qabattasqam.


Syryna sonda munyń boılaıtynmyn,

О́zimshe sáýegeısip boljaıtynmyn.

Ishinde dáýde bolsa ne tas jatyr,

Ne tulpar týarsyń dep oılaıtynmyn.


Arqada aqyratyn boran qatty,

Aqmyltyq aıazyn da jalańdatty.

Naýryzdyń aıaǵynda ker qýlyqtyń,

Qulyndap qalǵany da maǵan batty.


Úıelep, ornynan ol tura almady,

Ker qulyn shýmen biraq shubalmady.

Ústinen enesiniń ersili-qarsyly

Shapqylap, salyp oınaq shyǵandady.


Jylqynyń jer qaıysqan tabynynda,

Kóp qulyn týǵan erte taǵy munda.

Bulǵaqtap oınaý túgil, turatuǵyn

Búrisip enesiniń baýyrynda.


Quıryq ta, sýyqta sol qulaq ta úsip,

Úzilip túp ornymen qaldy túsip.

Ker shunaq muny da áste elemedi,

Qarda oınap, quldyrańdap, quraqqa ushyp.


Arqanyń aıazy oǵan darymady,

О́ziniń enesine jarymady.

Bıege taǵy da eki qatar telip,

Kelisip asyraýy, arymady.


Osylaı adamǵa aıtpaı bes jyl baqtym,

Tolqynyn kóńilimniń tasqyndattym.

Topqa bir, tiri bolsań, salarmyn dep

Keýdemde úmit otyn ushqyndattym.


Túbinde er qanaty, dosy bolar,

Degeniń kúısiz júırik osy bolar.

Jylqynyń qasıetin bilmeı óter

Qulaqtyń shunaǵynan shoshyǵandar.


Tórt aıaq, quıma tuıaq – sińirleri

Tartylǵan arqandaıyn jelidegi.

Bes qarys qara saba moıynyndaı

Keń jatyr tegeneli kótkenshegi.


Deldıgen qos tanaýdyń demi tereń.

Jańylmas qalybynan shólirkegen.

Kórgende uly jıyn alamandy

Jaratar ózin-ózi, kámil senem.


Áýrelep terin alyp zoryqtyrma,

Táýbelep tań asyryp zaryqtyrma.

Aýyryp qaldy deme sulyq tursa,

Záýde de sýdan jáne taryqtyrma.


Ker besti kemel syndy kóteredi,

Jeti kósh jerden báıge áperedi.

Jaıylyp jaqsy ataǵyń bar qazaqqa,

Dabysyń keleshekke keter edi.


Árıne, balam, meni tergemeısiń,

Jortqanda jolyń bolyp erlegeısiń.

Kelmese osy aıtqanym, endi qaıtyp

«Ata» dep maǵan sálem bermegeısiń.


Jalǵyz-aq: súıegińnen tana kórme,

Atyńa óziń minip shaba kórme.

Jaıdan-jaı Qanaı seni aparmaıdy,

Selkeýlik senimine sala kórme.


Keýdemde kómbe nebir jatyr myna,

Kórgenmin atań Qalaq batyrdy da.

Atańa balýandyǵyń tartqan eken,

Kúreske irkilmeı tús, qapyl qalma.


Múshelge kirgenińdi bilgizersiń,

Saıma-saı tórt qubylań, yrǵyn ersiń.

Basyna basqa bala ıe bolmas,

Ker atqa Nurbegimdi mingizersiń.


Qarakók besti ózińniń minýińe,

Jadyrap zamandaspen júrýińe.

Bes kóshtik jerden keler qaýmeti bar,

Jaraıdy jáne kókpar ilýińe.


Qoldasyn arýaǵy atań Qalaq,

Meniń de bergen osy batam, qaraq!

...Aqjarma tilek qosyp Musaquldy

Aq jolǵa attandyrdy Kenebaı qart.


(Jalǵasy bar)

Banner
Sońǵy jańalyqtar

«Qazaqmys» jospardy asyra oryndamaq

Ekonomıka • Búgin, 08:55

Turar týraly tolǵady

Rýhanııat • Búgin, 08:53

Ataýlar men esimder – eldiktiń belgisi

Qazaqstan • Búgin, 08:51

Altyn Orda tarıhy tarazylandy

Rýhanııat • Búgin, 08:48

Temir jol tasymaly jetildirile túsedi

Qazaqstan • Búgin, 08:43

Bir ótinishpen – birneshe qyzmet

Qazaqstan • Búgin, 08:42

Bolgarııada ótken basqosýǵa qatysty

Parlament • Búgin, 08:37

Qaterli isiktiń aldyn alýǵa bolady

Medısına • Búgin, 08:30

EAEO: endigi daý kómirge qatysty

Álem • Búgin, 08:26

Masyl bolma, asyl bol!

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Benzın qymbattaı ma?

Qazaqstan • Keshe

«Syryńdy aıtshy, dúnıe...»

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Yrysbek Dábeı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Amangeldi Seıithan

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Serjan Zákeruly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Janat Jańqashuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kitap oqyp, rýhanı baı bol

Qazaqstan • Keshe

Juldyzdaı aǵyp ótken

Aımaqtar • Keshe

«Kóktem aýylynyń» aqsaqaly edi

Rýhanııat • Keshe

Abaı ulaǵaty – urpaqqa amanat

Rýhanııat • Keshe

Qyrǵyz eli Abaıdy ardaqtady

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar