Ádebıet • 05 Mamyr, 2019

Aıbarynan pende ataýly seskengen

1372 retkórsetildi

Búgin nazarlaryńyzǵa talantty aqyn, "Daryn" memlekettik jastar syılyǵynyń ıegeri Azamat Tasqaraulynyń bir top jańa óleńderin usynyp otyrmyz. Aqynnyń jaýhar jyrlarymen jan saraıyńyzdy jadyratyńyz, qurmetti oqyrman!

***

О́zen keship óskem men,

Sóıtsem...

О́mir, sirá, las.

Qotyr taılaq kóshke ergen,

Dobal taıaq, dyń aǵash.


Ári súreń, ári sel,

Kez kelmeı júr «ketsem...» der.

Eski jyrym áli sol,

«Esik aldy top sheńgel».


Búrikpe muz, jol búrik,

Mal jatqandaı tońǵa nyq.

Oma qapsaq sol júrip,

Omaqastyq oń baryp.


Tar kezeńde tarbań bop,

Tartar japyraq, túbir-aı.

О́zim tańdap alǵam joq,

Solaı bolǵan ǵumyr-aı...


***

Jyljyma muz jyldardan,

Muz bekigen shyńdardan,

Budyrmaǵy omby-omby bop qalǵan,

Basyn ózi alatuǵyn aq qardan,

Meniń janym jaralǵan-aý, jaraldy,

Onyń ishi – jáhannamdaı qarańǵy.

Onyń ishi – alaı-dúleı boran-dy,

Sodan bolar, jıi jaýrap qalam-dy.


Sodan bolar, joq kóktemim, joq kúzim,

Esimim de esh tizimde joq-ty uzyn.

Kózden jasym yrshıdy kep, yrshıdy-aý,

«Kersenimdi» kergen kezde kók muzym.


Onyń ishi – tutas jyltyr, qabyrshaq,

Qabyrshaqty qarpyp jegen – aýyr sát.

Tońyp ǵana aýyramyz, aýyrsaq,

Qar astynan tabylamyz, tabylsaq.


Súrik etik, sup-sur tartqan suryq bar,

Susty kúnge bop baramyn kiriptar.

Qustar munda qonbaǵaly qaı zaman,

Qanat-qanat qar jaýady...

Sýyq qar.


Sýyq qardan – aıbat, jiger, dármenim,

Kóz ashqaly qańtar edi kórgenim.

Qursaǵynan jaralǵasyn Muztaýdyń,

Muz bolmaýǵa qandaı haqym bar meniń?!.


Sodan, sodan meniń janym – shaǵyr muz,

Máńgilik muz – shaǵyr muz,

Erimeıtin aýyr muz!

...Aıbarynan pende ataýly seskengen,

Aıaz tógip, qar boratqan dáýirmiz.



***

Jeldiń betin jel qaıtaryp kún ótti,

Sekpil qanat qar soqtalap júdetti.

Sere qundaq bir saǵynysh tyrnaıdy-aý,

Jýsan ıisi sińip ketken júrekti.


Qysh molaǵa qustyń jasy tamǵandaı,

Teńbil aıdan tún tamady sormańdaı.

О́mir súrsem eken deısiń ókinbeı,

О́mir súrsem eken deısiń aldanbaı.


Bir saǵynysh...

Tuman jaqqa yqtyrǵan,

Tuman jaqtan tyrna muńyn juqtyrǵam.

Kúıgen saıyn kúnderdi izdep júrem men,

Ker qula attyń shashasyna shyq tunǵan.


Bulttar ǵana boz shýdasyn taraıdy,

Jas emendeı tik kóterdik talaıdy.

Kóp keshege tórin berip júrektiń,

Kóılegimniń jaǵasy erte qaraıdy.


Ne bolady jel ótine er kónse,

Jyr jazaıyn...

Juldyz aǵyp sóngenshe.

Jýsan ósken júrek sýyp qalǵansha,

Sýyt júris bir júrginshi kelgenshe.


Shyrt úzilgen júgen qalyp kermede,

Shombal túnde kisineımin men nege?!.

Aq qaǵazǵa shuqshııamyn sodan-soń,

Arýaq kútken adam qusap bólmede.


Aǵash atqa mingizbegen jóndep te,

Bul tobyrǵa joq-aý, joq qoı mende ókpe.

Áli kúnge ańǵal, albyrt balamyn,

Qara óleńim, kókirekten sen ketpe!..


Qoısyn, meıli, tylsymymen tún matap,

О́mir degen kimge - qaıǵy, kimge - ataq.

Ý ishpegen pysyqtardyń sátinen,

Bir ǵumyrym,

Jyr-ǵumyrym qymbat-aq.


***

Bul ómir oıynnyń bir túri degenmin,

Keıipker ishinde oıynshyq-denemniń.

Ýaqyt – jeńimpaz, sońyńa jetkizer,

Basyńnan bulttardy, zamandy ótkizer.

Jabyǵyp otyrmyn. Jarymjan kúıdemin.

Az ǵashyq bolǵanmyn. Tym qatty súıgenmin.


Oılaýshy em ózenniń kópir dep quramy,

Kópirden óte almaı kóp úmit qulady.

Esinep Ýaqyt tur, muńaıǵan tárizdi,

Muńaıtyp tur ma álde meni men tamyzdy?..

Jabyǵyp otyrmyn. Tún sóılep sanamda...

Baqytty bolǵanmyn. Taǵy da bolam ba?


Aspannyń úreıi jerde dep jazǵanmyn,

On eki jasymda alǵash kór qazǵanmyn.

Aınaǵa qarasań, Ýaqytty kóresiń,

Ol seniń ótkeniń, óteriń, elesiń.

Jabyǵyp otyrmyn. О́zimdi aıadym.

Saqyldap kúlemin. Túkirip qoıamyn.


Qadirli zamandas, oıymdy uǵarsyń,

Sen biraq... oıynshyqtyń baǵasy shyǵarsyń?

Asylyp ólýden saqtaıtyn shyǵar dep,

Oıymdy syıladym, ótpe oǵan qumar bop.

Jabyǵyp otyrmyn. Jalǵyzdyq kem emes

Aýadan, aspannan. Bári de – ereges!

 



ÁPKE


(4 sheginis)


1


Bul qalaǵa kóndi júrek, kóndi dem,

Al, kirpigim nege zil?

Kimge aıtaıyn, kimge oqıyn endi men

Túngi jeldiń merezin?..


Joq, álde, men baramyn ba eskirip?

Qorqarym bar ózimnen.

Kóńildi ánge salsam boldy keshkilik,

Qan tamady kózimnen.


О́mir jatyr sahnadan shań iship,

Kitaptarym ishinen.

Mańdaıyma jol túsedi taǵy shik:

Aı kiredi túsime.


Bul qalaǵa kóndi qaıǵy, kóndi ilim,

Qyzyl tańnan jaraly.

«Aqyn degen – muń» ekeni belgili,

Las jáne Qaraly.


Esten tańǵan qara jańbyr, zarlyǵym,

Gúl bilgende semerin.

Únsiz ǵana kúz tyńdaıdy barlyǵyn,

Kúz biledi sebebin.


Bizdi uqpaıdy,

Baǵyn kútken aýlaqtan,

Nadandyqtyń danasy – el.

Kúnge qaraı qarashyǵyn aýnatqan

Japyraqtar ǵana ásem.


Baq degenniń bar ma osy, ápke, keregi,

Qurala ma ol tastardan?

Baqyt jaıly bir shýmaǵym bar edi,

«Táıiri-aı...» dep bastalǵan.


Ýaqyt bizge kórin beker qazbasyn...

Men bárin de túısinem!

Aǵyl, tógil, ańyratshy, kóz jasym,

Jýynaıyn ıisińe.


Sizge degen saǵynyshtyń uıqysyn

Buza almaıdy esh adam.

Kóshelerdiń qalyń aıqysh-uıqyshyn

О́leńsiz de keshe alam.


Al, ázirge, jel oınasyn qalamen:

Túrinen sol qojanyń!

Men jaı ǵana jalǵyzdyqtyń mamany em,

Siz bilesiz o jaǵyn.


Taǵy da bir kún jyljydy aıtýly,

Sezdirdi de salqynyn.

Sizdi eske sap...

Sizdi eske sap Aı týdy,

Janym, ápkem, altynym.



2


Mańymda kúz demigip qańyraǵan,

Tún keldi jol ortada taǵy maǵan.

Aq jańbyr.

Damqyl qala.

Muńaıǵan jel.

Adamdar – birin-biri tanymaǵan.


Jalǵyz Kúz.

Jalqy túnge qulaıdy eren,

Men soǵan senim artyp, Qudaı kórem.

Sózimniń sýretterin qalqyp ushqan

Aıǵyzdap súrtem ishki laımenen.


Jalǵyz Kúz.

Jalqy jańbyr tókken edi...

Muńly eken;

Bálkim, meni jek kóredi?..

Áıteýir, tamshylary qurǵaq múldem...

Ol maǵan uqtyrtpaqshy, ápke, neni?..


Neni uǵam,

Ne kúteıin enjarlymnan?

О́leńdi jan emes em arzan qylǵan.

Sup-sýyq oı basady kókiregimdi,

Sytylyp jetken maǵan sol jańbyrdan...


Ol túndi kúrsintedi sosyn maǵan:

Aı sóılep,

Uıqy bezi shoshynbaǵan.

Ańyrap bos qalǵandaı alty qurlyq,

Qańyrap, qara basyp, qasym qaǵam.


Esh aqyn salmaıtuǵyn saldym ba ánge?

Ápketaı, túske aýdym ba, aýdym ba óńge?

Adamdar – birin-biri tanymaǵan.

Bul, múmkin, aýrý shyǵar?..

Saýmyn ba álde?..


Qyzara burqyraıdy taǵy esten sel...

Aq jańbyr.

Qurǵaq jańbyr.

Jańa óshken sher.

Ápketaı, «Botam...» deshi bult arqyly,

Bıigim, jalǵyz gúlim, nárestem sol.


Aq jańbyr.

Qurǵaq jańbyr.

Tamǵan álem.

Jan qanǵan – jaryq qanǵan, qanǵan órem.

Daýystap jalǵyzdyǵyn jelge oqýda

Shylymnyń tuqylynda janǵan óleń.


Ras, maǵan shatyr da óleń, jalbyz da óleń,

Qańǵyryp ketem bir kún tańǵy izbenen.

Ázirge jarymjan tún janymda otyr,

«Bári de aqyndardyń jalǵyz!» degen.


Saǵynysh,

Sansyz kúnnen attaıdy arman,

Bir eles kóz aldymda joqqa aınalǵan.

Jan degen jalǵyz shýmaq óleń sonda,

Tán degen qonaq úıge toqtaı qalǵan.


Tún ǵana:

Úmiti kerneı,

Ýaıymy aldaı...

Aq jańbyr taǵy sóıler jaıy bardaı.

Kónergen bir shýmaqqa júregim-aý,

Jatqany qarańǵydan aıyǵa almaı.


Ápketaı,

Túrlengenim qalaı myna...

Bul ómir, ras, túrme – talaılyǵa.

Túngi eki.

Qudaı uıyqtap qalǵan bolar,

Bir myzǵyp alaıynshy...

Jaraıdy ma?..



3


Kóshede tamshylar kúzgi,

Ýaqytty suraımyz kimnen?

Jel, beker aldama bizdi,

«Osy shaq bolmaıdy múldem».


Juqardy Aı – eseımes bala.

Kelemin jeńildep denem.

Kóz jasyn súrtedi qala

Kúrsingen japyraqpenen.


Adamdar – kóleńkesi uzyn.

Jaýyp tur kókshiltim eles.

Juldyzdar – tamaǵy qyzyl,

Al, aspan ádemi emes!..


Kóshede tamshylar kúzgi,

Úkiniń uıqysyn baqqan.

Tamshylar izdeıdi Sizdi,

Tamshylar retsiz aqqan.


Juqardy Aı arqalap júgin

Jerleıtin tustan...

Mazamdy almady búgin

Qarǵalar jáne de qustar.


Aınala neondar janǵan.

Bizge, ápke, laıyq ushý!

Ertede kúz ǵana bolǵan:

Qaraıǵan sheńberdiń ishi.


Qolymnan qulady kese.

Kezekte:

Aq jańbyr jaýar.

Men Sizden kútken em keshe

Habar...


Ápketaı, sharshaǵan shyǵar

Jastyǵym – qyńsyldaq ıtim...

Myna tún oqıdy duǵa

Moldadaı alqymy shıki.


Kóshede tamshylar kórkem,

Jel álek jolymdy joryp.

Men Sizge baramyn erteń

Aqkóńil qarasha bolyp.


Juqardy Aı.

Kóńili bekem.

Jótelgen juldyzdar túsi.

Ápketaı, men jalǵyz ekem...

Qaraıǵan sheńberdiń ishi.


4. SAǴYNYSh


Saǵynamyn...

Neni saǵynamyn osy men?

Kimdi saǵynamyn?

Tańǵa jınalamyn, sodan soń túnge shaǵylamyn.

Gúldi saǵynamyn ba –

Erinime alqońyr tańdaıyn tıgizgen?

Ymyrtty saǵynamyn ba –

Shaıtanǵa salqyn mańdaıyn súıgizgen?

Jumyr basymdy súırelep qaıta týýdy saǵynamyn ba,

Joq, álde,

erkelep kúlýdi saǵynamyn ba?..

Áı, áı, erkem...

Jylaýdy saǵynamyn-aý osy men:

Úkiniń kıesin tamyzamyn sonda árbir ǵashyqtyń esine.

Olar uǵady sonda:

Qaıǵy tereń bolǵanda, Qudaı jaqyn bolatynyn,

Jan nurly bolǵanda, Baqyt ózi qonatynyn...

Olar uǵar edi sonda:

Qulaqsyz estýdi, kózsiz kórýdi,

Dinge senýdi, ıaǵnı, ózine senýdi!..

Ádildik bolmaıtynyn – ádiletsizdik bolmasa,

Arman aldaıtynyn – senýshi durys bolamasa.

Saǵynamyn...

Kimdi saǵynamyn?

Jalpy, saǵynyp ne etemin?

Mendegi aqylǵa bóten bul qazaq, bóten ún...

Tordaǵy qus usharyn umytady ǵoı,

Adamdar da áste oılamaıdy eken keterin.

Ápkemdi saǵynamyn-aý, sol ǵana túsinedi,

Bıik ánine tartatyn qusym edi...

Neni saǵynamyn osy men?

Jazýdy saǵynamyn-aý:

Az sóıleýdi úırendim, salmaq salmaımyn óńeshke...

Mańdaıym tıedi solaı azýǵa.

Oı, barlyq aqyn bir-aq kitapty jazýda emes pe?

Oı, barlyq aqyn bir ǵana kórdi qazýda...

Saǵynamyn...

Basqa amalym bar ma endigi?

(Buzýshylyq sarynym jany tazaǵa bola almaıdy úlgili).

Bir ortaǵa syımaı júrgen qaıran basym,

Bir tabytqa syımaıtynyń belgili.

Kimdi saǵynamyn osy men?

Alǵashqy ińkárlikti saǵynamyn!

Alǵashqy ińkárlikti saǵynamyn – balalyǵymdy saǵynamyn,

Japyraq ıisinen tarqatylǵan qara burymdy saǵynamyn...

Sezimdi saǵynamyn,

Siri jerdegi tirlikten tonalyp bolǵam...

Eń bastysy, О́zimdi saǵynamyn,

Qara túnge shyqqan da, joǵalyp qalǵan...


***


Qudyqtarǵa jýyq bolǵym kelmeıdi,

Túbi joq.

Qońyr kúzdeı sýyq bolǵym kelmeıdi,

Muńy bar da, tili joq.


Erte kelip erte ketkim kelmeıdi,

Qııý qaıda ómirdi?!

Jyly sózben erkeletkim kelmeıdi

Kóńildi.


Aıdy estimes qatty bolǵym kelmeıdi,

Túnimen.

El jaıaýda atty bolǵym kelmeıdi,

Shynymen.


Júregimdi asha salǵym kelmeıdi

Janǵa kez kelgen.

Bes kúnimdi shasha salǵym kelmeıdi

Bos sózdermen.


Úıime de jaqyn bolǵym kelmeıdi,

Bar týysym – jel, eles...

Jáne múldem aqyn bolǵym kelmeıdi,

Jazatyn da men emes.




Sońǵy jańalyqtar

Taldyqorǵanda úshem dúnıege keldi

Aımaqtar • Búgin, 09:06

Munaı-gaz sektorynyń syn saǵaty

Ekonomıka • Búgin, 07:22

Qomaqty qarjy bólinedi

Pikir • Búgin, 07:20

Mal baqqanǵa bitedi

Aımaqtar • Búgin, 07:10

Jatyr moıny obyrynyń aldyn alady

Medısına • Búgin, 06:57

Zulmat zardaby

Tarıh • Búgin, 06:54

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Halyq únemdeýge kóshti

Ekonomıka • Búgin, 06:35

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Uly náýbet: qasireti men taǵylymy

Tarıh • Búgin, 06:30

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar