Ekologııa • 16 Mamyr, 2019

Elorda ekologııasyn jaqsartý mádenıetimizge de baılanysty

709 retkórsetildi

Nur-Sultandaǵy halyq sanynyń 1 mıllıondy erkin eńsergenine de birneshe jyl bolyp qaldy. Statıstıkalyq derekterge sensek, qaladaǵy tirkelgen kólikterdiń sany 300 myńǵa jýyqtapty. Bas qalanyń kóbeıgen halqy, keńeıgen aýmaǵy, qaptaǵan kóligi, ashylǵan óndiris oryndarymen birge ekologııalyq ahýaly da kúrdelene túsetini túsinikti. Sonymen, qaladaǵy ekologııalyq ahýal qalaı? Oǵan monıtorıng jasala ma? Qys mezgilinde aýany torlap, adamdardyń ókpesin qapqan kómir tútininen qalaı qutylamyz? Osy jáne basqa da saýaldarǵa jaýap izdegen edik.

Jalpy, qandaı da bir qala­nyń nemese aımaqtyń eko­lo­gııalyq jaǵdaıy atmosferanyń lastaný ındeksimen (ALI) ól­she­nedi eken. Qalalyq qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵatty paıdalaný basqarmasynan alynǵan derek boıynsha, Nur-Sultan qalasynda 2018 jyly ALI 4,95 birlikti qurap, 2017 jylǵy kórsetkish saqtalypty. 

– Qazir qalanyń aýa bas­seıni ahýalynyń kórsetkishi tur­ǵyndardyń tirshilik áreketi úshin ekologııalyq turǵydan qo­laıly sanalady. Respýb­lı­kalyq bekitilgen normatıvtik qujat­tar boıynsha ALI máni 5 birlik­ten az. Bul atmosfera aýasynyń lastanýynyń tómengi deńgeıine, ıaǵnı I topqa jatady, – deıdi tabıǵat paıdalanýdy retteý salasyndaǵy memlekettik qyzmetter bóliminiń basshysy Ábdimanap Jumadildaev. 

Sonymen qatar «Qazgıd­romet» RMK qaladaǵy atmos­feralyq aýa men jerústi sýla­rynyń sapasyna monıtorıng júr­gizedi eken. Nur-Sultan aýasy­nyń lastanýyna negizinen sta­sıonarlyq jáne jyljyma­ly lastaýshylar áser etedi.  Aýa­nyń lastanýynyń 95 paıyzy osy ekeýiniń «úlesinde». Sta­sıo­nar­lyq dep otyrǵanymyz úıler men óndiristerdiń murjalary.

Nur-Sultan qalasy ákimdigi tarapynan qorshaǵan ortany qorǵaý bo­ıynsha qandaı sharalar atqarylýda? Alda qandaı sharalar josparlanǵan? Bul týraly Á.Jumadildaev:

– Jyljymaly jáne stasıonarlyq lastaýshylardyń áserin tómendetý úshin tıisti jumystar atqaryldy jáne aldaǵy ýaqytta da atqaryla bere­di. Máselen, ákimdik qaladaǵy eko­lo­gııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa ba­ǵyt­talǵan 8 bloktan jáne 132 is-sharadan turatyn «2018-2020 jyl­­darǵa arnalǵan Nur-Sultan qala­synyń qorshaǵan ortasyn sa­ýyq­­­tyrý keshendi is-sharalar jos­pary»  bekitilgen. Osy keshendi jos­­pardyń aıasynda kommýnaldyq uıymdardyń avtokólikteri gaz motorly otynǵa aýys­tyrylady. Qazir qala kóshelerinde júrgen 1500 avtobýstyń 738-i «evro-5» standartyna jatady. Qalǵan 762 avtobýsty  gazǵa aýystyrý qolǵa alynyp jatyr. 560 taksıdi gaz-motorly otynǵa aýystyrý týraly memorandým bar. Qazir qalada 158 ekotaksı gaz-motorly otynmen júredi, – dedi.

Joldar júıesin damytýdyń da ekologııaǵa áseri bar eken. Avtokólik qozǵalysynyń qarqynyn azaıtý ar­qyly atmosferaǵa taralatyn ýly gaz­dy azaıtýǵa bolady. Qalada 34 shaqyrymdyq velosıpedshiler joly salynyp jatqanyn da aıta keteıik.  Jobanyń ekinshi kezeńinde 127 shaqyrym velojol salynbaq. О́tken qysta Yutong  fırmasynyń elektravtobýstary qanatqaqty rejimde elordalyq jolaýshylardy tası bastady. Qazirgi tańda klımattyq jaǵdaıdy jáne tehnıkalyq parametrlerdi eskere otyryp, elektravtobýstardy qoldaný tıimdiligi zerttelýde.

–  «О́KM Operatory» JShS elektromobılder úshin elordada 50 elektr zarıadtaý stansasyn ornatty. Aldaǵy ýaqytta suranysqa oraı ta­ǵy da salynýy múmkin. Joldardyń boıyna jasyl jelekter otyrǵyzý ekologııalyq jáne arhıtektýralyq turǵyda mindetti bolyp sanalady. 2015 jyly qala boıynsha 19 202 aǵash, 2016 jyly – 29 838 aǵash, 2017 jyly – 30 737, byltyr 37 176 aǵash otyrǵyzyldy. Atmosferadaǵy  ýly gazdyń úlesin azaıtý úshin osy tektes jumystar atqarylyp jatyr, – deıdi Á.Jumadildaev.

Qalalyq ekologııa basqarmasynyń habarlaýynsha,  elordada  qaldyq­tardy bólek jınaý, organıkalyq túr­lerin qaıta óńdeý jáne joıýdy uıymdastyrý boıynsha qanatqaqty jobany júzege asyrý jónindegi jol kartasy bar eken. 

– «Qurǵaq» fraksııany bólek jınaý úshin 6 276 sary eýrokonteıner men qaldyq shyǵaratyn 25 Iveko kóligi satyp alyndy. Halyqaralyq sarapshylarmen keńese otyryp, «Kompost Sıstems» aýstrııalyq tehnologııasy boıynsha tehnıkalyq topyraq alatyn jabyq kompostaý ádisin qolǵa aldyq. Shamamen 30 kún ishinde organıkalyq qaldyqtardy jedel kompostaý, ıaǵnı tyńaıtqysh retinde topyraqqa sińirý qarastyrylǵan. Bul qaldyqtardy 40 paıyzǵa deıin azaıtýǵa múmkindik beredi, – dep habarlady tıisti basqarma ókili. 

Onyń aıtýynsha, Nazarbaev Ýnı­­­­­versıteti mamandarymen birge qa­la aýmaǵyndaǵy qaldyqtardyń qu­ramy zerttelip,  25-30 paıyzyn óń­­­deýge bolatyny, 46 paıyzy or­ga­nıkalyq fraksııaǵa jatatyny anyq­talypty.  

Keıingi jyldary qys mezgilinde aýany torlap, qolqany qapqan kó­mir­diń tútininen qutylýdyń joldary qarastyrylýda. Máselen, qaladaǵy jeke menshik turǵyn úı alaptaryn ta­bıǵı gazǵa kóshirýdiń jáne gaz tara­tý beketterin salýdyń jospary jasal­ǵan. Byltyr qalany gazdandyrý jumy­sy­na 24 mıllıon teńgeden astam qa­rajat qarastyrylypty. Sóıtip Turan dańǵylynyń boıynda gazdandy­rý beketi salynyp, oǵan Nazarbaev Ýnı­versıteti men Ǵarysh ortalyǵy, Qor­ǵa­nys mınıstrliginiń akademııasy qosylǵan.

«Saryarqa» magıstraldy gaz qubyry kelgennen keıin kómirdi kógildir otynmen almastyrý qarqyn­dy túrde júretini, kógildir otyn bas qalanyń ekolo­gııalyq ahýalyn aıtarlyqtaı jaqsar­tatyny sózsiz. Aıtalyq, aýaǵa taralatyn ýly zattardyń kólemi 70-80 paıyz­ǵa deıin tómendeýge tıis. 

Jalpy, qalanyń qorshaǵan orta­sy­nyń jaqsarýy birinshi kezekte hal­qy­nyń ekologııalyq mádenıetimen baıla­nysty ekeni anyq. Bul úshin adamdar óz tóńiregin taza ustap, Ekologııalyq ko­deks talaptaryn buljytpaı oryndap, ekologııalyq taza kólik túrlerin tań­dap, velosıpedpen nemese jaıaý kóbirek júrýi kerek.

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Sabaqtastyq hám sapasyzdyq

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Igerilmegen rezervter kóp

Qazaqstan • Búgin, 09:04

Eli qoldaǵan qundy qujat

Qazaqstan • Búgin, 09:02

Damýdyń sapaly kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 09:01

Halyq únine qulaq asatyn memleket

Qazaqstan • Búgin, 08:57

«Qazaqmys» jospardy asyra oryndamaq

Ekonomıka • Búgin, 08:55

Turar týraly tolǵady

Rýhanııat • Búgin, 08:53

Ataýlar men esimder – eldiktiń belgisi

Qazaqstan • Búgin, 08:51

Altyn Orda tarıhy tarazylandy

Rýhanııat • Búgin, 08:48

Temir jol tasymaly jetildirile túsedi

Qazaqstan • Búgin, 08:43

Bir ótinishpen – birneshe qyzmet

Qazaqstan • Búgin, 08:42

Bolgarııada ótken basqosýǵa qatysty

Parlament • Búgin, 08:37

Qaterli isiktiń aldyn alýǵa bolady

Medısına • Búgin, 08:30

EAEO: endigi daý kómirge qatysty

Álem • Búgin, 08:26

Masyl bolma, asyl bol!

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Benzın qymbattaı ma?

Qazaqstan • Keshe

«Syryńdy aıtshy, dúnıe...»

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Yrysbek Dábeı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Amangeldi Seıithan

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Serjan Zákeruly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Janat Jańqashuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kitap oqyp, rýhanı baı bol

Qazaqstan • Keshe

Juldyzdaı aǵyp ótken

Aımaqtar • Keshe

«Kóktem aýylynyń» aqsaqaly edi

Rýhanııat • Keshe

Abaı ulaǵaty – urpaqqa amanat

Rýhanııat • Keshe

Qyrǵyz eli Abaıdy ardaqtady

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar