Rýhanııat • 10 Maýsym, 2019

Tilder soǵysy

399 retkórsetildi

Qazir jer betinde árbir til óziniń bıligin arttyryp, yqpal aýmaǵyn keńeıtý úshin qııan-keski soǵys júrgizip jatyr. Bul soǵysta jeńgen til – qýattanyp, áskeri kóbeıedi, ıelik aýmaǵy ulǵaıady, kókjıegi keńeıedi. Jeńilgen til kúnderdiń kúninde jerlenedi.

Qazaq tiline shabýyldy HH ǵasyr basynda orys tili bastady. Osy tusta qazaq tiliniń qolbasshylary qorǵanysty kúsheıtip, áskerdiń sany men sapasyn arttyrýdy kózdedi. Sarbazdarǵa arnap oqýlyqtar jazdy, mektepter ashty. Árip reformasyn jasap, tóte jazýdy dúnıege ákeldi. Iаǵnı, qazaq tiliniń qolbasshylary qolynan kelgenniń bárin istedi. Soǵys zańy boıynsha aldymen qolbasshylardy qurtý kerek. Qolbasshydan aıyrylǵan ásker qaıda barmaq. Sóıtip jaýlar qazaq tiliniń ǵalamat, talantty qolbasshylaryn qurtyp tyndy. Áskeriniń toz-tozyn shyǵardy (1931-1932 jyldardaǵy ashtyq pen 1937-38 jyldardaǵy repressııa).

Keńes ókimeti ornaǵannan keıin til soǵysy tipti údeı tústi. Qazaq tili myńdaǵan jyl qoldanǵan arab álipbıi 1929 jyly latynǵa, 1940 jyly kırıllısaǵa aýystyryldy. Soǵys tilimen aıtqanda qazaq tili áskeriniń qolyndaǵy qarýyn qysqa ýaqyt ishinde eki ret sapasyzdandyrdy. Osylaı qazaq tiliniń áskerleri mújildi, jasydy.

Álipbı ózgertý aıaqtalǵannan keıin til zańdylyqtary saqtalmaǵan oqýlyqtar shyǵaryldy. Oryssha termınder qazaq termınderin yǵystyrdy. Úndestik hám býyn zańy ádeıi buzyldy. Qazaq tili sıngarmonızminde joq áripter tyqpalandy.

Soǵys úkimi boıynsha «jeńimpaz – patsha, jeńilgen – qaraqshy». Qazaqsha aıtsaq «jeńilgenniń sózi qursyn». Jeńilgen qazaq tiliniń qolbasshylary men qalyń qoly «qaraqshy» ispetti. Orys tiliniń qolbasshylary Reseıde otyryp-aq qýatty oqty zymyrandary radıo, kıno, teledıdar, ınternat, baspa ónimderi arqyly qorǵanysy álsiz qazaq tiliniń shebin qalaǵan ýaqytynda bombylaıdy. Onymen qoımaı Qazaqstanda ómir súrip jatqan áskerleri men ózimizden shyqqan «satqyndardy» erkin paıdalanady.

Soǵys zańy boıynsha «ıt jeńgenin talaıdy». Bul «talaý» qoǵamnyń tómengi deńgeıinen memlekettik deńgeıge deıin jetti.

Soǵys – ádiletti jáne ádiletsiz dep bólinedi. Qazaq tiliniń qazaq elindegi ústemdigi úshin soǵys – ádiletti soǵys. Bul soǵysta qazaq tiliniń jeńiske jetýine zańdyq ta, moraldyq ta, quqyǵy bar. Eger sarbazdary shynaıy soǵysa alǵanda qazaq tili jasqanshaqtyǵy men namyssyzdyǵynan arylady. Kirlegen aryn tazartady. Odan ózge eshteńe de joǵaltpaıdy.

«Orys tilinsiz kúnimiz joq» deý ishki jaýdyń sózi? Olaı emes. Taldap kóreıik:

Birinshiden, qazaq tili – orys tili kelmeı turǵanda tutas qazaq handyǵynyń memlekettik tili bolyp, óz fýnksııasyn tolyq atqarǵan. Demek, qazaq tili memlekettik til fýnksııasyn atqarýǵa qarymy áli de tolyq jetedi.

Ekinshiden, orys tili qazaq dalasyna otty qarýdyń kúshimen kirip, qazaq tiliniń mártebesin zorlyqpen tartyp alǵan. Sondyqtan ol qazaq tiliniń aldynda – qylmysker.

Úshinshiden, qazirgi dúnıe júzindegi tilderdiń jurt moıyndaǵan yqpaldylyǵy jaǵynan orys tili – 3-shi sanattaǵy til. Endeshe, orys tilin jaqtaýshylar qudyqtaǵy qurbaqa sekildi «aspannyń úlkendigi qudyqtyń aýzyndaı ǵana» dep orys tiline jarmasyp alýy eshqandaı aqylǵa syımaıdy.

Tórtinshiden, táýelsizdikten keıin qazaq tili Ata zańymyzda memlekettik til dep jazyldy. Endeshe onyń ústemdiginiń aty zatyna saı bolýy kerek. 

Besinshiden, qazirgi árqıly qoǵamda kóp adamdar bir tildi ǵana erkin meńgergen bolady da, ózi ómir súrip otyrǵan ortada sol tildiń ústemdik alýy úshin kúsh salady. Onyń zańǵa, arǵa, ádilettikke saı keletin, kelmeıtinimen sanasyp jatpaıdy. Qazirgi Qazaqstanda orys tiliniń ústemdigin saqtap qalǵysy keletinder osylar. Olar eski súrleýden shyqqysy kelmeıdi jáne qazaq tili jaýyngerleriniń tózimdiliginiń de shegi bar ekendigimen sanas­paıdy.

Qazaq tiliniń sońǵy «okoby» – otbasy. Áli talaı áskerler keler-keter, áli talaı qolbasshylar týar, urandatar. Tek qazaq tiliniń óz dalasyndaǵy ústemdigi máńgilik bolsyn dep tileıik!

Qazaq tiliniń árbir sarbazyna aıtarymyz: «Avtobýsta qazaqsha bılet suradyń ba? Dúkende qazaqsha saýdalastyń ba? Minbede qazaqsha sóıleı aldyń ba? Qazaq tili úshin, tipti kishkentaı paıdaly is isteı aldyń ba? Sen qazaq tiliniń ólýine múddeli bolmasań,  onda sol tilde sóıle! Sol tildi paıdalan!» О́z ana tilin bilmeıtin adam – ózge tildiń jaýyngeri.


Banner
Sońǵy jańalyqtar

Igerilmegen rezervter kóp

Qazaqstan • Búgin, 09:04

Eli qoldaǵan qundy qujat

Qazaqstan • Búgin, 09:02

Damýdyń sapaly kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 09:01

Halyq únine qulaq asatyn memleket

Qazaqstan • Búgin, 08:57

«Qazaqmys» jospardy asyra oryndamaq

Ekonomıka • Búgin, 08:55

Turar týraly tolǵady

Rýhanııat • Búgin, 08:53

Ataýlar men esimder – eldiktiń belgisi

Qazaqstan • Búgin, 08:51

Altyn Orda tarıhy tarazylandy

Rýhanııat • Búgin, 08:48

Temir jol tasymaly jetildirile túsedi

Qazaqstan • Búgin, 08:43

Bir ótinishpen – birneshe qyzmet

Qazaqstan • Búgin, 08:42

Bolgarııada ótken basqosýǵa qatysty

Parlament • Búgin, 08:37

Qaterli isiktiń aldyn alýǵa bolady

Medısına • Búgin, 08:30

EAEO: endigi daý kómirge qatysty

Álem • Búgin, 08:26

Masyl bolma, asyl bol!

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Benzın qymbattaı ma?

Qazaqstan • Keshe

«Syryńdy aıtshy, dúnıe...»

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Yrysbek Dábeı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Amangeldi Seıithan

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Serjan Zákeruly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Janat Jańqashuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kitap oqyp, rýhanı baı bol

Qazaqstan • Keshe

Juldyzdaı aǵyp ótken

Aımaqtar • Keshe

«Kóktem aýylynyń» aqsaqaly edi

Rýhanııat • Keshe

Abaı ulaǵaty – urpaqqa amanat

Rýhanııat • Keshe

Qyrǵyz eli Abaıdy ardaqtady

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar