Qoǵam • 20 Maýsym, 2019

Áke degen uly esim

236 retkórsetildi

Álemniń kóptegen elderinde Halyqaralyq ákeler kúnin atap ótý dástúrge aınalǵan. Bizdiń elimizde bul kún arnaıy bekitilmegenimen, Birikken Ulttar Uıymynyń Qazaqstandaǵy keńsesi taıaýda ákelerdiń basqosýyn ótkizdi.

Álmısaqtan qazaq qoǵamynda áke – qorǵan, áke – asyraýshy, áke – aıbyn bolyp, bul úlgi urpaqtan-urpaqqa berilip keldi. Alaıda ótken ǵasyrda formasııa aýysýymen, Keńes ókimeti ákelgen «áıel teńdigimen» birge qoǵamdyq sanaǵa úlken ózgeris endi. Qashannan qyzdaryn búrkep ustamaıtyn, qajet bolǵanda atqa da qonyp, el qorǵaǵan apalarynyń úrdisin jalǵaýǵa ázir qazaq qyzdary jańa zaman kelgende jappaı oqý oqyp, bilim alyp, erlermen birge jumys ta isteýge kóshti. Sanaǵa synalap engen ózgeris bolmysqa áser etti. Tek áıelderdiń emes, tutastaı qoǵamnyń bitimine, sanasyna túbegeıli ózgeris jasaldy. Eldik masshtabta tolǵanatyn, balalardy qorǵaý, analar máselesi, qarttar men ákelerdiń problemalary dep árqaısysyn jeke-jeke olardy arnaıy sóz etetin úlkendi-kishili sharalar jıilep, halyqaralyq sarapshylar qatysýymen ótetin deńgeıge jetti. Al neniń de saldarymen emes, sebebin bilip baryp, qoǵam bolyp óz syrqatyn anyqtap, tutastaı emine jumylmasa eshqandaı másele túbegeıli sheshilmeıdi. Bul rette qazaq qoǵamynyń tutastyǵy, aýyzbirligi men urpaǵynyń bolashaǵy jolynda úndese qımyldaýynyń máni erekshe.

 «Jańanyń bári umytyla bastaǵan eskilik» degen qanatty sóz bar. Buryn qazaqtar qyzdaryn erte uzatyp, barǵan jerinde enesi anasynyń ornyn basyp, bilmegenin ózi úıretip tárbıelep alatyn. Qalyptasqan eneler ınstıtýty urpaqtan-urpaqqa jaqsy dástúrdi, ot­basylyq tárbıeni berip otyratyn. Qa­zaqta ba­ýyrlar ınstıtýtynyń da ózin­dik dástúri boldy.

Sabaqtastyq úzilmedi. Bálkim, búgin­gi kúni jańa zamannyń suranysyna laıyqtalyp, zamanaýı keıiptelegen osy ıns­tıtýttardy jandandyryp, qoǵamdy óz ishinen tárbıeleý qajet shyǵar.

 Búginde áıelder qaýymy er adamdarmen birdeı 8 saǵat jumys atqarady, erlermen salystyrǵanda úı jumysyna da eki ese kóp ýaqyt jumsaıtynyn zertteýshiler naqty anyqtapty. Sonymen qatar qazaqstandyq áıelderdiń 66%-y úıden tys jumys isteıdi. Salystyratyn bolsaq, eńbek naryǵyndaǵy erlerdiń úlesi 77%, ıaǵnı áıelderden tek 11% ǵana artyq. Áleýmettanýshylardyń derekterine súıensek, mektep jasyna tolmaǵan balalardyń kútimi men tárbıesine qazaqstandyq ákelerdiń tek 6,6%-y ǵana qatysady eken.

 BUU Balalar qorynyń (IýNISEF) ókili Artýr van Dızen: «Meniń Qa­zaqstanǵa kelgenime eki apta ǵana ótti. Buǵan deıin Namıbııa, Tanzanııa, Tá­jikstan, Iordanııa, Anglııada turyp eńbek ettim. Ár eldiń ózindik dástúri, óz bitimi, óz reńki bar, alaıda barlyǵyna birdeı bir uqsastyq bar. Ol – balanyń durys adam bolyp damýyna ákesi men sheshesiniń birdeı qamqorlyǵy men mahabbatyna shomylýdyń qajettiligi. Taǵy bir sáıkestik – náreste ómirge kelgen kúnnen bastap ony baǵyp-qaǵýda ákeler tys qalyp, barlyǵynyń analar moınyna artylýy der edim. Ákeler kúni óz ómirimdi ortaǵa salǵym keledi. Ákem bizdi sonshalyqty jaqsy kórse de, kóp kóńil bóle almaıtyn. Jumysy alysta bolǵandyqtan qatty sharshap keletin de, bizben aınalysýǵa murshasy da kelmeıtin. Sondyqtan da áke atanǵanymda men balalarymnyń ómiriniń bir bólshegi bolýǵa tyrystym. О́zimdi sonshalyqty bir keremet áke sanamaımyn, biraq men kóp ýaqytymdy solarǵa arnaımyn. Sonyń arqasynda balalarymmen arada túsinistik bar, bizdiń qatynastarymyz balalaryma ǵana emes meniń ózime óte jaqsy yqpalyn tıgizdi. Soǵan qaraǵanda ákeliktiń ózi urpaqtan-urpaqqa ózgeriske ushyrap kelip otyratyn tárizdi», degen oıyn aıtty. Shynymen joǵaryda aıtylǵandaı, qoǵamǵa qajetti barlyq qatynastar dástúrge negizdele, bolmys­tan qatty aýytqymaı ózgeriske enip, zaman suranysyna beıimdelýimen qundana túsetindeı.

Telejúrgizýshi Danııar Qoshqarbaev: Ekinshi qyzym týyp, bar zeıinimiz sonyń tátti qylyǵyna aýyp ketkende úlken qy­­zym qatty tuıyqtalyp, kóleńkege aı­nalǵandaı boldy. Alǵashynda ańdamaı qalyp, artynan psıholog mamanǵa jú­ginýge týra keldik. Sonda qyzym «Meni ata-anam jaqsy kórmeıdi. Olarǵa qajetim joq», dep ókirip turyp jylapty. Tez es jıyp, oryn alǵan qatelikti jóndeýge kiristik. Osydan keıin qyzyma kóbirek ýaqyt bólip, onyń kıiminiń jarasqanyn qyzyqtap, jýynyp shyqqanda shashynan ıiskep degendeı, ony qyzyqtyratyn taqyryptarda áńgimelesip, ákesi ǵana emes, syr jasyrmaıtyn dosyna aınaldym. Men úshin otbasymmen birge úı jınaý, ydys jýyp tastaý arlanatyn jumys emes», deıdi. Ol ınstagram jelisinde ákelik tájirıbesimen bóliskeninde erler qaýymynyń áıelge tıisti sharýa atqardyń dep synaıtynyn ortaǵa saldy.

«Aýtızm. Qoljetimdi orta» qo­rynyń negizin qalaýshy jáne «Ákeler odaǵy» qoǵamdyq birlestigi tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Rýslan Qazybaevtyń, zańger jáne áleýmettik jelilerdegi ınflıýenser Medet О́serovtiń sózderi de oılandyrady. Rýslan Qazybaevtyń balasy tórt jasqa tolǵanda aýtızmmen aýy­ra­tyny anyqtalypty. «Balamdy Qytaı dárigerlerine qaratý úshin Úrimshige barǵanda jasóspirim ulynyń pampersin aýystyrýdyń taldyrmash, názik áıelge qanshalyqty qıyn ekenin kórý meniń ishki álemimde sonshalyqty tóńkeris jasady. Oǵan deıin men de ulyma sonshalyqty kóp qaraı qoımaıtynmyn. Osydan soń áıelimniń demalyp, kıno, teatr, sán salondaryn jany qalaıtyn názik jan ekenin oıladym. Áke jaýapkershiligin, onyń otbasynyń qyzyǵy men qatar taýqymetimen de bólisýdiń mańyzdylyǵyn jete uǵyndym» deıdi. Medet О́serovtiń jan syry tyńdaǵandardy selt etkizgen. «Ákem zaýytta keıde túngi aýysymda jumys istese de bizge ýaqyt taýyp, seksııalarǵa aparyp, sabaq oqýǵa kómektesetin. Ákem aıtqan ertekti tyńdap jatyp uıqyǵa ketý qandaı ǵajap edi! Men de eki uldyń ákesimin. Osydan birneshe jyl buryn zaıybymyz ekeýmiz ajyrastyq. Sheshim qabyldanǵan soń, balalar anasymen 10 kúnge shetelge demalysqa ketti. Men úshin bul eń azapty, eń uzaq 10 kún boldy. Áýejaıdan «áke» dep jylap maǵan qaraı júgirgen uldarymdy kórgende meniń de kóńilim bosap, kózimnen jas shyqty. Áıelińmen dám-tuzyń bólingenimen balańmen ajyraspaısyń. Balalarym menen alystaǵan joq, qaıta olarǵa qanshalyqty qajet ekenimdi burynǵydan da jaýaptyraq, burynǵydan da aıqyn sezinemin. Úlken ulym dzıýdomen aınalysady. Jarys bolardan bir kún buryn erteń jarys ekenin aıtady. Sol kúni alyp ketip, erteńgilik óz qolymmen «chempıonnyń tańǵy asy» atty jeke ózim ǵana daıarlaıtyn taǵamdy ázirleımin. Ulym sonda ózin senimdi sezinedi. Ajyrasqan erli-zaıyptylar arasynda durys qarym-qatynastyń ornaýy balalar úshin óte mańyzdy. О́ıtkeni olar áke-shesheniń bireýin az, bireýin kóp mólsherde emes, tipti ol baǵalaýǵa kelmeıtin ólshemde jaqsy kóredi. Balalar qalaǵan ýaqyttarynda anasynyń, qalaǵan kezinde meniń janymda bola alady. Bul – ata-ananyń urpaǵy aldyndaǵy úlken jaýapkershiligi. Balańyzben birge qýana bilip, onymen birge tynystaı alyńyz. Balaǵa áke de, sheshe de qajet. Ekeýiniń de mahabbatyn tolyq alýyn meıli olar bólek tursa da qaı ata-ana da jasaı alady. Men soǵan shaqyramyn», dedi ol.

 Qundylyqtardyń orny ýaqyt óte kele zamanǵa laıyqty, keıde laıyqsyz turpatta ózgeriske ushyrap otyrady. Keıde qýana, keıde qynjyla otyra kónýge týra keledi. Biraq jaqsy men jamannyń ara-jigin ajyrata almaýdyń salmaǵy otbasyna ǵana emes qoǵamǵa da aýyr.

 O basta «Ákeler kúnin» atap ótýdi anasy qaıtqanda 5 balany ózi baǵyp ósirgen ákesiniń eńbegin kópke jet­kizgisi kelgen amerıkalyq Sonora Smart 1909 jyly usynyp, Amerıkadan soń Ulybrıtanııa, Gollandııa, Fransııa, Qytaı, Japonııa qoldap, bul kúni áke­lerge alǵys aıtylyp, syılyqtar usyný ádetke aınalypty. Sodan beri maýsym aıynyń úshinshi jeksenbisin ákelerdi qurmetteýge shaqyrǵan meıram atalyp ótiledi. Iá, ákeler qurmetke laıyq! Alaıda osy kúni aıtylar problemalar da az emes...

Sońǵy jańalyqtar

Elorda ortalyǵynda avtokólik órtendi

Qazaqstan • Búgin, 18:19

Baspasóz róli – basty másele

Ádebıet • Búgin, 15:49

Qazaqstanǵa sheteldik bankter keledi

Ekonomıka • Búgin, 10:23

Qostanaı fılarmonııasyna 75 jyl toldy

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Jańa úlgidegi kólikter

Qoǵam • Búgin, 09:08

Balýandar Tarazda beldesedi

Kúres • Búgin, 08:31

Grand Slam jarysynda beldesedi

Sport • Búgin, 08:30

Meksıkalyqtyń qarsylasy atanýy múmkin

Kásipqoı boks • Búgin, 08:29

Oqyrmanmen oı bólisti

Rýhanııat • Búgin, 08:17

Ortsaılaýkomdaǵy semınar-trenıng

Qoǵam • Búgin, 08:11

Qazaq baspasóziniń piri atandyń

Qoǵam • Búgin, 07:54

Qııanatqa qarsy turǵan gazet

Rýhanııat • Búgin, 07:49

Jemqorlyq jerge qaratady

Qoǵam • Búgin, 07:48

«Bir synaǵan jamandy...»

Aımaqtar • Búgin, 07:46

Erli-zaıyptylardyń erligi

Aımaqtar • Búgin, 07:43

Dostyq úıindegi bıznes-forým

Qoǵam • Búgin, 07:39

El ıgiligin eselegen jan

Rýhanııat • Búgin, 07:32

Memleket bankterge qolushyn soza ma?

Qoǵam • Búgin, 07:25

Eń qymbat ulttyq brendter

Álem • Búgin, 07:23

Teńgeniń tegeýrini

Qarjy • Búgin, 07:21

Senim kapıtaly

Ekonomıka • Búgin, 07:18

Qoǵamǵa otbasy ınstıtýty qajet

Qoǵam • Búgin, 07:15

191 myń adam júıege qashan engiziledi?

Medısına • Búgin, 07:07

Qor aldynda úlken mindetter tur

Qazaqstan • Búgin, 07:04

Uqsas jańalyqtar