30 Shilde, 2019

Sóz kıesi

321 retkórsetildi

Jazaıyn dep jazbaısyń, aıtaıyn dep aıtpaısyń, kóziń kórip, qulaǵyń estigen soń, amalyń taýsylyp, dińkeń quryǵan soń qolǵa qalam ustaısyń. Onyń ústine qıyn zamanda ımperııa ıyqtan basyp tursa da, tilge tıek, oıǵa buǵaý salsa da aıtaryn aıtyp ketken Alash arystary osyndaı halde oıǵa oralady. Tulǵasy taýdaı bolyp, ultym, jurtym degen úni qulaq túbinen shyńyldaıdy.

Ony estip, rýhyń oıanady, et júrek shymyrlaıdy. Bizge deıingi urpaq, aldyńǵy tolqyn nege eskertpegen, qara basynyń qamyn kúıittep júre bergen be demesin deısiń de, demiń bir tunshyǵyp baryp, oı tolǵaýǵa kirisesiń. Sondaǵy aıtpaǵymyz ne deısiz ǵoı, baıaǵy Maǵjan (Jumabaev) meńzegen baba tiliniń baǵyn ashý jolyndaǵy jeńil jortaq jelistiń jandy jeıtini. Sóz kıesine mán bermeı, tuspalmen «Til óneri – dertpen teń» (Abaı) ekenin esten shyǵaryp, júrektiń sózin qor etip, óz sózin zor etip, josyla beretinder nege kóbeıip barady eken degen mazasyzdyq boıyńdy bıleıdi. Osydan da danyshpan Abaıdyń «Qaıran til, qaıran sóz, Nadanǵa qadirsiz», dep kúıinetini eske túsedi. Bılik qolda barda, el bolǵan tusta, qazaqqa til úshin kúıiný emes, súıiný kerek emes pe edi deısiń. Árıne, qozǵalys joq deı almaımyz. Degenmen jahandanýǵa tumsyq tiregende typyrlamasqa bolmaıtyndaı. Odan «janyńdy» saqtap qalatyn tiliń, ulttyq qundylyǵyń ǵana bolady. Tilińe, túrińe qarap ózgeler: «Sen kim ediń?» deıdi. Másele tilde ǵana emes, ulttyq bolmysta jatatyny málim. Ulttyq bolmysy myqty jurttar eshkimge esesin jibermeıdi. Ultty saqtaıtyn sol bolat bolmys ekeni esh shúbásiz.

Atam qazaq búgingideı kesteli jazý úlgisi joq kezdiń ózinde aýyzsha tilge erekshe mán bergen. Sonyń nátıjesinde búgingi ádebı tildiń altyn arqaýy esilgen. Sóıtip: «Fransýz tili Eýropaǵa qandaı áser etse, qazaq tili túrki mádenıetine solaı áser etken» (V.Radlov), dep álem oqymystylary tańdaı qaqqan tilimizdi – Muhtar Áýezov aıtqan «sóz shatasyna» uryndyrmaǵan. Abyzdar men sheshender til terbep, nasıhat aıtqanda uıyp tyńdamaǵan, oǵan toqtamaǵan adam bolmaǵan.

Til mádenıetinen ult mádenıeti kórinedi. Táńir jarylqap turǵanda til mádenıetin shegendeýdiń ornyna, zııalylarymyzdyń «Áı!» demegendikten be, til máselesi kókparǵa túsýmen keledi. Bas buzarǵa zań bolǵanda, ult sózin qorlaıtyn, til kıesin uqpaıtyndarǵa nege zań álsizdik tanytady eken?

О́zge tildi úırenýge kelgende qolynda barlar, ásirese eki tizgin, bir shylbyrdy qolǵa ustaǵandar aldyna jan salmaıdy. Al bank, bıznes, taǵy basqa jaıly da, maıly oryn qyzmetkerleriniń kóbi memlekettik mártebesi bar tilge jumylyp mán bere qoımaıtynyn kórip júrmiz. Bıik laýazym ıeleriniń ul-qyzy ana tilinen kóp jaǵdaıda maqurym, ne shala-sharpy, bolmasa shatty-butty sóıleıtini jurtqa belgili. Esesine ózge tilge júırik. Ondaılardyń áke-sheshesin bylaı qoıyp, ata-ájesi tórdiń tóbesinde otyryp, urpaǵynyń ózge tildi jetik meńgergenin maqtan etip, boıyn tikteıdi. Ol da jón bolar. Biraq óz tiline kelgende «e, qazaq tili qaıda keter deısiń, úırenedi ǵoı», dep kólgirsıdi. Bul baıaǵy keńestik júıeden qalǵan orys tilin bilmeseń, kún kóre almaısyń degen bodandyq psıhologııadan, eski súrleýden shyǵa almaı, azattyqtyń qasıetin áli tanyp-bile qoımaǵandyqtan bolyp otyrǵan tirlik emes pe eken? Bul daǵdyny ult jastarynyń sanasyna synalap sińirsek, ana ǵasyrda memlekettik mártebege ıe bolǵan tilimiz kórkeıýdiń ornyna, ózge tildiń kóleńkesinde áli de qalyp qoımas pa eken degen kúdik kókeıden keter emes. Osy arada «Ana tilin bilmeı turyp, bótenshe jaqsy sóıleseń – ol kúıinish. Ana tilin jaqsy bilip turyp, bótenshe jaqsy sóıleý – bul súıinish. О́z tilin bilmeı turyp, jat tilge elikteı berý – zor qate», degen Halel Dosmuhamedulynyń kemel sózi oıǵa orala beretini bar.

Iá, ózge tildi talassyz bilý kerek. Biraq ult tili ózge tildiń aldynda turý tıis. Basqa jurttar kóp til biledi eken deımiz. Mysaldardy da toptap keltiremiz. Ol ras. Biraq, ol elder óz tilin ózge tildiń bodaýyna bermeıdi. О́z tilinde sóıleıdi. Biz bolsaq ózge tildi bilemiz de óz tilimizge ıyqtan qarap, umytýǵa beıim turamyz. Tipti búkil qazaq aǵylshyn tilin úırený mindetti emes shyǵar. Árkim qajetine qaraı meńgerse azdyq etpes edi. 

Kúni keshe sol tildi balabaqshaǵa deıin tyqpalap, mektepte tereń bilýdi tapsyrdyq. Qyrýar qarjy shyǵaryp, az kúnde ustazdar daıyndaýǵa tyrystyq. Bıyldan bastap hımııa, bıologııa, jaratylystaný pánderin aǵylshynsha oqytamyz dep urandata jóneldik. Shala-sharpy sabaq júrgizgender de tabylyp jatty. Endi ol qadamymyzdyń shıkiligi shyǵyp, keıinge ysyra turatyn túrimiz bar. Osydan sabaq alar ma ekenbiz?

 

Sońǵy jańalyqtar

Irgeli jobalar júzege asty

Qoǵam • Búgin, 07:47

Jastardy jete tanýǵa jol ashty

Qoǵam • Búgin, 07:46

Qoldaý ǵylymǵa qajet

Qoǵam • Búgin, 07:39

Pleı-off kezeńine shyqqandar belgili

Fýtbol • Búgin, 07:37

Apta úzdigi atandy

Hokkeı • Búgin, 07:35

«Altyn tobylǵy» ıegerleri anyqtaldy

Rýhanııat • Búgin, 07:33

Súıispenshiliktiń anasy – yqylas

Rýhanııat • Búgin, 07:26

О́nim men ósim eselendi

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Tartymdylyq tereńdeı túspek

Aımaqtar • Búgin, 07:16

Úlken ómir jolynyń kezeńderi

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Shardara GES-i tolyq jańǵyrady

Ekonomıka • Búgin, 07:05

Nagradalar tapsyryldy

Qoǵam • Búgin, 06:57

«Klassıktiń keshikken mahabbaty»

Kıno • Búgin, 06:51

Qushaǵy keń, júregi jumsaq

Rýhanııat • Búgin, 06:49

Túbir astyndaǵy teńdeýdiń sheshimi

Rýhanııat • Búgin, 06:45

Saltanatty is-sharaǵa qatysty

Prezıdent • Búgin, 06:37

Prezıdent el azamattaryn marapattady

Prezıdent • Búgin, 06:30

Uqsas jańalyqtar