Alyptar jaıly úsh úzik syr

Birinshi syr

Jalǵyz tamshy jas

Áli esimde, 1969 jyly «Jazýshy» baspasynyń proza redaksııasynda redaktor bolyp júrgen kezimde baspanyń dırektory Ilııas Esenberlın shaqyryp aldy da, kezekti qoljazbany qolyma ustatty. Qap-qalyń qoljazbany ashyp qarasam «Sýretker paryzy» dep atalatyn maqalalar jınaǵy eken. Kólemi – kóldeı, otyz baspa tabaq. Avtory – Ǵabıt Músirepov. Men ózine de, ózgege de qatań talap qoıatyn ári pań, ári kirpııaz qalamgermen istes bolýǵa júreksinip, biraz qashqalaqtap edim, Ilekeń:

– Seni Ǵabeńniń ózi qalady. Sózdi qoı da, iske kiris, – dep kónbedi. Qoljaz­ba­ny oqý barysynda ańǵarǵanym – j­ınaqty qu­rastyrǵan belgili ádebıetshi, fılo­lo­gııa ǵylymdarynyń doktory Ábdil­ha­mıt Narymbetov Ǵabeńniń ár jyldarda ja­zylyp, ártúrli gazet-jýrnaldarda ja­rııa­lanǵan ádebı syn maqalalaryn izdep, tabý baǵytynda asa yjdaǵattylyqpen eńbek etken eken. Áıtsede, qoljazbada bir­den kózge uryp turǵan bir kemshilik – kezinde jazy­lyp, kezinde aıtylǵan sózder útiri, núktesine deıin ózgermesten sol kúıinde usynylǵan. Ýaqyt tynysyn seziný, ádebıet tarıhyn zerdeleý úshin bul da jón shyǵar. Deı tursaqta, búgingi kún turǵysynan qaraǵanda, biraz elep, eksheý­di qajet etetin tustar da barshy­lyq edi. Bir ǵana mysal, Ǵabeńniń uly sýretker Muhtar Áýezovtiń «Han Kene» pesasy týraly kólemi otyz bettik maqalasy biryńǵaı synaý men mineý. Syn bolǵanda da Ǵabeńe de, Muqańa da jarasa qoımaıtyn ashyq bolǵanmen tym ashylaý syn eken. Men kóp oılanyp, bul maqalany myna jınaqtan alyp qalý kerek dep sheshtim. Osy oıymdy aldymen bir bólmede birge otyratyn áriptes aǵalarym Jaısańbek Moldaǵalıev pen Maǵzum Súndetovke aıtyp em, olar meni qoldady. Al Ilekeń ot basqandaı yrshyp tústi.

– Seniń esiń durys pa?  – dep dúrse qoıa berdi ol. – Ǵabıt Músirepovke túzetý jasaıtyn sen kimsiń? Árip qatesin jónde de, bir sózin de qysqartpaı qoljazbany sol kúıinde tezirek óndiriske jiber.

Qoljazbany oqyp bolǵannan keıin Ǵabeńe telefon shaldym.

– Ǵabe, qoljazbany oqý barysynda biraz suraq týyndady. Sizdiń aqyl-keńesińiz kerek bolyp tur, – dedim atqaqtaı soqqan júrek lúpilin áreń basyp.

– Iá, ... – dep az-kem únsiz turdy da, – erteń saǵat onda bizdiń úıge kel, – dedi Ǵabeń.

Bul meniń Ǵabeńniń úıine birinshi ret kelýim. Vınogradov kóshesindegi 49-úıdiń úshinshi qabatyna kóterilip, 25-páterdiń qońyraýyn bastym. Esikti Raıa ashty. Dálizdi boılaı júrip, solǵa buryldym da, zal arqyly Ǵabeńniń jumys bólmesine óttim. Ǵabeń maǵan birtúrli kóńilsizdeý kórindi. Qabaǵy qatyńqy. Meniń sálemimdi salqyndaý alǵan ol tabaldyryqtan attaı berip turyp qalǵan meni kóz qıyǵymen bir sholyp ótti de:

– Kel, ana oryndyqty al da myna jerge otyr, – dep ózi otyrǵan jazý ústeliniń shet jaǵynan oryn usyndy. Qoljazbany jazý ústeliniń bir shetine qoıyp edennen tóbege deıin jetken kitap sórelerine qaraı qalǵan meniń oıymdy Ǵabeńniń:

– Iá, – dep az bógelip baryp, – káne, qandaı saýaldaryń bar? – degen daýsy bóldi. Men qoljazbany aldyma jaıyp salyp, «Osy qalaı?» degen jaılardy surap, sýyrtpaqtap syr tarta bastadym. Alǵashqydaı emes etim úırene kele erkin sóıledim. Sodan Ǵabeń ekeýmiz eki kún boıy ár maqala, ár betti muqııat qarap shyqtyq. Azdaǵan qysqartýlar men túzetýlerge tez kelisken Ǵabeń «Han Kene» pesasy jaıly maqalany jınaqtap alyp qalý jaıly usynysymdy qabyldamady. Jastyǵym bolar, men de óz pikirimdi dáleldeýge tyrysyp baqtym. «Osynym beker boldy ma?» dep qobaljyp júr edim, arada úsh kún ótkesin Ǵabeń telefon soǵyp:

– Seniń sózińniń jany bar eken. Sol maqalany osy jınaqqa qospaı-aq qoı, – dedi.

Keıin «Sýretker paryzy» baspadan kitap bolyp shyqqanda Ǵabeń: «Birinshi qolǵa túsken danasyn qadirli inim, talantty inim Sábıtke tartamyn, 10.08.1970 j.» dep óz qolymen syılady.

Erekshe este qalǵan ekinshi oqıǵa – meniń povesimniń qoljazbasyn oqyp, pikir aıtýy. Ádette, Ǵabeń kórkem shyǵarmany qaryndashpen jazýshy edi. Unamaǵan sóz, sóılemderin óshirgishpen óshirip, qaıta jazatyn, aıtar oılarynyń tezısin sııa­men jazypty. Úshinshisi – Ǵabeńniń usynysymen ekeýmizdiń soavtor bolýymyzben áıgili fotoshejireshi Blehman jaıly «Qymbat qazyna» degen atpen kólemdi ocherk jazyp, «Qazaq ádebıeti» gazetinde jarııalaýymyz. Ǵabeńmen uzaq jyldar boıy dámdes-tuzdas, pikirles bola júrip este qalǵan taǵy bir sát 1980 jyly bolyp edi. Sol jyldyń jazynda Ǵabıt Músirepov bastaǵan bar bolǵany on adamnan turatyn delegasııa Soltústik Qazaqstan oblysyna baryp Sábıt Muqanovtyń  seksen jyldyǵyna arnalǵan merekelik sharalarǵa qatynasyp qaıttyq. Onda kórgender men kóńilge  túıgender jeke eńbektiń enshisi...

Ǵabeńmen aralas-quralas bolǵan jyl­dar­daǵy besinshi bir beles – Oljas Súleı­me­novtiń bastamasymen Jazýshylar Oda­ǵynyń janynan qurylǵan aǵalar alqa­­synda birge jumys isteýimiz boldy. Ǵ.Músirepov, Ǵ.Mustafın, M.Qarataev, Á.Ábishev, D.Snegın, Z.Sámedı, Á.Sár­sen­baev, Á.Sháripov syndy dara da dana tulǵalar tobynda hatshylyq qyzmet atqara júrip, aıaýly aǵalarymnyń talaı tamasha qasıetterine tánti boldym. Ol óz aldynda bólek, úlken áńgime...

1985 jyly 5 qańtarda Ǵabıt, Ǵabıden, Áljappar aǵalarymdy úıge shaqyryp, dastarqanymnan dám tattyrǵan sátte de ǵulamalarǵa tán talaı ǵıbratty mol áńgime estigenim de kókiregimde saırap tur. Úıge kúndizgi saǵat on birde kelip, keshki saǵat segizde taraǵan aıaýly aǵalarymnyń qaljyńdarynyń ózi qandaı jarasymdy edi! Preferans oınaýdy jaqsy kóretin olar aıyna bir ret bizdiń úıde bas qosyp, áńgime-dúken qurýǵa preferans oınaýǵa ýaǵdalasyp edi-aý sonda.

1985 jyly qańtar aıynyń 20 jul­dy­zyn­da Ǵabıden aǵa qaıtys boldy ja, ol  oılary oryndalmady.

Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda Mustafınmen qoshtasý rásimi ótip jatty. Keńsaı zıratyna barar aldynda teatr dırektorynyń kabınetine kelip aıaq sýytqan Músirepov maǵan qaraǵan kúıi uzaq ýaqyt oılanyp otyrdy da, bir sát bylaı dedi:

– Sábıt, Ǵabıden ekeýmiz endi seniń úıińe bara almaıtyn, preferans oınaı almaıtyn boldyq...

Osylaı kúızele sóılep, ishteı kúńirengen Músirepov tereń kúrsindi. Sol sát onyń janarynan jalǵyz tamshy jas úzi­lip tústi.

Ekinshi syr

Jazýshynyń  shyǵarmashylyq úsh ereksheligi

Bir shyǵarmasynan bir shyǵarmasy asyp túsip jatatyn Ǵabıt Músirepovtiń ja­zýshylyq sheberlikteri men jazý erek­she­­likterin san salaǵa bólip taldaýǵa bo­lar edi. Men áńgime uzap ketpes úshin has sheberdiń úsh ereksheligine qysqasha toq­tal^­maqpyn.

Aldymen jazýshynyń shyǵarma­shy­lyq laboratorııasynan eles beretin az ǵana estelik. Jyl ozǵan saıyn alystap bara jatqan sonaý bir jyldary Muhtar Áýezov murajaıynda aptasyna bir ret zııa­ly qaýym ókilderi asa kórnekti jazýshy, ǵa­lym­darmen júzdesip turatyn jaqsy bir dástúr bar edi. Kezdesýge kelgen ataq­ty­la­rymyz ómir men ónerdiń ózekti taqy­ryp­­tary jaıly áńgimelep, kóp­shi­liktiń kókeıinde júrgen kókeıkesti su­raq­ta­ryna jaýap beretin.

Áli este, bári este. 1975 jylǵy aqpan aıynyń jıyrma segizinshi juldyzy, juma. Sol kúni keshkisin Ǵabeń Áýezov mura­jaıyna dástúrli kezdesýge keldi. Yrǵa­la basyp, minbege baıaý kóterilgen Ǵabeń zal toly halyqqa qydyrta kóz tas­tap, az-kem únsiz turdy da, ár sózin bappen sal­maqtap, asyqpaı aıtatyn ádetimen sóılep ketti. Ǵabeńniń qulaqqa jaǵymdy qońyr daýsymen jetkizgen qýatty oılary káýsar bop quıylyp, júrekke sińip jatty... Jazýshynyń sol áńgimesin qoıyn dápterge jazyp alyp edim. Ǵabeńniń sonda aıtqandaryn esh ózgerissiz sol kúıinde baıandaıyn.

«Qadirli joldastar! Az ǵana eskertý kerek bolyp tur. Sabaq berý meniń istemegen isim, úıretý degen yńǵaıym bolmaǵan isim. Men qazaq ádebıeti týraly oılarymdy jáne de óksitińkirep júrgen ókinishter, qyzdyryńqyrap júrgen narazylyqtar týraly aıtýǵa keldim. 1929 jyly QazAPP-tyń qataryna alyndym. «Týlaǵan tolqynda» degen povesim shyqqan edi. QazAPP-tyń bıletine qol qoıǵan Taıyr edi. Asqar, Ábdildalar menen buryn kirgen. Baqytty ekenmin. Alyptar tobynyń... ónegelerin kórdim. Sáken, Beıimbet, Ilııas, Sábıt alyptar toby. Men osylardyń shákirtimin. Qazaq ádebıetiniń uly atasy – Abaı, ákeleri – Sáken, Beıimbet, Ilııas, Sábıt. Sol úlken toptan asyp ketkenimiz shamaly, áli jete almaı kele jatyrmyz. Kórkemdik, tereńdik jaǵynan olqy soǵyp otyrmyz. «Tar jol, taıǵaq keshý» endi eshkim jaza almaıtyn kitap. Men muny eshqashan roman degen emespin. «Abaı joly» roman, bárimizdiń áli qushaǵymyzǵa syıa almaı kele jatqan roman. «Kúı», «Kúıshi», «Qulager» – Ilııas shyqqan shyń, sońǵylardyń shyǵa almaı kele jatqan shyńy. «Adasqandar» buǵan jetti. «Shuǵa» alpys jyl buryn jazylǵan. Áli jańa.

Baspasóz búgin el bolsań erteń quryla alatyn oryn emes. Drama, opera teatr­lary, jazýshylar odaǵy bes-alty adamnyń – alyptar eńbegimen quryldy.

Dımash Ahmetuly juldyz tap­syr­ǵan­da, men bylaı dedim: «Alyp­tar orynyn aýys­tyraıyq, basynda Sáken turmasyn» deı­tinder bar eken. Ǵa^­lym­­symaq qazaq handyǵy Petkadan bas­talady dep saıa­sı saýdagerlik jasaǵan. Jazýshy bıigi ózi kóterilgen bıikte bolady. Jazyqsyz jazaǵa ushyraǵan aqynnyń aqyretin julmalaı berý qaı kórgendik?..»

Shalaǵaılaý bola tursa da «Týlaǵan tol­qyndany» Beıimbet, Ilııas, «Sen qaıda júrgen qara pushyqsyń?» – dep basypty.

1932 jyly «Beseýdiń hatynan» keıin jazalaý jolymen Batpaqqarǵa jiberdi. O jaqta alty aı júrdim. Ilııas eldiń ishinde. O kezde arada hattar júredi. Hattar, árıne, saqtalǵan joq.

Alyptarda betke aıtý bar edi.  Otyzynshy jyldar ortasynda roman oqýǵa shaqyrdy. Bir jastyqta eki bas: Ilııas, Sáken. Shashyn buraı túsip, ysqyryńqyrap qoıyp Beıimbet otyr. Ilııas: «Qoı, eshki, sıyr, jylqy bári aralasyp ketken eken, bir jylsyz aıyra almassyń», – dedi.

Beıimbet asa momyn adam edi. Muhtar men Sábıt «Aqan seri» týraly opera lıbrettosyn jazdy, aty – «Aqan». Muhtarmen qoldastyq.

Qazir alyptar túgel, taýsyldy. О́kshelester seldirep qaldy. Qalam usta­ǵan­nyń qalyń kópshiligi jastar.

Jastarǵa aıtarym: Shyǵarma belgili oqıǵalar tizbegi emes, óz oıyńda, júre­giń­de qaınap shyǵyp, oqýshy júregine quıylar jan sóziń.

Qosa, basa aıtqym keledi:

1. Eski óndiris orynyndaǵy úıindiler...
2. Ǵafý ana týraly óleń jazyp edi, kóleńkeleri kóbeıip ketti.
3. Qazir úsh júzdeı jazýshy bolsa, eki júzdeıi Almatyda, eńbekshi ómirinen aýlaq, ózin ózi tanyp otyr. Sanbaev Pavlodarǵa ketti, ómirdi bilýge...
4. Ádebıettiń ishine kirý, jazýshyǵa kómek berý báseńsip ketti.
5. Til qasańsyp ketti. О́risi tar. Sol janyma batyńqyrap júr.

О́kinish:

1. A.Marchenko «Abaı» romanyn dat­ta­ǵan. Soǵan bir pende jaýap bergen joq. Aqtaý keregi joq. Ádebıet ınstıtýty, synshylar ún qatpady.
2. Sovet ádebıetiniń 40 jyldyq toıyn­da qazaq ádebıeti aýyzǵa alynbady. Fedın Áýezov syılyq alǵanda, Tıhonov Sábıttiń 70 jyldyǵynda aıtyp edi.

Qalaı jazamyn:

«Ulpannan» keıin toı toılap júrmin. «Oıanǵan ólkeniń» ekinshi kitaby...

О́z basym óz ústelimnen basqa jerde jaza almaımyn. Belgili ýaqytta jaza almaımyn, telefonnan keıin eki saǵat, aryzdan soń bes saǵat...

«Qozy – Kórpeshti» 15 kún, «Aqan Serini» 12 kún, «Oıanǵan ólkeni» 8 aı, «Ulpandy» 2 aı, «Qazaq soldatyn» 45 kún, «Kezdespeı ketken bir beıneni» 1 aı jazdym.

Ýaqytymnyń kóbi jazýǵa ázirlikke, oılanýǵa ketedi.

Qaıyrǵalımen 3 aı otyrdym.

«Oıanǵan ólkede» bir jarym jyl taqy­ryp^­ty tóńirektep júrdim. Qara­ǵan­dyǵa bes-alty ret bardym. Árnársege árkimniń kózimen qaradym, «Kókózek» Ýshakov úshin ne, Igilik úshin ne, kólikshi úshin ne?..»

Sol bir keshte Ǵabeń aıtqan sol bir áńgi­me arada elý tórt jyl ýaqyt ótse de mańyzyn joıǵan joq.

«Oıanǵan ólkeden» bastalyp «Jat qolyn­daǵyǵa» jalǵasqan shyǵarmalar shoǵy­rynda Ǵabeń qazaq jumysshy toby­nyń qalyptasýyn ǵana emes, ulttyq sana­nyń ósýin de som tulǵaly sony beıne­ler arqyly ózine tán suńǵylalyqpen sulý sýrettep berdi. Bul – bir. Ekinshi – «Kezdespeı ketken bir beınede» qazaqtyń zııaly qaýymynyń bıik beınesin Sáken Seıfýllın tulǵasy arqyly tanytqan has sheber «Sóz joq, sonyń izderinde» otyz jetinshi jyldyń tragedııasyn qazaq ádebıetinde eń alǵashqylardyń biri bolyp astarly oılarmen ajarly ashty.

«Dúnıede áıeldiń kózinen artyq qy­zyq­­tyra alatyn, áıeldiń kózinen artyq sıqyrlap tartyp kete alatyn kúsh joq qoı deımin. Qandaı da baılyq, baq, mansap, tipti qoǵamdyq dáreje degenderdiń birde-birinde ondaı kúsh joq. Bári birge qosylyp kelip moıy­nyma asyla ketse, oqtaı qadalǵan áıel kózine qaraı júre berer edim». Oralyp ótýge bolmaıtyn jazýshylyq úshinshi erekshelikti Ǵabeńniń úsh júz otyz jetinshi qoıyn dápterindegi osy sózderge oraılas órbitýge bolar. Ana týraly áńgimelerinen bastalyp, «Ulpanǵa» ulasqan shoq juldyzdy shyǵarmalar shoǵyrynda Áıel – Analardyń symbatty bólek sulýlyǵy men ulylyǵy qos órim bop qabat óriledi. Áıgili Aqan seri: «Seniń appaq kókiregińe  shybyn qonsa qyzǵanamyn» dep sheksiz súıgen ajaryna aqyly saı Aqtoqty; kúıli, muńly Qozyǵa: «Jel Baıan dep yzyńdaıdy, kól Baıan dep tolqıdy, taý Baıan dep tebirenedi, anam Baıan dep muńaıady. Sonyń bári bir Baıan – qyz Baıan, qaıda sol Baıan?!» degizgen sulý Baıan syndy san qyrly, alýan syrly obrazdar galereıasy – qazaq ádebıetiniń altyn qoryna qosylǵan asyl qazynalar.

«Eń jaman degen áıeldiń qolynan adam jasaý keledi» deıtin Ǵabeńniń qunarly qalamynan «Áıel asqaqtasa – jylaǵany, erkek asqaqtasa – qulaǵany», «Áıel ashýlansa jeńiledi, erkelese – jeńedi» degen sekildi maqal, mátelge aınalyp ketkeli turǵan qanatty sózder de kóptep týdy.

Ádebıet bilgirleriniń biri Georgıı Lomıdze Ǵabıt Músirepov týraly «Ta­lant­tyń qyran qanattary» atty maqa­lasynda búı deıdi: «Músirepovtiń jazǵandarynan eshteńeni alyp tastaý da, qosý da múmkin emes. Ol eń sara da salmaqta sózdi saraptaı biledi». Jalǵyz Lomıdze emes, sóz sáýlesin, sóz salmaǵyn túsinetin ádebıetshi de, oqýshy da Músirepov talantyna tánti.

Álem ádebıetin jańa bir bıikke kó­ter­gen «Japon balladalary» syndy jaý­har­lardy aıtpaǵannyń ózinde biz sholyp ótken osy úsh ereksheliktiń ózi-aq Ǵabıt Músirepovtiń kórkemsózdiń asa kórnekti sheberi ekendigine aıqyn aıǵaq.

Talanttar da taý sııaqty. Alqarakók shyń­dary aspanmen talasqan asqar taý­lar­ǵa alystan qarasań – sýyq susty, janyna barsań – ol jel jaqtaǵy – saıań, yq jaqtaǵy – panań. О́zimizdiń Ǵabeń – Ǵabıt Mahmutuly Músirepov te sondaı, taý tulǵa­ly, taý minezdes talant edi!.. 

Úshinshi syr

Jazýshynyń azamattyq úsh erligi

Shildeniń shilińgir ystyǵy tándi, saıa­sa­ttyń ańyzaq aptaby jandy shyjǵyryp turǵan áıgili 1932 jyl. Kúnmen birge Ǵabıt Mú­sirepovtiń de júregi janyp tur. Kóńil nala, jany jara jazýshy kóp oılanyp, kóp tolǵandy. Ashtyqtyń qandy sheńgeli búrip, qan qaqsaǵan halqyna ara túsýge bekingen ol jazý ústeline otyrdy. Sol kúni shilde aıynyń birinshi juldyzynda dúnıege kelgen «Beseýdiń haty» araǵa birer kún salyp ólkelik partııa komıtetiniń  birinshi hatshysy Goloshekınniń aldynan bir-aq shyqty. Onyń bir danasy Kremldegi «kún kósem» atanǵan Máskeýdegi murtty patsha Stalınge de jetken edi.

Qazaq zııalylarynyń ashynǵannan shyqqan ashy daýysyn eldiń birinshi basshylary óshpendiliktiń qara qaza­nynda burq-sarq qaınaǵan kekpen qabyldady. Oqty kóz, otty sózdiń sońy sol hattyń negizgi avtory, jazýshy Ǵabıt Músirepovti qystyń kózi qyraýda qııan shettegi Qostanaıdyń alys bir túkpirindegi Amankeldi aýdanyna uzaq merzimdi issaparǵa jiberýmen aıaqtaldy. Myltyqsyz maıdanda bet per­de­si sypyrylǵan bıliktiń ondaǵy oıy bese­neden belgili bolatyn. Onyń berisi «ashtan qyrylyp jatqan halyqtyń ortasyna aıdap salǵan aıshylyq, alys sapar «tentek jazýshyny» tezge salyp, táýbesine keltirsin», árisi «ózi de sol ashtarmen birge ólmese órem qapsyn» edi. Qudaı saqtap, qazaqtyń baǵyna bul azapty da aýyr, qıyn da qaterli sapardan ol Almatyǵa aman-saý oraldy.

Bul jazýshy Ǵabıt Músirepovtiń óziniń sanaly ǵumyryndaǵy halqy úshin jasaǵan birinshi erligi edi.

Sóıtken qaıran Ǵabeń arada bes jyl ótkende basyn báıgege ekinshi ret tikti. Bul oqıǵa bylaı bolyp edi.

Jaqsylardyń basyn jalmaǵan áıgili 1937 jyl. О́lkelik partııa komıtetinde «ha­lyq jaýy» Beıimbet Maılın jaıly jıyn ótip jatty. Jıyndy basqaryp otyr­ǵan bıik bılik ıesi:

– Jazýshy nege úndemeıdi? Bul máse­le­de­gi Músirepovtiń pikirin bileıik, – deıdi.

Ornynan turyp, yrǵala basyp bıik minbege kóterilgen Ǵabıt Músirepov zal toly halyqqa qydyrta kóz tastap aldy da, bylaı dedi:

– Tarıhtyń tar kezeńinde jazýshy únsiz qala almaıdy. Beıimbet jaý bolsa, men de jaýmyn!

Bul erlik te qymbatqa tústi. О́lkelik partııa komıtetiniń jaýapty qyzmetkeri Ǵabıt Músirepov jumystan qýylyp, partbıletten aıryldy.

Bul oqıǵa 1985 jyldyń 28 jeltoq­sa­nyn­da bolǵan edi. Ǵabeń «qalam ustaýǵa hali bolmaǵandyqtan kóńilin suraýǵa aýrýhanaǵa kele qalǵan Áljappar Ábishev pen Muhtar Maǵaýınge aıtyp jazdyrǵan» sol sońǵy hat – sońǵy erliktegi som altyn sóz, aqyret saparyna attanyp bara jatqan sáttegi aqyrǵy tilek mynaý:

«Týǵan elge sońǵy sóz. Keshegi ótken Ǵabıden dosqa: «Endi eki jyl júrsek jetpeı me?!» degenim bar edi. Sol mólsherim mólsher eken. Qoıny sýyq qasıetti qara jer qushaǵyna, mine, men de ketkeli jatyrmyn.

Úmitpen, kúrespen, senimmen ótkizgen uzaq ǵumyrymdy qoryta qarasam, qýa­ny­shym da, renishim de mol eken. Jańa Qazaq memle­ketiniń bıik týy meniń kóz aldymda kóterildi. Búginde kúlli álem nazary aýǵan irgeli elge aınaldyq, biraq ádebıet pen óner uly bolmaǵan jaǵdaıda ult uly bolyp eseptelmeıtinin umytpaıyqshy. Jan súısinter birlik joq jerde, sanaly tirlik te joq. Keıde mystyń altynǵa, qyrannyń qarǵaǵa telinip jatatyny osynyń kesiri. Úlken ónerdiń úlken taza minezi bolýǵa kerek. О́zim irgetasyn qalasqan qazaqtyń ata ádebıeti atynan ótinemin: meni sońǵy saparǵa shyǵaryp salarda osy aqtyq tilegimdi eske alyńdarshy...

Al, qasıetti elim, jerim, qıyspas dos-jaran, aǵaıyn-týys, sáýleli jas urpaq, hosh, hosh bolyńdar!»

Bul óziniń búkil sanaly ǵumyrynda qara basynyń emes, halqynyń qamyn oılap ótken, ulttyń rýhyn kótergen suńǵyly sýretker  Ǵabıt Músirepovtiń úshinshi – eń sońǵy erligi edi.

Sol kúni qazaq halqy Ǵabıt Músire­pov­pen ǵana emes, nebir syn saǵattarda myqtylardan yqpaǵan, sońǵy demi biter sátte de erlik týyn jyqpaǵan alyptar tobynyń eń sońǵy ókilimen qoshtasyp edi... 

Sábıt Dosanov,
Memlekettik syılyqtyń laýreaty

 Almaty