Rýhanııat • 23 Tamyz, 2019

О́ner ákeniń qanymen, ananyń sútimen darıdy

176 retkórsetildi

Kez kelgen mýzykalyq shyǵarmanyń mán-mazmunyn jan dúnıesimen uǵynyp, quraqtaı syńǵyrlatyp, bulaqtaı móldiretip rýhanı azyǵyńyzǵa aınaldyrar tulǵaǵa týǵan halqynyń qashanda súıispenshiligi men qurmeti sheksiz bolmaq. Án álemindegi názik úndi sıpatymen halyqaralyq báıgelerde top jaryp júrgen sondaı daryn ıesi – Shymkenttegi oblystyq opera jáne balet teatrynyń jetekshi solısi, Qazaqstannyń mádenıet qaıratkeri Úralhan Seıilbekova. Ulttyq opera ónerinde ol somdaǵan Qamar, Jibek, Sara, Ajar, Jansulý rólderi, álemdik opera jaýharlarynan Tatıana, Vıoletta, Djılda, Nedda, Mıkaela beıneleri shynaıylyǵymen, kórkemdigimen jandy baýraıdy.

– Úralhan Kanalbaıqyzy, óner jolyn tańdaýyńa ne sebep boldy?

– Ákemniń ákesi aýzymen qus tistegen sheshen aqyn, tipti aıtysta ózi jeńgen arýǵa úılenip, jasynan dilmar, ótkir sózdi kisi bolǵan eken. Atamyzdyń inisi Dosybaı án salǵanda daýysy alty qyrdan asqan desedi biletin jurt. Keremet sýyrypsalma aıtysker aqyn bolǵan. Kózi ashyq, arabsha hat tanyǵan. Sol atamyzdyń maıdannan óleńmen joldaǵan hattaryn ákem únemi ánge qosyp aıtyp júretin. Asybaı atamyz da solaı. О́miriniń ózegi án-jyrmen órilgen. Ákem Kanalbaı qajy Seıilbekuly – keremet ánshi, termeshi, Kremldiń sahnasynda óner kórsetken kisi. Repertýaryndaǵy ánderdiń bárin ózi jazǵan. Sol ánderdiń notalary mende saqtaýly. О́te joǵary tenor daýysty ánshi. «Pesnıa Gersoga», «Birjannyń arııasy» syndy ánderdi oryndaǵan. Kezinde Kırov aýdandyq halyq teatrynda qoıylǵan «Qyz Jibek» spektaklinde Shegeniń rólin somdaǵan kisi. Ol kezde eshkimde arnaıy mýzykalyq bilim bolmaǵandyqtan teatrǵa aýyldan tek tabıǵı talanttar ǵana iriktelip alynǵan ǵoı. Keıin sol halyq teatry Máskeýde ótken Qazaqstan ádebıeti men óneriniń onkúndigi aıasynda Kreml sahnasynda óner kórsetedi. Osy bir tarıhı sáttegi qundy sýretter men bıletter áýlet arhıvinde saqtaýly. Kırov halyq teatrynyń «Qyz Jibek» spektaklin Ǵabıt Músirepovtiń ózi kelip tamashalaǵan,
teatr jastaryna aq batasyn bergen, aqyl-keńesin aıtqan.

Ákem ekeýmizdiń taǵdyrymyz uqsas. Ol Jetisaı drama teatrynyń, sondaı-aq burynǵy Kırov aýdandyq halyq teatrynyń negizin qalaýshylardyń biri desek, men de Shymkentte opera jáne balet teatry ashylǵan kúnnen bastap osyndamyn. «О́ner ákeniń qanymen, ananyń sútimen darıdy» deıdi ǵoı. Kishkentaıymnan ánge áýestigim atadan ákege, ákeden balaǵa mura bolyp kele jatqan sol qasıetti ónerdiń qudireti, ata-anamnyń tárbıesi dep bilemin.

–  Oblystyq opera teatry ózińdi arnaıy shaqyrdy ma?

– Instıtýtta Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Galına Qaramol­dae­va­nyń klasyn bitirip shyqtym. Ol kisi opera sańlaǵy Dına Hamzınaǵa dáris bergen. Oqý bitirgen soń, Almaty oblystyq Súıinbaı atyndaǵy fılarmonııanyń «Sazger» ansambline qabyldandym. Sosyn Ishki ister mınıstrligi sımfonııalyq orkestriniń solısi retinde óner kórsettim. Biraq anam marqum: «Áýeli turmys quryp, bala súıýiń kerek, qyz bala úshin otbasy máselesi birinshi kezekte turýy kerek» dep, meniń erteńgi taǵdyryma qatty alańdaıtynyn aıtty. Sahnaǵa bolashaq jarym ruqsat bergen jaǵdaıda ǵana shyǵatynymdy eskertti. Anamnyń sol sózi úshin Jetisaıǵa oraldym. Syrdarııa ýnıversıtetinde on jyl stýdentterge vokaldan sabaq berdim. Munda ustazdyq etip qana qoımaı, aýdandyq, oblystyq is-sharalarǵa qatysyp turdym. Kafedra meńgerýshisi ákemniń bala kúngi dosy, belgili kúıshi, kompozıtor Bóri Isa aǵamyz eken. Sol kisiniń orkestrimen án saldym. Shyǵarmashylyǵymdy shyńdaýǵa osyndaı keremet ónerli jandardyń kómegi kóp tıdi. Baǵymyzǵa shyraıly Shymkent shaharynda oblystyq opera jáne balet teatry ashyldy. Klassıkalyq shyǵarmalardy stýdent kezimnen jaqsy kóretinmin. Dj. Verdıdiń «Travıata» operasyndaǵy – Vıoletta, ulttyq operadan Jibektiń arııalary sol kezden-aq janyma jaqyn edi.

Birde kabınetimde otyrǵanymda rektorattan fakspen habarlama keldi. Oblys­tyq mádenıet basqarmasynan eken. Onda «Oblystyq opera jáne balet teatryn ashý ıdeıasyna aýdandardan ónerli jastardy, akademııalyq-klassıkalyq án oryndaıtyn jastardy tyńdaýǵa shaqyramyz» delingen. Men qaǵazdy alyp Bóri Isaǵa kirdim. Aǵamyz: «Mundaı baq adamǵa bir-aq ret beriledi. Baryp qatysyp qaıt» dep aq batasyn berdi. Sóıtip Shymkentke kelsem, ol jerde ózimniń qazirgi áriptesterim Erlan Jandarbaı, Orazkúl Dáýletova, Marat Orazmetovter júr eken. Sodan ile-shala jan-jaqtan mýzykanttar jınalyp, sımfonııalyq orkestrdiń súıemeldeýimen eki bólimnen turatyn úlken konsert qoıyldy. Ideıany júzege asyrýshy – basqarmanyń sol kezdegi basshysy Asqar Bóribaev aǵamyz. Konserttiń jetekshisi – óner janashyry Asqar Álıhan. Birinshi bólimde qazaq operalarynyń injý-marjandarynan úzindiler, al ekinshi bólimde opera maıtalmandary Jámıla Bas­paqova, О́zbekstannan kelgen Nur­mo­myn Sultanov, búginde Italııada óner kórsetip júrgen, Qyrǵyzstannan kelgen Jenıshbek Ýsmanov jáne Máskeý Úlken teatrynyń solısi Sergeı Mavnýkov­tarmen birge sahnada álemniń klas­sıka­lyq shyǵarmalaryn oryndadyq. Kórer­men qaýym qoshemettep uzaq qol soqty. Tap sol bir sáttegi áserdiń jóni alabóten edi.

–  Operalyq týyndylardyń qaısy­sy janyńa etene jaqyn?

– Jalpy men áýeli keıipkerimdi túgel zerttep, túgin qaldyrmaı sińirip alýǵa tyrysamyn. Olardyń ishki jan dúnıesindegi arpalysty túsinýge, qýanyshyna qosyla shattanyp, qaıǵysyna qatar turyp egilýge, ózińdi aıalaǵandaı jaqsy kórýge tıissiń. О́ıtpeseń, ókinesiń. Deı turǵanmen, solardyń ishinen vokaldyq turǵydan daýysyma yńǵaıly ári juǵymdysy – kórnekti kompozıtor M.Tólebaevtyń «Birjan – Sara» operasyndaǵy Sara men álemdik klassıkadan Dj.Verdıdiń «Travıata» operasyndaǵy Vıolettanyń partııasy janyma jaqyn.

О́ziń somdaǵan obrazdan kópke deıin shyǵa almaı júrý óner adamynyń bárine tán qubylys qoı. E.Rahmadıevtiń «Qamar sulý» operasyndaǵy Qamardyń partııasyn oryndamas buryn S.Toraıǵyrovtyń «Qamar sulý» romanyn taǵy bir márte tushyna oqyp shyǵýǵa týra keldi. Aıtaıyn degenim, osydan keıin kópke deıin óz-ózime kele almaı júrdim. Túr-turpaty, minez-qulqy jaǵynan Qamar operada ásemdiktiń, aqyldylyqtyń sımvolyndaı tulǵa desek, avtor muny «Bir nárseni kóńilderi unatyp, maqtaǵysy kelse, «Ýaı, shirkin, mynaý Qamardaı eken!» desýshi edi» dep sıpattaıdy. Qazaqtyń maqal-mátelderimen, halyq danalyǵymen kómkerilgen shyǵarma ádiletsizdik pen áleýmettik teńsizdikti, nadandyq pen zulymdyqty qazaq qyzynyń basyndaǵy tragedııa arqyly ótkir synap-mineıdi. Ahmet pen Qamardyń móldir sezimi men saǵynysh jyry mahabbatqa soǵylǵan eńseli eskertkishteı menmundalaıdy. Munyń operada jańǵyryp, qaıta dúnıege kelýi kezdeısoq bolmasa kerek-ti. Qamar sulý – sahnada áli de kemeldene beretin, keýdesi keń de, tynysy erkin beıne.

– Teatr synshylary, sarapshylar óneriń týraly ne deıdi?

– Oblystyq teatrlardyń dástúrli «Teatr kóktemi» festıvali tusynda belgili synshy, marqum Áshirbek Syǵaı aǵamyzdyń óz aýzynan: «Daýsyń da, sah­nalyq túr-sıpatyń da, barlyǵy sah­naǵa laıyq-aq. Baǵyń tańdaıyńa bitken qyz ekensiń. Osy qalpyńnan taımaı, ónerińdi ári qaraı jalǵastyra ber. Shyǵarmashylyq tabys tileımin» – dep qolymdy alyp quttyqtaǵan edi. О́nerimizge qarapaıym kórermen aq batasyn kúnde jaýdyryp jatady. Sonyń bári maǵan qanat bitiredi, órge talpyndyrady.

– Opera ánshisi qandaı qaǵıdaǵa súıenip ómir súredi?

– Udaıy izdenis ústinde bolý, da­ýys jattyqtyrý, oryndaıtyn árbir róli men partııasyna damylsyz daıyndyq – buljymas basty qaǵıda. О́ziń oryndaıtyn keıipkerińe qaı jaǵynan bolsyn saı bolýǵa tıissiń. Daýysyń men syrtqy sıpatyń, júris-turysyń men sahnadaǵy árbir bet-álpet qozǵalysyńa deıin úılesýi lazym. Operada jasandy, kózboıaýshylyqqa bara almaısyń, ondaı shynaıy bolmystan ajyrap qalǵan nárseler kózge tez shalynyp qalady. Zaldaǵy jurtqa alǵan demińe deıin aıqyn seziledi...

– Teatrda kimderdiń eńbegi aıryqsha bóle-jaryp atap ótýge laıyq?

– Opera – bul ejelden ujymdyq óner, tutas aǵza. Oǵan bir ǵana adam ıelik ete almaıdy. Ol – jumyla kóteriletin júk. Mysaly, teatrdyń jetekshi solısi Erlan Jandarbaı, halyqaralyq baıqaýlardyń laýreaty Marat Orazmetov, mádenıet qaıratkeri Orazkúl Dáýletova, teatr rejısseri ári solıst Qaırat Qulynshaqov, Tuńǵysh Prezıdent–Elbasy qory syılyǵynyń laýreaty Aıgúl Azatova, halyqaralyq baıqaýlardyń laýreaty Gúljan Rasqalıeva, Alekseı Skıbın, Gaýhar Ahetova, Margarıta Kın, Mádihan Dúıseev (kórkemdik jetekshi), Nurjan Júsipbekov sııaqty t.b. áriptesterimnen bastap, jaryq berýshige deıin mundaǵy ár adamnyń ózine tıesili qyzmeti, róli bar. Maqsat-murat, múdde – ortaq. Bárinen kásibı joǵary biliktilik talap etiledi.

–  Qazaq ulttyq opera óneriniń damýy E.Brýsılovskııdiń ulttyq teatr óneri altyn qoryna engen «Qyz Jibek» operasynan bastaý alatyny sózsiz. Ulttyq naqyshtaǵy áıgili klas­sı­kalyq týyndy oblystyq opera jáne balet teatrynda burynǵy nusqa­la­ry­nan múlde bólek sarynda sahna­lan­ǵan eken. Sen oryndaǵan Jibek nesi­men erekshelendi?

– Asa bıik talǵammen jazylǵan operanyń mán-mazmuny, mýzykalyq ádebı kórkemdigi, sahnaǵa qoıylýy ózara tamasha úndesip, qundy týyndyny dúnıege ákeldi. Sol qundylyq áli kúnge mánin joǵaltqan joq. Bizdegi mahabbat dastany respýblıka teatrlarynda qoıylyp júrgen nusqadan múlde bólek sarynda sahnalandy. Operalyq qoıylymda jesir qalǵan Qyz Jibek arada segiz jyl ótken soń ámeńgerlik jolmen Tólegenniń inisi Sansyzbaıǵa turmysqa shyǵyp, spektakl eposta jyrlanǵandaı merekelik toı-dýmanǵa ulasady. Meniń Jibegimniń taǵdyry ózge áriptesterim somdaǵan arýdan ózgeshe. Lıro-epostyq jyrdyń keńestik dáýir saıasatyna sáıkes kele bermeıtin tyń nusqasy. Muny men bizdiń teatrymyzdyń qazaq ulttyq sahna ónerine qosqan súbeli úlesi dep esepteımin.

–  Kez kelgen opera sańlaǵy La Skala sahnasynda án salýdy armandaı­dy. О́ziń ónerdiń bıik shyńyn baǵyn­dyra aldyń ba?

– «Armansyz adam – qanatsyz quspen teń» degendeı, aldyna maqsat qoıa bilgen adamǵa qazir ósýge, keńistikke kedergisiz qulash sermeýge múmkindik mol. О́rkenıetti elderdiń sahnasynda óner kórsetý buryn arman bolatyn. Biz olardyń, olar bizdiń tynys-tirshiligimizden beıhabar edi. Táýelsizdik rýhy eń áýeli mádenıet pen ónerdiń erkindigine jol ashty. Italııa, Polsha, Germanııa, Fınlıandııa, Shvesııa, Estonııa, Qytaı, Túrkııa, Tájikstan, О́zbekstan memleketterinde óner kórsettim. Italııa­da (Parma qalasy) Djýzeppe Verdı atyndaǵy kásibı mýzyka ártisterine arnal­ǵan ınternasıonaldyq akademııada Fabrısıo Kassı men Izabella Frattı sheber­lik synybynan ótip, biliktilik arttyr­dym. Osy saparlar meni opera óneri­niń kóptegen syryna qanyqtyrdy.

Polshada ótken dástúrli «Mýzy­kal­nyı sad Rıýbesalıa» halyqa­ra­lyq kórkemdik-aǵartý jobasyna, Eýropa opera sheberleri, polshalyq Darıýs Grabovskı men aýstrııalyq Frans Langer sheberlik synyptaryna qatystym. Joba barysynda Polsha, Germanııa, Aýstrııa elderinde óner kórsetip, zor qoshemetke bólengen jaıym bar. Úlken sahnada án salyp turǵan shaǵymda boıymdy qýanysh sezimi bıledi. L.Hamıdıdiń «Bulbul» ánin oryndadym. Zaldaǵylar uıyp tyńdady. Jibermeı, uzaq qol soqty. Bir ǵana ánniń qudireti munshama alapat áserge bóleıdi degen oıymda joq. Qaıran qaldym. Mundaı qazyna qazaqta qanshama! Bilgenim, túıgenim – bizden baı halyq joq álemde. Sol sebepti ulttyq operany ónerdiń shyńy dep esepteımin.

– Italııanyń áıgili mýzykanttary Maýro Maýr men Fransýaza de Klosseniń oblystyq opera jáne balet teatry­na kelýiniń ózi mádenı aıtýly oqıǵa sanalady. Aldaǵy ýaqytta taǵy qan­daı jobalar bar?

– Álemge áıgili mýzykanttardyń konserti hor ártisteri (Bas hormeıster Baǵlan Altaev) men oblystyq opera jáne balet teatrynyń sımfonııalyq orkestri súıemeldeýimen óte joǵary deńgeıde ótken edi. Italııanyń Qazaqstandaǵy mádenıet jyly aıasynda álemge áıgili mýzykanttardyń qatysýymen jaqynda «Velıkaıa mýzyka ıtalıanskogo kınematografa» konserti ótedi dep kútilýde. Qazaqstan men Italııa arasyndaǵy mundaı mádenı baılanystardyń opera teatry úshin mańyzy orasan zor. Al shyraıly Shymkent shahary respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesin ıelenip, elimizdegi on jetinshi aımaqqa aınaldy. Bul – qalanyń rýhanı kelbetine jańadan qan júgirtý, keleshekte ol máde­nıet pen ónerdiń ortalyǵyna aınalady degen sóz. Shymkentti álemdik turpattaǵy megapolıske aınaldyrý úshin qazir qoldan kelgenniń barlyǵy jasalýda. Árıne, 25 mln halqy bar Shanhaıǵa, bolmasa 9 mln halyq turatyn Londonǵa jetý ázirge qol jetpes arman shyǵar, alaıda elimizdegi úshinshi qala retinde órkenıetti betke alǵan qadamy qýantady. Álemdik deńgeıdegi óner oshaqtarymen tyǵyz qarym-qatynas ornatýǵa, belgili tulǵalarmen tıimdi jobalar ázirleýge jol ashylýda.

– Shymkent opera teatry sahnasynda Dj.Verdıdiń – «Travıata», «Rıgoletto», R.Leonkavallonyń – «Paıasy», P.Chaıkovskııdiń – «Evgenıı Onegın», «Shelkýnchık», S.Rahmanınovtyń – «Aleko», Ý.Gadjı­be­kovtiń – «Arshyn mal alan», G.Donısettıdiń – «Mahabbat shyryny», P.Maskanıdiń – «Selskaıa chest», Dj.Rossınıdiń – «Sevıl shashtarazy», I.Morozovtyń – «Doktor Aıbolıt», R.Salavatovtyń «Qarly hanym» spektaklderi qoıylypty. Alda­ǵy ýaqytta taǵy qandaı qoıy­lym­dar josparlanyp otyr?

– Teatrda jylyna keminde bir jańa qoıylym sahnalanady. Búgingi tańda repertýarda 15 opera, 3 balet jáne jastarǵa arnalǵan zamanaýı 1 mıýzıkl bar. Jaqynda XI teatr maýsymynyń jabylýyna oraı oblystyq opera jáne balet teatrynda tanymal mýzykalyq áýezge toly, óziniń dramalyq sıýjetimen erekshelenetin, áıgili J.Bızeniń 4 aktili «Karmen» operasy tuńǵysh ret sahnalandy. Aldaǵy 2020 jyly F.Legardyń «Kóńildi jesir» («Veselaıa vdova») operasy qoıylady dep josparlanýda.

– «Biz estimegen bir án, bir kúı» jobasynda halyq áni «Aq kóılekti» oryndadyń, sol sııaqty opera jáne balet teatrynyń jetekshi solısi Erlan Jandarbaımen birge shyrqaǵan «Egiz-lebiz» (I.Saparbaı, J.Qydyrálıev) áni de ózgeshe ráýishte túlegeni ras. Bul kimniń ıdeıasy?

– Sımfonııalyq orkestrdiń súıemel­de­ýimen klassıkalyq úlgidegi ánder­di de jańǵyrtyp zamanaýı úlgide usynyp júrgenimiz ras. Al «Egiz-lebiz» ánine kelsek, júrekke jaqyn, janǵa jaıly, sezimge qurylǵan lırıkalyq jumsaq ándi jurt súıispenshilikpen qabyldady. Dýet qurý Erlannyń ıdeıasy bolatyn. Ekeýmizdiń oryndaýymyzdaǵy retro án jurtqa unaǵandyqtan qaıta-qaıta ótinip surap jatady. Birneshe halyqaralyq án baıqaýlarynyń jeńimpazy, Italııada úlken mektepten ótken Erlan Jandarbaı búgingi tańda Túrkııa konservatorııasynda aspırantýrada oqıdy. Teatrdyń shyǵarmashylyq turǵyda qalyptasyp damýyna onyń sińirgen eńbegi ushan-teńiz.

– Ulttyq opera óneri aýyz ádebıeti janrlarynyń jıyntyǵy degen pikir­ge qalaı qaraısyń?

– Opera óneri týraly jazylǵan kitaptardy kóp oqydym. Qolyma birde Jıenbek Yrysáliniń «Operaǵa deıin» degen kitaby tıdi. Munda ándi operaǵa aınaldyrý, jalpy qazaqstandyq operanyń týý tarıhy, qalyptasý kezeńi jaıynda kóp oı qozǵalady. Sol aıtqandaı, biz ándi operaǵa ushtastyrýdan bas tartpaýymyz kerek, ulttyq klassıkalyq operanyń negizin halyqtyń ejelgi saryny men baıyrǵy dástúrli mýzykalyq shyǵarmalarynyń, aýyz ádebıeti janr­la­rynyń quraýy tegin emes. О́zgeniń jadaǵaı jattandysy, kómeski kóshirmesi bolýdan osyǵan deıin din-aman saqtalyp kelýimiz sodan. Sheteldik klassıkany sheber meńgerýmen áste olardy tańǵaldyra almaısyz, tól dúnıeniń biz úshin qashanda qasterli bolyp qala beretini sondyqtan. Qazaqtyń kásibı mýzykasy – az ýaqyttyń ǵana jemisi. Sol aralyqta halyq áninen operaǵa deıin, kúıden sımfonııaǵa deıin ósip jetildi. Qazirgi mýzykalyq mádenıetimiz ónerdiń alýan janryn túgel qamtıdy desek, artyq aıtqandyǵymyz emes. Bulardy birinen-birin bóle-jaryp ajyrata qarastyrý – qate.

– Qazaq ánshileri sheteldik áriptes­te­rinen nesimen erekshelenýi tıis?

– Daýys tembriń, sahnalyq ádep, tipti syrtqy túr-turpatyńa deıin olardan erekshelenip turatynyń baıqalady. Mysaly, men shetelge barǵanda mindetti túrde qazaqy oıý-órnekpen naqyshtalǵan ulttyq kostıýmmen óner kórsetemin. «Eń ádemi kıim – ultyńnyń kıimi» demekshi, qazaq halqynyń ulttyq kıimderiniń úlgisi san alýan. Nemis – tarhtenmen, arab – abaıa­men, úndi – sarımen, qytaı – hanfýmen, japon kımonosymen maqtanady, al biraq qazaqtaı ulttyq kıimge baı jer betinde birde-bir halyq joq. Tipti órkenıetti sanalatyn keı elderde ulttyq kıim múlde atymen joq kórinedi. Bizde shapannyń bir ózi syrmaly shapan, qaptal shapan, qımaly shapan dep neshe túrge bólinedi. Osy máseleden-aq oı qoryta berińiz. Qazaq zergerleriniń bularǵa qosa omyraýsha, óńir jıek, boıtumar, ilgek, sáýkelege arnalǵan órnekti tana-shyltyr, túıreýish sııaqty áshekeı buıymdary taǵy bar. Sahnaǵa shyǵa kelgen sátińde jurt ánińe emes, áýeli sánińe qyzyǵyp qol soǵady. Qalaı tebirenbeısiń. Ári qaraı qazaq áni áýelep, zal ishi siltideı tyna qalady. Úılesimdilik, garmonııa degenimiz osy emes pe?!

– Bizde klassıkalyq mýzykanyń nasıhattalý jaǵy qalaı?

– Arqa, Qarataý, Syr, Jetisý, batys dástúrli án mektepteri sııaqty Italııada da Rossını, Pýchınnı, Verdı syndy álemge áıgili kompozıtorlardyń mektepteri saqtalǵan jáne olardyń árqaısysynyń vokaldyq turǵydaǵy oryndalý ereksheligi bólek. Bir-birin qaıtalamaıdy. Sonymen qatar ár kompozıtordyń kindik kesken topyraǵynda onyń atynda teatr bar. Olardyń sany qansha, naqty esebi joq, biraq biz atbasyn tiregen jerdiń bárinde solaı. Munda qudaıdyń qutty kúni bolmaǵanmen, oqtyn-oqtyn operalyq qoıylymdar, jekelegen konsertter ótip turady. Muny óz kózimizben kórip keldik. Sondaı tarıhı orynnyń biri  Djýzeppe Verdı atyndaǵy teatrǵa bas suqtyq. Ondaǵy dástúr ǵajap áserge bóledi. Úırenetin shýaqty tustar óte kóp eken. Adamzat balasyna ortaq, kókjıegi kórkem ǵajaıyp jaýhar týyndylarǵa kýá boldyq. Shirkin, qazaqta ondaı injý-marjan az ba?! Biz qashan órkenıet kóshine ilesip, halyqtyq qaınardan nár alǵan ulttyq operalarymyzdy sol deńgeıge jetkizip, marqaıamyz?

Klassıkalyq mýzykany tek eýropalyq mádenıet deıtin keritartpa túsinik áli bar. Biraz synshylardyń: «Ońtústikke opera teatry ne úshin qajet?» dep qaradaı shoshyǵan baıaǵy qarqyny qazir saıabyr tapqanmen etek-jeńsiz eski saryn ara-tura qylań berip qalyp jatady. Biraq sahna óneri qudiretiniń arqasynda abdyraǵan alań kóńil burynǵydaı emes, opera tea­tryn betke alǵan halyqtyń qarasy meılinshe arta túsken. Jurt bizdi izdeıdi, súıedi. Kóptiń osy mahabbaty alǵa súıreıdi, armanǵa jeteleıdi.

Damyǵan 30 eldiń qataryna qalaı qosylamyz? Mádenıet pen ónersiz el óse me? Osy oraıda klassıkalyq mýzyka nasıhattalýy men dáriptelýi jaǵynan qaǵajý tartyp, qara dúrsin dańǵaza mýzykanyń tasasynda tabandap qalmasa eken dep tileısiń. Estradalyq ánderge qarsylyǵym joq, biraq ádildikti tý etken halyqtyń urpaǵymyz desek, oılanaıyq. Kópe-kórneý qııanat jasamaıyq. Efırdi qudaıshylyǵyna qarap bóleıik. Tálim-tárbıelik máni joq túrli shoýlardy, mátini máz emes, áýeni áýleki ánderdi tyıyp, Pınkertonnyń, Rıgoletto men Vıolettanyń arııasyn saıratpasaq ta, ózimizdiń Abaı men Aıdardyń, Ajar men Saranyń arııalaryn teleradıodan áýeletip qoısaq, qolymyzdan kim qaǵady? Másele – nıetimizdiń túzelýinde.

 

Áńgimelesken

Qarashash TOQSANBAI

                               

Sońǵy jańalyqtar

Kókshetaýda qara daýyl, qarly jańbyr

Aımaqtar • Búgin, 22:15

Tynyshtyqbek Ábdikákimuly. KARANTIN

Ádebıet • Búgin, 20:57

Almaty: Jolaýshylar aǵyny men kólik sany azaıdy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 18:10

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Uqsas jańalyqtar