Reseıde oqyǵan qazaq ónerpazdary muraǵatyn túgendeýge ne kedergi?

– Elimizdiń óneri men máde­nıetine baılanysty sondaı derekterdiń basym bóligi Más­keý men Sankt-Peterbýrgtiń (Reseı) muraǵattary men mu­rajaı­larynda saqtaýly. О́ıt­keni bul qalalar HH ǵasyr­dyń 30-40-jyldarynda Qazaq­stannyń saıası-mádenı damýy­na erekshe áser etti jáne ma­ńyz­dy ról atqardy. Búgingi tá­ýelsiz elimizdiń kásibı óneri men mádenıeti salasyndaǵy zor jetis­tikterimiz sol kezde orys-keńes mádenıetiniń yqpalymen irgesi qalanyp, bıik belesterdi baǵyndyrdy. Elimizdiń túkpir-túkpirinen iriktelgen kóptegen talantty qazaq jastarynyń taǵ­dyry, stýdenttik ómiri men shyǵarmashylyǵy osy qala­larmen, ondaǵy iri óner ordalarymen, JOO-men tyǵyz baı­la­nysty edi. Qazaq óneri men má­denıetinde esimderi erekshe atalatyn Muqan Tólebaev, Rıshat jáne Músilim Abdýllınder, Káýken Kenjetaev, Shabal Beı­sekova, Asqar Toqpanov, Ha­dısha Bókeeva, t.b. kóptegen talanttar shoǵyry osy qalalarda óner-bilimge sýsyndap, úlken shyǵarmashylyqqa joldama aldy. Mundaıda qarapaıym qa­zaqtyń qara domalaq balalary damyǵan, eýropalyq úlgidegi elden ne úırendi, kimderden tálim-tárbıe aldy, kimdermen syrlas-syılas boldy, óner jolynda qandaı jetistikterge qol jetkizdi degen sıpattaǵy san túrli suraq­tyń qoıylýy zańdy. Belgili óner maı­talmandarynyń estelik-esselerinde olardyń jalyn at­qan jastyq shaǵy saǵynyshpen, erekshe sezimmen eske alyna­dy. Bul jazbalar arqyly olar­dyń káýsar shaǵy jaıynda az­dy-kópti maǵlumatymyz bar. Asqar Toqpanov pen Káýken Ken­jetaev aǵalarymyzdyń stý­denttik kezderi týraly ǵıbratty áńgimelerin óz aýyzdarynan es­tip, jazbalaryn qunyǵa oqy­dyq. Munda olardyń Máskeý men Lenıngradtyń (Sankt-Peterbýrg) kásibı ónerge baý­lıtyn aıtýly bilim ordalary – konservatorııa men teatr­ ıns­tıtýtynda oqyp júrgen kez­derindegi nebir qyzyqty oqı­ǵalary baıandalady, orys tilin jetik bilmeýden ómirde kóp qınalǵandyǵy jáne sol tyǵyryqtan shyǵý erlikteri tánti etedi. Joǵaryda attary atalǵan tulǵalar – qazaq ulttyq óneri tarıhynda esimderi altyn árippen jazylyp, el amanatyn abyroımen oryndap qaıtqandar.

Al endi qazaqy tárbıemen ósken qalǵan sańlaqtarymyz jaı­ly ne bilemiz? Olardyń rýhanı ortalyqtaǵy jastyq kezeńi nesimen erekshelendi? О́ner básekesindegi bási qalaı boldy degen máseleni qaýzaı tús­seńiz, muraǵatqa ıek artpaı tura almaıtynyńyz anyq. О́t­ken ǵasyrdyń 30-shy jyldary Re­seıge Qazaqstannan bilim qýyp barǵan ónerli jastardy túgendeý barysynda olardyń naqty sanyn bilmeı, dal bolǵanymyz ras. Maı­talman aǵa-apalarymyz jaıly mundaı tyń derekter bizge bolmaǵanmen, keıingi ósip kele jatqan jas urpaqqa aýadaı qajet dep sanaımyz. Sol úshin Máskeý men Sankt-Peterbýrg qalalary bilim ordalarynyń arhıvterin betke alýymyzǵa týra kelgen.

Shyn máninde adam úshin oqý oryndary qabyrǵasynda ótken kezeń men kásibı sheberlikke baý­lıtyn ortanyń yqpaly orasan zor bolmaq. Tarıh pen el rýhanııaty úshin bir japyraq qaǵazdyń óziniń mańyzy erekshe. Bizdiń qazirgi is-áreketimizdi quraq kór­peni órnektegen sheberdiń tirshiligine uqsatamyn, óıtkeni qazaq óneriniń ótken izi men belgi-bederin qaıta qalpyna keltirý úlken jaýapkershilikti talap etedi. Bul qazaq kásibı óneri men mádenıetiniń negizin qalaýshy shoǵyr aldyndaǵy azamattyq paryzymyz sanalady. Sondyqtan Qazaq ulttyq opera stýdııasynyń oqý-shyǵarmashylyq baǵdarla­masymen tanysýdy, qujattardy tirnektep jınaqtaý men zert­teýdi maqsat tuttyq. «Bo­lashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdar­lamasy aıasynda arhıv qujattaryn búgingi tanym turpatynda qaıta suryptap, jańasha saraptaýymyz qajet. Ári bul eki el arasyndaǵy mádenı-rýhanı baılanysty damytýǵa qozǵaý salatyn irgeli qundy eńbek bolmaq.

Osyǵan oraı ótken jyl­ǵy qazannyń 1-5-i kúnderi araly­ǵynda Máskeý qalasyna arna­ıy issaparmen baryp, P.I.Chaı­kovskıı atyndaǵy Más­keý mem­lekettik konservatorııasy­ (MMK) arhıvinde boldyq. Maqsat qazaq óneri men mádenıe­tiniń biregeı tulǵalary bilim alǵan oqý oryndarymen shyǵar­ma­shylyq baılanys ornatyp, aǵa býyn urpaqtyń ómiri men shyǵarmashylyq iz­de­­nisteri týraly tolyǵyraq maǵ­lumat jınaqtaý bolatyn. Reseı astanasyndaǵy arhıv pen murajaılardy osy aralyqta tolyq aralap, resmı mekemelerdiń qujattarymen jete tanysý múmkin emes edi. Desek te osy nıetimizdiń ózin istiń basy deýge tolyq negiz bar. Endi osy bastama ári qaraı qalaı jalǵasady, ol úshin ne isteýimiz kerek? Áńgime – sonda.

Jolǵa shyǵýdan eki apta buryn MMK arhıviniń meńgerýshisi T.N.Trýshkovaǵa aldyn ala resmı hat joldaǵan bolatynbyz. Onda ózimizge qajet qujattardyń tizimin, taǵy da basqa tyń derek kózderin kórsetýdi suradyq. Alaıda konservatorııanyń arhı­vinen qajet qujattarǵa qol jet­kizemiz dep aptyǵyp barǵan kóńilimiz alǵashqy kúni-aq sý sepkendeı basyldy. Munda II dúnıejúzilik soǵys bastalǵanǵa deıingi oqyǵan sanaýly-aq stýdenttiń jeke is-qaǵazdarynan basqa Qazaq ulttyq opera stýdııasy atty oqý bólimshesi jaıly qujat atymen joq bolyp shyqty. Búgingi tańda muraǵat sandyq formatqa kóshirilip, osy baǵytta biraz jumystar istelip jatqan kórinedi. Birneshe býmadan turatyn túrikmen, qyrǵyz, tatar, ózbek stýdııalarynyń qu­jattary bar da, al osy úlgide kó­remiz dep úmittengen qazaq stýdııasynyń qujattary tabylmady. Týystas ulttyq stýdııalar qujattarynyń jyp-jınaqy saqtalyp, kerisinshe qazaq stýdııasyna qatysty mate­rıaldardyń ushty-kúıli joǵalyp, tabylmaǵany bizdi qatty oıǵa qal­dyrdy. Arhıvtegi derek ja­zylǵan tizim men tir­keý jýrnaldaryn birneshe baǵytta muqııat qarastyryp kórgenimizben nátıje shyqpaı salymyz sýǵa ketti. Bar tapqan oljamyz – 1936-1939 jj. ara­lyǵynda konservatorııaǵa stý­dent bolyp qabyldanǵan qazaq­standyq 29 stýdenttiń jeke bastaryna qatysty is-qaǵazdary ǵana. Bular – olarǵa berilgen ártúrli bastaýysh, arnaýly orta bilimi týraly anyqtamalar, Qazaqstan oqý-aǵartý komıssarıatynyń arnaıy komıssııasy sheshimimen talapkerdiń Máskeý konservatorııasyna joldanǵandyǵy jaıly anyqtamasy, jol qarajaty men tamaǵyna dep bólingen qarjy mólsheri, konservatorııadaǵy Qazaq ulttyq opera stýdııasynyń dırektory atyna oqýǵa qabyldaý týraly ótinishteri, oqý úlgerimi, sabaqqa kelmeýi, úlgermeýi jaıly túsinik hattar, eskertpeler, densaýlyǵyna baılanysty, qorytyndy baǵalary jaıly t.b. anyqtamalar. Bul da bolsa az olja emes deýińiz múmkin. So­laı bola tura, bul sondaǵy ózge ulttyq stýdııalardyń is-qaǵaz­dary sııaqty qomaqty, tolyq papka emes, jekelegen adamdardyń qujattary ǵana. Tizimdegi stýdııa shákirtteriniń basym bóligi ártúrli sebeptermen (densaýlyǵy, otbasylyq, jumys babymen, kásibı biliktiligi jetpeı t.b.) oqýdy aıaqtamaǵan. Sol sebepti ol qujattar arqyly Qazaq ulttyq opera stýdııasynyń jumysy jaıynda tolyqqandy aqparat alý múmkin emes edi. Al biz jo­lyǵyp áńgimege tartqan arhıv qyzmetkerleri «barymyz osy» deýden basqa túk aıta almady. О́kinishti-aq! Áıtpese qazaqstandyq qanshama talantty jas munda bilim aldy emes pe? Bul ne sonda, stýdııa jumysynyń salǵyrttyǵy ma, álde basqa sebebi bar ma?!

Alaıda qazaqtyń tanymal kompozıtory Muqan Tólebaev­tyń jeke papkasyn alyp kelgende tóbemiz kókke jetkendeı qýandyq. Kompozıtordyń konservatorııa­da soǵystan keıingi jyldary oqyǵan qujattary ǵana eken. Sol sııaqty 1936 jy­­ly Máskeýde oqyǵan, so­ǵys bastalǵan soń maı­danǵa ket­ken nemese elge oral­ǵan al­dyń­ǵy lektegi tanymal tul­ǵa­la­rymyzdyń papkalaryn da kó­re almadyq. Bular arhıvtiń ne­­giz­gi tiziminen de, qosalqy tizi­­minen de kezdespedi. Soǵan qara­­mastan M.Tólebaevtyń qu­jatyn aqtara otyryp zertteý­shi­ler úshin qyzyqty biraz derekke tap boldyq. «Birjan – Sara» operasy úshin Keńes Odaǵynyń eń úlken marapaty – Stalındik syılyqpen marapattalyp, soǵystan úzilip qalǵan Máskeý konservatorııasyndaǵy oqýyn qaıta jalǵastyrýǵa she­shim shyǵarylady. Sondaı-aq­ respýblıkalyq deńgeıdegi túr­li mańyzdy is-sharalarǵa qa­ty­sýyna baılanysty óziniń sa­baqqa, synaqtarǵa der kezinde qa­tysa almaýyna baılanys­ty emtıhandy keıinge shegerý týraly, stıpendııa­syn qal­dy­rýdy suraǵan ótinish hattary men respýblıkanyń resmı basshylary atynan konservatorııa basshylyǵyna joldanǵan jedelhattar tabyldy.

Qolymyzǵa tıgen qujat­tardyń bárin birtindep qarap shyqtyq. Ýaqyt óte sarǵaıǵan, búkteseń synyp ketýge shaq turǵan qaǵazda tutas bir adamnyń ǵumyry jaıly syr sherter qundy derekter tizilgen. Stýdentterdiń jeke is-qujaty saqtalǵan 1936 jylǵy papkalardy aqtarǵanda tolqyp kettik, san túrli taǵ­dyr­ ıesimen tildeskendeı kúı kesh­tik. Sonaý jyldar ele­si kóz aldymyzda kólbep, qa­zaq­standyq stýdentterdiń beı­málim ortaǵa beıimdelýi men konservatorııanyń kúrde­li oqý baǵdarlamasyna, shyǵarmashy­lyqtyń qyr-syryn ıgerýdegi talpynystaryna qanyqtyq. Arasynda órimdeı talantty qyz-jigitterdiń 2-3 jyl oqyp, keıin kásibı ánshilik ónerge «jaramaı», qaırańǵa soǵylǵan qaıyqtaı qıraǵan aýyr taǵdyrlary da jolyqty. Alaqandaı qaǵazda almaǵaıyp taǵdyrlar beınesi synaptaı syrǵıdy. Máskeý konservatorııasyna qabyldanǵan bireý­leri oqýǵa elden keshigip kele almaı jatsa, endi birde trage­dııalyq sátterge kýá bolasyń. Solar­dyń ishinde Qazaq ulttyq opera stýdııasynyń bólim meń­gerýshisi L.Bermannyń 1938 jyly 23 qarashada QazSSR ýákili (Polpredstvo) Korıabkınge jazǵan hatyndaǵy: «22-go noıabrıa ýmer rebenok stýdentkı Kazahskogo otdelenııa MGK Ýralbekovoı. Rodıtelı rebenka podozrevaıýt, chto on otravlen sojıtelnıseı po komnate gr. Melnıkovoı. V nastoıashee vremıa vyıasnenıem obstoıatelstv smertı rebenka zanıaty organy Ýgolovnogo Rozyska», – deı kelip, – «Proshý Vas okazat materıalnýıý pomosh stýdentke Ýralbekovoı dlıa pohoron rebenka» – degen joldardy oqyǵanda jan túrshikti. Konservatorııada oqyp júrgende ózin ártúrli qyrynan tanyta alǵan belsendi stýdent Jumataı Aqatovtyń óz erkimen oqýdan ketetinin surap konservatorııa dırektory (rektory) V.N.Shaskoıǵa jazǵan ótinish haty da nazar aýdararlyq. «Iа ýbedılsıa v tom, chto ý menıa tolko lısh posredstvennye mýzykalnye sposobnostı, chto daleko nedostachno dlıa posvıashe­nııa sebıa mýzykalnoı naýke. Tem bolee ıa ımeıý bolshýıý sposobnost po dramatıcheskoı lınıı. Eto pokazal konkýrs Moskovskıh chtesov, gde ıa zanıal ne poslednee mesto. Vot, teper ıa hochý, da ı neobhodımo pereıtı v etý otrasl ıskýsstva, ıbo dal­neıshee ostavanıe v stenah konservatorıı – schıtaıý bespoleznym ı dlıa sebıa ı dlıa gosýdarstva»,  delingen álgi qaǵazda. Budan óz qabiletin túrli salada synap kórgen jastyń mamandyq aýystyrýǵa birjolata bel shesh­kenin kóremiz. Ár stýdenttiń is-qaǵaz papkasynan osyndaı ómir­lik mańyzy bar detalǵa toly derekter, stýdentterdiń oqý úderisi kezindegi vokal, fortepıano t.b. arnaıy mýzykalyq pánder boıynsha oqytýshymen qarym-qatynasy, jataqhanadan oryn alýǵa, densaýlyǵyna, sabaqqa kelmeýine baılanysty anyqtama qaǵazdary, jeke bastarynyń prob­lemalary syndy qıly-qıly qısyndar kezigedi. Almatyda kóp talapkerdiń ishinen tańdalyp oqýǵa jiberilgen jastardy Úkimet qaraýsyz qaldyrmaǵan. Barynsha qoldaý bildirip, oqý úlgerimin baqylap otyrǵan. Alaıda soǵan qaramastan keıbir úlgerimi nashar stýdentterdi oqýdan shyǵarý faktileri de aragidik kózimizge shalyndy.

Konservatorııanyń Qazaq ulttyq stýdııasy negizinen opera sahnasy ánshi-oryndaýshylaryn daıyndady. M.Tólebaev sekildi talanttar birer jylda-aq kóp eńbektenýdi talap etetin mýzy­ka teorııasy jáne kompozısııa bólimine aýysyp ketti. Al opera ánshisine tán daýys múmkindigi joqtar hor dırıjeri nemese mýzykataný sekildi teorııalyq mamandyqtarǵa aýysýǵa máj­búr bolǵan eken. Biraq ol ma­man­dyqtarǵa arnaıy komıssııa aldynda synaqtan ótip baryp aýysýǵa ruqsat etilgen. Hor­meıster, mý­zy­katanýshy­ ma­­mandyǵyna qajet talap deń­­geıinen kórine almaǵan jas­tarǵa oqýlaryn Almaty mýzy­kalyq tehnıkýmynda aıaq­taýǵa múmkindik berilipti. Kon­servatorııada oqyǵan 3-4 jylda mýzykalyq pánderdi jaqsy meńgergen stýdentterdiń aldy Almaty mýzykalyq tehnıkýmyna arnaıy mýzykalyq pánderdiń oqytýshylary bolyp jumysqa ornalastyryldy. Sonymen bir­ge mýzykanttardan góri drama teatryna, akterlik nemese rejıs­sýraǵa yńǵaı tanytqan J.Aqatov sekil­di jigitter men qyzdardyń Máskeýdegi ekinshi iri oqý ornyna aýysýy da ishinara kezdesip qalyp jatqan.

Reseı teatr óneri akademııa­sy (RTО́A) (burynǵy Lýnacharskıı atyndaǵy GITIS) óner sala­syndaǵy mamandardy daıarlaıtyn tanymal JOO bolyp sanalady. Shyǵarmashyl talaı dúldúlge joldama bergen bul ınstıtýttyń qazaq sahna óneri úshin orny alabóten. Oqý orny 1935 jyldan beri qanshama talantty sahna sheberleriniń qanatyn qataıtyp, qazaq drama teatry men kıno ónerin kásibı bilikti rejısserlermen, akterler men baletmeısterlermen qamtamasyz etti. Sondyqtan biz de osy jerden izdegen joǵymyzdy tabýǵa nıettendik. Akademııanyń shań basqan arhıvinde Qazaqstanǵa qatysty qujattardyń bolýy ábden zańdy da. О́ıtkeni bul jer­den túlep ushqan tanymal qaıratkerler az emes. Olar – osyn­da maıtalman ártister men pedagogterden oqyp, qazaq kási­bı sahna óneriniń tarıhyn jasaǵan tulǵalar. О́kinishke qaraı, túrli sebepterge baılanys­ty RTО́A arhıvindegi muraǵatqa qol jetkize almadyq. Jalpy máseleler boıynsha prorektor Georgıı Vıktorovıch Tarasovtyń qabyldaýynda bolǵanda osy máseleni alǵa tarttyq. Akademııa arhıvinde júıeli jumystyń joqtyǵynan muraǵattyq qujat­tar býylyp-túıilgen kúıi sóre­lerde jatqan kórinedi. Sandyq formatqa kóshirilmegen. Ol bizge ótken ǵasyrǵa tıesili qujat­tardy dál qazir alý múmkin emestigin jetkizdi. Prorektor Qazaq­stannyń Reseıdegi elshi­ligimen tyǵyz baılanysta eken­dik­terin, elshilik tarapynan ótinish jazylsa, bul is sheshimin tabatynyn jetkizdi. Bizge onyń ıdeıasy óte unady jáne kóp uzatpaı Qazaqstannyń Reseıdegi Tótenshe jáne ókiletti elshisi Imanǵalı Tasmaǵambetovke Máskeý men Sankt-Peterbýrgtiń arhıvtik qoryndaǵy Qazaqstan mádenıeti men ónerine qatysty mate­rıal­darǵa qol jetkizýge kó­mek­tesýin surap, Instıtýt dı­rektory aty­nan jazylǵan ótinish hat elshi­liktiń elektrondy poshtasyna jiberildi. Ázirge sonyń nátı­jesin kútip júrgen jaıymyz bar.

Reseı astanasyndaǵy qundy qujattardyń kóshirmesin alý tutastaı alǵanda, qazaq kásibı tea­try men mýzyka óneriniń negizin qalaýshy dara tulǵalardyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn tanyp bilýge, qosymsha derekterdi ashý­­ǵa kóp kómek bolar edi. P.I.Chaıkovskıı atyndaǵy Más­keý memlekettik konservatorııasy, Reseı teatr óneri akademııa­sy jáne Sankt-Peterbýrgtegi Reseı memlekettik sahna óneri ınstıtýtynyń (LGITMK) arhı­vinde saqtalǵan qazaq sahna óneri men ónerpazdaryna qatysty qu­jattardy ǵylymı aınalymǵa engizý – ýaqyt talaby. Bul is keleshek mamandar úshin de baǵa jetpes baılyq retinde qundy dep bilemiz. Sondyqtan bizge qazir resmı mekemeler men belsendi azamattardyń qoldaýy men kóme­gi aýadaı qajet bolyp tur.

Jazyp alǵan Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»