Forsaıt-sessııa barysynda Túrkııa, Reseı, Saýd Arabııasy, Mońǵolııa, Iordanııa, Kýveıt, Ázerbaıjan sekildi memleketterden kelgen ádebıetshiler ózderiniń qalamgerlik sheberhanasy týraly oılaryn tarqatty.
Baıandamashylardyń kóshin bastaǵan «Altyn qaýyrsyn» ulttyq júldesiniń ıegeri, mońǵolııalyq tanymal aqyn ári jazýshy Gýn Ajavyn Aıýrzana boldy. Baıandamashy ádettegiden bólek, sahnada maldas quryp otyryp áńgime órbitti. Aqynnyń ol minezinen kóshpendilerdiń rýhyn sezingen qazaq, qyrǵyz jazýshylary súısine qabyldady. Gýn Ajavyn Aıýrzana óz sózinde jazýshylyqtyń mehnatty jumysy, az jazý men kóp jazýdyń arajigine toqtaldy. «Men sizdermen óz tájirıbemmen bóliskim keledi. Sebebi biz bárimiz jalǵyzbyz. Sondyqtan qalamgerde jazýdan basqa tańdaý joq. Álemde kúnine 2000-3000 sóz jazatyn jazýshylar bar. Men de osyǵan ózimdi daǵdylandyryp júrmin. Jas kezimde kóp jazatyn jazýshyny moıyndaǵym kelmeıtin. Sebebi ol myqty jazýshy emes, tek eńbekqor jazýshy dep oılaıtynmyn. Keıin bul oıymnyń qate ekenin túsindim. Qazir men óz elimde kólemdi roman jazatyn jazýshy retinde tanymalmyn. Sondyqtan jazýshyǵa tártippen, ıaǵnı júıemen jumys jasaý kerek», dedi mońǵolııalyq qalamger.
Kelesi kezekte minberge kóterilgen qazaqtyń qabyrǵaly qalamgeri, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Qabdesh Jumadilov ádebıetti forýmdar emes, jazý ústeli jasaıtynyn aıtyp bastady. «Ult jáne ádebıet» taqyrybynda oı órbitken jazýshy «Meniń uǵymymda ulttan tys ádebıet bolmaıdy. Ulttan tys jazýshy da bolmaıdy. О́ıtkeni bizge Jaratýshy til berdi, daryn berdi. Nege? О́z ultyńnyń muńyn muńdap, joǵyn joqtaý úshin berdi. Biz bárimiz soǵan qyzmet istep júrmiz. Álginde túrik baýyrymyz jaqsy bir pikir aıtty. «Jazýshylar bireýge unaý úshin jazbaý kerek». Men de osy oıdy aıtqym keledi. Ádebıeti jasaıtyn forýmdar emes, jazý ústeli. Degenmen, basqosýlar kerek. Osyndaı forýmdar arqyly jazǵan ádebıetimiz nasıhattalady. Basqa tilderge aýdarýǵa múmkindik týady. Biz aýdarmada kenjelep qalǵanbyz», dep óz oıyn ortaǵa saldy.
Qabdesh Jumadilov sondaı-aq búginde ekijaqty pikir aıtylyp júrgen Shyńǵys hannyń shyǵý tegine qatysty sóz qozǵady. «Biz osy kúnge deıin Shyńǵys handy mońǵol dep keldik. Jańa derekter men aýdarmalar onyń túrki ekenin rastap berdi. Shyńǵys hannyń áıeli qońyrat, tórt ulynyń alǵan kelinderi qońyrat, naıman, jalaıyr,
kereı sekildi túrki taıpalarynan. Noıandarynyń bári túrkiler. Osydan segiz ǵasyr buryn Batý han 250 myń qolmen joryqqa attandy. Ol zamanda túrkilerden ózge ondaı qalyń qoldy kim shyǵara alady? Onda mońǵoldar shaǵyn ǵana taıpa edi. Bizdiń jınalýymyzdyń bir maqsaty, shyndyqqa jaqyndaý. Meni tarıhı romandar jazýǵa ıtermelegen de osy, aqıqatqa jaqyndaý», dedi jazýshy Q.Jumadilov.
Forsaıt-sessııanyń alǵashqy bóliminde «Túrik poezııasy men mádenıetine qosqan úlesi úshin» marapatynyń ıegeri, túrkııalyq aqyn Mehmed Nýrı Parmaqsyz, «Terrıtorııa» festıvali aıasynda Reseı aqyndarynyń patshasy bolyp tańdalǵan Dmıtrıı Vodennıkov, Saýd Arabııasynyń Mádenıet jáne óner komıssııasynyń tóraǵasy, Arab elderi poezııa festıvaliniń dırektory Ahmed ál-Mýlla poezııa men proza janrlaryna toqtalyp, álemdik ádebıettegi qubylystar jaıynda sóz etti.
Baıandamashylardyń barlyǵy óz oılaryn álemdik tájirıbelermen sabaqtastyryp, tyńdarmandardy tyń oılarǵa jetelep otyrdy. Aıtalyq, Dmıtrıı Vodennıkov «Poezııa – bul ótken shaq. Poezııa ótken ómir súredi, biraq bolashaqqa úmitpen qaraıdy», dep paıymdasa, túrik aqyny Mehmed Nýrı Parmaqsyz «Jazbaı jáne ishtegi sherdi shyǵarmaı, shyǵarmashylyq kúı keshý degenińiz ol – janymyzdy denemizben birge óltirý, al biz úshin absolıýtti ómir joly ol – óleń» degen paıymdy oıyn ortaǵa saldy.
Maǵynaly jıyn tús áletinen keıin de jalǵasyn tapty. Forsaıt-sessııanyń ekinshi bólimin Memlekettik syılyqtyń laýreaty, zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy Dýlat Isabekov ashty. Jazýshy óz sózin ádebıettiń áńgimesinen bólek álemdi alańdatyp otyrǵan saıası ahýaldardy kóbirek sóz eteıik degen úndeýmen bastady. «Álemdik másele, ulttyq kózqaras jazýshynyń basty taqyryby. Adam týǵanda áke-shesheni tańdap týmaıtynyndaı, týǵan jerin de tańdaý quqyǵy berilmegen. Beıbitshilik te, soǵys ta bir ǵana sózben sheshiledi. Osy jaǵyn eskereıik», dedi D.Isabekov.
Jazýshy zerthanasy jaıly ár qalamgerdiń paıymy ártúrli. Máselen, qazaq tiliniń qyzǵysh qusy aqyn Muhtar Shahanov shyǵarmashylyq zerthanasyn únemi ulttyq másele úshin kúreste shyńdaǵanyn aıtsa, jazýshy Júsipbek Qorǵasbek úlken ádebıetterdiń standarttaryn qabyldaý kerektigin tilge tıek etti. «Máselen, shyǵys ejelden mınıatıýraǵa jaqyn. Roman degen oqyrmandy tartyp turatyn magııalyq qudireti bar janrdy alyp qarańyzshy. Qazir romannyń kólemi saqtalmaıtyn boldy, endeshe nege romanǵa qoıylatyn sharttar saqtalýy kerek», deıdi J.Qorǵasbek.
Qyzyqty talqy óz tyńdarmandaryn esh jalyqtyrar emes. Oılar almasyp jatyr, sózder sharpysyp qalǵan tustar bar, eń bastysy rýhtar úndesip ketkendeı jylylyq lebi esýde. Keleli jıynnyń kózdegeni de sol bolsa kerek.
