Ádebıet • 06 Qyrkúıek, 2019

Qalamger laboratorııasy: tutastyq pen bitim

66 retkórsetildi

Azııanyń eń qarymdy degen qalamgerleri erke Esildiń jaǵasyndaǵy eńseli elorda tórinde osymen ekinshi kún qatarynan ádebıet tóńiregindegi máselelerdi qyzý talqylaý ústinde. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń bastamasymen qolǵa alynǵan ıgi sharanyń keleli tabystarǵa jetkizetinin forýmǵa arnaıy shaqyrylǵan qurmetti qonaqtar da, el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ta sharanyń ashylý saltanatynda keń kólemde aıtyp ótti. «Aldymen, Azııa qalamgerleri forýmy shyǵarmashyl qaýymnyń mańyzdy dıalog alańyna aınalýy kerek. Bul mańyzdy shara Azııa elderinde turaqty túrde ótýi qajet dep sanaımyn. Adamzatty tolǵandyrǵan kúrdeli máseleler dál osyndaı alańdarda ortaǵa salynýy tıis. Azııany búkilálemdik rýhanı damý ortalyǵy retinde damytý aıryqsha mańyzdy. Sondyqtan ádebı úderisterdi jańǵyrtý úshin jaǵdaı jasaý – basty mindetterdiń biri», dedi Prezıdent Q.Toqaev. Shynymen de, ádebı dıskýssııalar aqparat tasqyndap turǵan almaǵaıyp shaqta asa qajet. Azııa elderi qalamgerleriniń tuńǵysh forýmy EKSPO qalashyǵynyń Nomad Sıtı Holl saraıynda jalǵasyn tapty. TED formatyndaǵy «ASIAN LitTALKS» forsaıt-sessııasynda esimderi álemge tanymal áıgili aqyn-jazýshylar «Qalamger laboratorııasy» taqyrybynda leksııa oqydy.

Forsaıt-sessııa barysynda Túrkııa, Reseı, Saýd Arabııasy, Mońǵolııa, Ior­da­nııa, Kýveıt, Ázerbaıjan sekildi mem­­le­ketterden kelgen ádebıetshiler ózde­­ri­niń qalamgerlik sheberhanasy týra­ly oı­­laryn tarqatty.

Baıandamashylardyń kóshin bastaǵan «Altyn qaýyrsyn» ulttyq júldesiniń ıegeri, mońǵolııalyq tanymal aqyn ári jazýshy Gýn Ajavyn Aıýrzana boldy. Baıandamashy ádettegiden bólek, sahnada maldas quryp otyryp áńgime órbitti. Aqynnyń ol minezinen kóshpendilerdiń rýhyn sezingen qazaq, qyrǵyz jazýshylary súısine qabyldady. Gýn Ajavyn Aıýrzana óz sózinde jazýshylyqtyń mehnatty jumysy, az jazý men kóp jazýdyń arajigine toqtaldy. «Men sizdermen óz tájirıbemmen bóliskim keledi. Sebebi biz bárimiz jalǵyzbyz. Sondyqtan qa­lam­­gerde jazýdan basqa tańdaý joq. Álemde kúnine 2000-3000 sóz jazatyn jazýshylar bar. Men de osyǵan ózimdi daǵdylandyryp júrmin. Jas kezimde kóp jazatyn jazýshyny moıyndaǵym kelmeıtin. Sebebi ol myqty jazýshy emes, tek eńbekqor jazýshy dep oılaıtynmyn. Keıin bul oıymnyń qate ekenin túsindim. Qazir men óz elimde kólemdi roman jazatyn jazýshy retinde tanymalmyn. Sondyqtan jazýshyǵa tártippen, ıaǵnı júıemen jumys jasaý kerek», dedi mońǵolııalyq qalamger.

Kelesi kezekte minberge kóterilgen qa­zaqtyń qabyrǵaly qalamgeri, Mem­le­­kettik syılyqtyń laýreaty Qabdesh Juma­dilov ádebıetti forýmdar emes, ja­zý ústeli jasaıtynyn aıtyp bastady. «Ult jáne ádebıet» taqyrybynda oı órbitken jazýshy «Meniń uǵymymda ulttan tys ádebıet bolmaıdy. Ulttan tys jazýshy da bolmaıdy. О́ıtkeni bizge Jaratýshy til berdi, daryn berdi. Nege? О́z ultyńnyń muńyn muńdap, joǵyn joqtaý úshin berdi. Biz bárimiz soǵan qyzmet istep júrmiz. Álginde túrik baýyrymyz jaqsy bir pikir aıtty. «Jazýshylar bireýge unaý úshin jazbaý kerek». Men de osy oıdy aıtqym keledi. Ádebıeti jasaıtyn forýmdar emes, jazý ústeli. Degenmen, basqosýlar kerek. Osyndaı forýmdar arqyly jazǵan ádebıetimiz nasıhattalady. Basqa tilderge aýdarýǵa múmkindik týady. Biz aýdarmada kenjelep qalǵanbyz», dep óz oıyn ortaǵa saldy.

Qabdesh Jumadilov sondaı-aq bú­gin­de ekijaqty pikir aıtylyp júrgen Shyńǵys hannyń shyǵý tegine qatysty sóz qozǵady. «Biz osy kúnge deıin Shyńǵys handy mońǵol dep keldik. Jańa derekter men aýdarmalar onyń túrki ekenin rastap berdi. Shyńǵys han­nyń áıeli qońyrat, tórt ulynyń alǵan kelinderi qońyrat, naıman, jalaıyr,
kereı sekildi túrki taıpalarynan. Noıandarynyń bári túrkiler. Osydan segiz ǵasyr buryn Batý han 250 myń qol­men joryqqa attandy. Ol zamanda túr­kilerden ózge ondaı qalyń qoldy kim shyǵara alady? Onda mońǵoldar shaǵyn ǵana taıpa edi. Bizdiń jınalýymyzdyń bir maqsaty, shyndyqqa jaqyndaý. Meni tarıhı romandar jazýǵa ıtermelegen de osy, aqıqatqa jaqyndaý», dedi jazýshy Q.Jumadilov.

Forsaıt-sessııanyń alǵashqy bóli­min­de «Túrik poezııasy men mádenıetine qosqan úlesi úshin» marapatynyń ıegeri, túrkııalyq aqyn Mehmed Nýrı Par­maq­syz, «Terrıtorııa» festıvali aıa­synda Reseı aqyndarynyń patshasy bolyp tańdalǵan Dmıtrıı Vodennıkov, Saýd Arabııasynyń Mádenıet jáne óner komıssııasynyń tóraǵasy, Arab elderi poezııa festıvaliniń dırektory Ahmed ál-Mýlla poezııa men proza janrlaryna toqtalyp, álemdik ádebıettegi qubylystar jaıynda sóz etti.

Baıandamashylardyń barlyǵy óz oıla­ryn álemdik tájirıbelermen sabaq­tas­tyryp, tyńdarmandardy tyń oılarǵa jetelep otyrdy. Aıtalyq, Dmıtrıı Vodennıkov «Poezııa – bul ótken shaq. Poezııa ótken ómir súredi, biraq bola­shaqqa úmitpen qaraıdy», dep paıymdasa, túrik aqyny Mehmed Nýrı Parmaqsyz «Jazbaı jáne ishtegi sherdi shyǵarmaı, shyǵarmashylyq kúı keshý degenińiz ol – janymyzdy denemizben birge óltirý, al biz úshin absolıýtti ómir joly ol – óleń» degen paıymdy oıyn ortaǵa saldy.

Maǵynaly jıyn tús áletinen keıin de jalǵasyn tapty. Forsaıt-sessııanyń ekinshi bólimin Memlekettik syılyqtyń laýreaty, zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy Dýlat Isabekov ashty. Jazýshy óz sózin ádebıettiń áńgimesinen bólek álemdi alańdatyp otyrǵan saıası ahýaldardy kóbirek sóz eteıik degen úndeýmen bastady. «Álemdik másele, ulttyq kózqaras jazýshynyń basty taqyryby. Adam týǵanda áke-shesheni tańdap týmaıtynyndaı, týǵan jerin de tańdaý quqyǵy berilmegen. Beıbitshilik te, soǵys ta bir ǵana sózben sheshiledi. Osy jaǵyn eskereıik», dedi D.Isabekov.

Jazýshy zerthanasy jaıly ár qalam­ger­diń paıymy ártúrli. Máselen, qazaq tiliniń qyzǵysh qusy aqyn Muhtar Sha­hanov shyǵarmashylyq zerthanasyn únemi ulttyq másele úshin kúreste shyń­daǵanyn aıtsa, jazýshy Júsipbek Qorǵasbek úlken ádebıetterdiń standart­taryn qabyldaý kerektigin tilge tıek etti. «Máselen, shyǵys ejelden mınıatıýraǵa jaqyn. Roman degen oqyrmandy tartyp turatyn magııalyq qudireti bar janrdy alyp qarańyzshy. Qazir romannyń kóle­mi saqtalmaıtyn boldy, endeshe nege romanǵa qoıylatyn sharttar saq­talýy kerek», deıdi J.Qorǵasbek.

Qy­zyq­ty talqy óz tyńdarmandaryn esh ja­lyq­ty­r­ar emes. Oılar almasyp jatyr, sózder shar­pysyp qalǵan tustar bar, eń bastysy rýhtar úndesip ketkendeı jylylyq lebi esýde. Keleli jıynnyń kózdegeni de sol bolsa kerek.

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar