Rýhanııat • 12 Qyrkúıek, 2019

Hanbok: dástúrdiń rýhanı emi

73 retkórsetildi

Koreı halqynyń dástúrli ulttyq kıim pishini, úlgisi, túsi jaǵynan adamnyń belgili bir tekke jatatynyn ańǵartyp qana qoımaıdy, sonymen qatar el tarıhy men mádenıetinen zor habar beredi. Elbasy kitaphanasynyń mýzeıinde ótken «Hanbok: dástúrdiń rýhanı emi» atty koreı ulttyq kıimder kórmesinde kóne muranyń jańǵyrǵan, jańarǵan sıpatyna kýá boldyq.

Koreı Respýblıkasy elshi­li­giniń mádenı ortalyǵy men Elbasy kitaphanasy birlese uıymdastyrǵan bul jolǵy sal­tanatty jıyn qos memleket arasyndaǵy strategııalyq serik­tes­tiktiń mereıli 10 jyldy­ǵyna arnalyp otyr. Kórmeniń ashy­lýynda sóz alǵan Elbasy ki­taphanasynyń dırektory Ámirhan Rahymjanov mádenıet salalary boıynsha yntymaqtastyq baılanystardy nyǵaıtý boıynsha ótip jatqan kezekti jıynnyń mańyzyna toqtaldy. Sondaı-aq ulttyq kıim úlgileriniń konstrýksııasynda, ulttyq naqyshynda, oıý-órneginde kez kelgen ulttyń dú­nıetanymy jatatynyn, ult­tyq qundylyqty qasterleý tur­ǵysynan qazaq pen koreı ul­tynyń ózindik uqsas tustary bar ekendigin jetkizdi. Al Koreı Res­pýblıkasynyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Kım Desık myrza atalǵan jıynnyń elder arasyndaǵy ózara túsinistikti nyǵaıtýda orny aıryqsha ekenin aıtty.

Kórmede  dızaıner Kvak Gonchjý men sánger Ro Chjýhıonniń 10-nan astam hanbok kostıými jáne «Handjı» koreı qaǵazyna túsirilgen 45-ke jýyq zama­naýı grafıkalyq shyǵarmasy usy­­nyldy. Týyndylar bolmys pen adamǵa tán ómir qubylystaryn sýretteý arqyly kórermenge oı salýdy kózdeıdi.

Qarapaıym ári uqypty tigilgen hanbok kostıýminiń shalǵaıy mol pishilip, qoltyǵy men jeńi keń ári uzyn keledi. Edenge deıin tógil­gen kóılek etegi kesteli oıý-órnekpen ádiptelse, keýde tu­syndaǵy bant beshpetke aıryqsha náziktik darytqan. Jibek pen shil­terdiń úılesiminen týǵan «Chogorı» beshpeti men «Chıma» beldemshesinde kestelengen gúl men kóbelekter kıimniń arnaýly merekelik keshke tıe­sili ekenin ańǵartady. Odan bólek kos­tıýmdegi tús alýandyǵy sımvoldyq mán­ge ıe kórinedi. Máselen, erlerdiń bas kıimindegi qara tús sheksizdik pen shyǵarmashylyq bastaý uǵymyn bildirse, qyzyl tús tabystyń túsin ańǵartqan.

«Koreı ulttyq kıimindegi syzyqtar is-áreketti ǵana emes, qor­shaǵan ortaǵa degen qarym-qatynasty kórsetedi. Búgingi kór­medegi shyǵarmalar bizdiń ót­kenimizge, búginimiz ben bola­shaǵymyzǵa baılanysty ómirdiń mańyzdy kezeńderin beıneleıdi. Osy kórme arqyly sizder de sa­ýyǵýdyń ózindik jolyn, óz jol­daryńyzdy tabasyzdar dep senemin», dedi dızaıner Kvak Gonchjý. Onyń aıtýynsha, jarty ǵasyr buryn kúndelikti kıim esebinde bolǵan bul kostıýmder qazirgi kúni úlken merekeler men túrli toı kúnderi ǵana kıiledi. Áıtse de zamanaýı dızaınerler toby ata-babasynan muraǵa qalǵan ulttyq kıimderine estetıkalyq tartymdylyq syılap, jańa úlgidegi mádenıettiń quramdas bóligi retinde aıqyndaýdy jón kórip otyr.

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar