Aımaqtar • 12 Qyrkúıek, 2019

Túrkistan oblysynyń damý qorytyndylary jarııalandy

46 retkórsetildi

2019 jylǵy 2 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna arnaǵan «Cyndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» Joldaýynda Memleket basshysy Q. K. Toqaev Úkimetke óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna, atap aıtqanda, turǵyn úıdiń qoljetimdiligin arttyrýǵa, ınfraqurylymdy jańǵyrtýǵa, turǵyndardyń tabysyn ósirýge jáne ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan sharalar keshenin ýaqytyly iske asyrýdy tapsyrǵan bolatyn. Prezıdent tapsyrmalarynyń Túrkistan oblysynda oryndalýy týraly 2019 jylǵy 8 aıdaǵy óńirdiń damý qorytyndylary primeminister.kz-te jarııalandy.

 

Túrkistan oblysy 2018 jyly 19 maýsymda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N. Á. Nazarbaevtyń Jarlyǵymen qurylǵan. О́ńir aýmaǵy 116,1 myń sharshy km quraıdy. Oblysqa oblystyq mańyzy bar 3 qala, 13 aýdan, 836 eldi meken, 177 kent jáne aýyldyq (selolyq) okrýg kiredi. О́ńir halqynyń sany – 1 995,3 myń adam.

2019 jylǵy qańtar-tamyzda ónerkásip óniminiń kólemi 6%-ǵa artty

Kóptegen kásiporyndardyń óndiris qarqynyn arttyrý, jańa qýattylyqtardy engizý jáne tehnologııalyq prosesti jańǵyrtý óńirdiń ónerkásiptik sektoryna qarqyndy damýǵa múmkindik berdi. О́ńir sońǵy jyly ınvestısııalar tartý ortalyǵyna aınaldy. Negizgi kapıtalǵa ınvestısııalar 203,3 mlrd qurady.

2019 jyldyń sońyna deıin IIDMB aıasynda 1 myńnan asa jańa jumys ornyn qurýmen 14,4 mlrd teńge somasyna 19 jobany iske asyrý josparlanǵan. 2020 jyly 503 mlrd teńge somasyna 87 jobany iske asyrý kózdelgen, 2021 jyly — 865 mlrd teńge somasyna 145 joba. 2019 jyldyń 7 aıynyń qorytyndysy boıynsha negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııalar 124,8 mlrd tg-den 179,4 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy, óńdeý ónerkásibine 7,01-den 8,4 mlrd teńgege deıin, tikeleı sheteldik ınvestısııalar 11,9-dan 19,1 mlrd teńgege deıin artty.

Investısııalar salýda basymdyqty salalar ónerkásip, jyljymaıtyn múlikpen operasııalar, sondaı-aq bilim berý bolyp tabylady. 2019 jylǵy qańtar-tamyzda ónerkásip óniminiń kólemi 323,9 mlrd teńgeni qurady. О́sim ótken jylmen salystyrǵanda 6%-ǵa jýyqty qurady. О́ńdeý ónerkásibiniń kórsetkishteri azyq-túlik ónimderin óndirý, jeńil, hımııa ónerkásibi, mashına jasaý, farmasevtıkalyq ónimder jáne basqa da metall emes mıneral ónimder óndirý tárizdi baǵyttar boıynsha artyp keledi.

Olar – jobalyq qýattylyǵy aıyna 4500 tonna bolatyn maqta óńdeıtin zaýytty, qýattylyǵy jylyna 20 000 tonnany quraıtyn maqta óńdeıtin zaýytty, qýattylyǵy 2000 tonna broıler eti bolatyn qus ósirý keshenin salý. Sonymen qatar aǵash jońqasynan lamınattalyp jasalǵan taqtaıdy óndirý jáne jıhaz qasbetin daıyndaý qarastyrylǵan. Jobalyq qýattylyǵy jylyna 198 myń danany quraıdy, travertın men qurǵaq qurylys qospalaryn óndirý qýattylyǵy jylyna 6000 tonna. Temirbeton buıymdar óndirý zaýytyn, et óńdeý sehyn, sút óńdeý zaýytyn, makaron ónimderin óndiretin sehty salý josparlanǵan.

Plastıkti, barıt kenin ekinshi ret óńdeıtin kásiporyn, balyq óńdeıtin sehty, ıodtalǵan tuz óndiretin, jıhaz qasbetin daıyndaıtyn, taýarlyq beton, asfaltbeton qospalaryn, temirbeton jáne beton buıymdaryn t. b. óndiretin kásiporyndar salý josparlanǵan. 

О́ńirde jalpy aýmaǵy 1 938 ga bolatyn «Turkistan» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy quryldy, oǵan tarıhı-mádenı ortalyq, ákimshilik-iskerlik ortalyq jáne ónerkásiptik aımaqtar kiredi. AEA aýmaǵynda týrısterdi ornalastyratyn oryndar, sanatorıılik jáne saýyqtyrý nysandary, ınfraqurylym nysandary, turǵyn úı keshenderi, mektepter, mýzeıler t.b. oryn tebedi. 

Túrkistan oblysynyń syrtqy saýda aınalymy 2019 jylǵy qańtar-maýsymda $164 mln nemese 2018 jyldyń sáıkes kezeńinen 33,7%-ǵa artyqty qurady, onyń ishinde eksport tıisinshe – $120,2 mln nemese 30,8%-ǵa artqan, ımport – $43,8 mln nemese 142,4%.

2019 jylǵy 1 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha memlekettik bıýdjetke salyqtar men basqa da tólemderdiń kólemi 98,6 mlrd teńgeni qurady, bul jospardaǵydan 3,4%-ǵa artyq. Respýblıkalyq bıýdjetke 66,7 mlrd teńge tústi (jalpy kiris somasynan 67,6%), bul jospardaǵydan 3%-ǵa artyq. Jergilikti bıýdjetke 31,9 mlrd teńge tústi, bul jospardaǵydan 4,1%-ǵa artyq. Oblystyń ekonomıkalyq belsendi turǵyndarynyń sany 2019 jylǵy II toqsanda 818,7 myń adamdy qurady.

Oblys ákimdiginiń málimetteri boıynsha, a.j. jeti aıynda elektrmen jabdyqtaý, gaz, bý jetkizý jáne aýany jeldetý kólemi 18,6 mlrd teńgeni qurady, sýmen qamtý salasynda jumys kólemi 3,8 mlrd teńgeni qurady. Mańyzdy ónim túrlerinen munaı ónimderin óndirý 2,2 esege (108,5 myń tonnaǵa), maqta talshyǵyn óndirý 2,5 esege (37,9 myń tonnaǵa), aq maı óndirý 70,4%-ǵa (46 tonnaǵa) artty.

AО́K — óńirlik ekonomıka draıveri retinde 

2019 jylǵy 8 aıda aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń kólemi 290,4 mlrd qurady. О́tken jyldyń osyndaı kezeńimen salystyrǵanda ósim 4,2% boldy. Bul kórsetkish boıynsha óńir elimiz boıynsha ekinshi orynda. Mal sharýashylyǵy óndirisiniń kólemi 1,7%-ǵa artyp, 174,6 mlrd qurady, egin sharýashylyǵy – 113,9,3 mlrd-qa artty, ósim 9,3% qurady.

Oblystaǵy barlyq sharýashylyq sanattarynda tiri salmaǵynda 121,3 tonna et ótkizildi, 452,1 tonna sút, 114,8 mln dana jumyrtqa óndirildi. 2019 jylǵy 1 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha sharýashylyqtardyń barlyq sanattarynda iri qara mal sany 1 070,1 nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńine 104,9% qurady, qoı men eshki sany – 4 812,1 myń bas nemese 101,6%, jylqy – 341,1 myń bas nemese 108,9%, túıe – 30,1 myń bas nemese 107,5%.

О́tken jyly aýyl sharýashylyǵyna 25 mlrd teńge bólinip, 27,5 myńnan asa aýyl sharýashylyǵy óndirýshileri memlekettik qoldaýǵa ıe boldy. О́tken jyly aýyl sharýashylyǵy óndirýshileriniń 72,1%-na elektrondy túrdegi memlekettik qyzmetter kórsetildi. 2017 jyly bul kórsetkish nebári 6,6% deńgeıinde boldy.

Sonymen qosa, aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerin sýbsıdııalaý jeńildetildi. Aýyl sharýashylyǵy óndirýshileri úshin mıneraldyq tyńaıtqyshtardyń baǵasyn sýbsıdııalaý jáne ósimdikterdi qorǵaý maqsatynda gerbısıdterdiń, bıoagentterdiń jáne bıopreparattardyń qunyn sýbsıdııalaý QOLDAU.KZ aqparattyq júıesi arqyly beriledi.

AО́K salasynda jumyspen qamtylǵandar sany 178,2 myń adamdy qurady, eńbek ónimdiligi bir jumysshyǵa shaqqanda 1 140 myń teńge boldy nemese ósim 103,4% qurady.

Statıstıkalyq málimetter boıynsha, elimizdegi jemis-jıdek óndirisiniń 40%-y jáne júzim óndirisiniń 73%-y Túrkistan oblysynyń úlesine tıesili.

Sonymen qatar, tamshylap sýarý júıesiniń qosymsha 7174 ga paıdalanýǵa berildi, jalpy aýmaǵy 65 017 ga qurady. Respýblıka boıynsha úlesi 73% qurady. Osy ádisti engizýdiń nátıjesinde sý tutyný 3-4 esege azaıdy, al kókónister túsimi 3 esege artty, jemister túsimi 1,5 esege, maqta túsimi 2,5 esege ulǵaıdy.

Sońǵy eki jylda 52 sý sharýashylyǵy jóndeldi. Nátıjesinde 45,5 myń ga jerdiń sýmen qamtylýy jáne melıorasııasy jaqsaryp, 1000 gektar aınalymǵa engizildi.

Iri qara mal, qoı men eshki, jylqy basyn ósirý jáne et pen sút óndirý boıynsha oblys elimizde aldyńǵy qatarly orynda.

Jyl basynan beri 370 myń sharshy metrden asa turǵyn úı paıdalanýǵa berildi

2019 jyldyń 8 aıynyń qorytyndysy boıynsha qurylys jumystarynyń kólemi 70,9 mlrd teńgeni nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńine 106,6% qurady. Paıdalanýǵa berilgen turǵyn úılerdiń jalpy sany 370,5 myń sharshy metrdi nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńine 127% qurady.

2019 jylǵy qańtar-tamyz aılarynda statıstıkalyq málimetter boıynsha tutynýshylyq baǵalar ındeksi 2018 jylyń qańtar-tamyz aılaryna 105 % qurady. Bólshek saýda kólemi 104,9 mlrd teńgeni nemese 104% qurady.

Júk aınalymynyń tasymaly ótken jyldyń sáıkes kezeńine 6,1%-ǵa artty. Jolaýshylar tasymalynyń kólemi 700,7 mln adamdy qurap, ótken jyldyń sáıkes kezeńine 5%-ǵa ulǵaıdy (QR – 103,4%, 6 oryn).

Baılanys qyzmetiniń kólemi 3,9 mlrd teńgeni nemese 108,5% qurady (QR – 103,4%, 4 oryn).

О́ńirdiń oblys ortalyǵy — Túrkistan qalasynyń qurylysy qarqyndy júrip jatqanyn aıta ketken jón. Búginde qalada jańa avtovokzal ashyldy, onyń ótkizý qabileti túrli baǵyttar boıynsha táýligine 600-ge jýyq avtobýsty quraıdy. Vokzalda táýlik saıyn 10 myń jolaýshyǵa deıin qyzmet kórsetiledi dep kútilip otyr. Avtovokzal kólik aǵynyn ońtaılandyrý jáne oblys ortalyǵyndaǵy ekologııalyq ahýaldy jaqsartý maqsatynda salynǵan.

Ákimshilik, áleýmettik, mádenı-tarıhı maqsattardaǵy nysandar salynyp jatyr. Olar — oqýshylar saraıy, ákimdik ǵımaraty, medıa ortalyq, kongress-holl, «Nur-Sultan» alańy, Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵy, Olımpıadalyq rezervtegi sport mektebi, neke saraıy, Qazaq drama teatry, Q. A. Iаssaýı mýzeıi, Uly Jibek joly qolónershileriniń ulttyq ortalyǵynyń ǵımaraty, oblystyq ǵylymı-ámbebap kitaphana jáne t.b.

Oblysta bilim berý men densaýlyq saqtaý salasynyń damýy

2019 jyly densaýlyq saqtaý júıesin qarjylandyrýǵa 21,5 mlrd teńge qarastyrylǵan. Densaýlyq saqtaý nysandaryn damytýǵa 7,4 mlrd teńge, materıaldyq-tehnıkalyq bazany nyǵaıtýǵa — 6,8 mlrd teńge qarastyrylǵan. Memlekettik densaýlyq saqtaý mekemeleriniń jelisi 740 nysandy qamtıdy, onyń ishinde: aýrýhanalar – 30, ambýlatorlyq-emhanalyq mekemeler, medpýnktter, feldsherlik-ambýlatorlyq pýnktter, basqa da uıymdar – 710.

Bilim berý salasynda júıeni qarjylandyrýǵa bıyl 264,2 mlrd teńge qarastyrylǵan. 68 mektepti salýǵa 24,2 mlrd teńge qarastyrylǵan, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten – 10 932 mln teńge. Kúrdeli jóndeý júrgizýge 3 mlrd teńge qarastyrylǵan. 1 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi bilim berýmen qamtý — 92,4%-dy, 3 jastan 6 jasqa deıingi balalardy qamtý 96% quraıdy.

Oblysta oqýshylar sany 467,7 myń bolatyn 901 jalpy bilim beretin mektep bar. Keń jolaqty ǵalamtor jelisine 901 mektep nemese 100% qosylǵan. 1 423 mektepke deıingi bilim berý uıymy jumys isteıdi, olarda 149 250 bala nemese 91,6% qamtylǵan. 897 mektepte 2 675 ınteraktıvti taqta ornatylǵan. Mektepterde 42,8 myń kompıýterlik tehnıka bar nemese orta eseppen alǵanda 10,5 oqýshyǵa 1 kompıýterden keledi. 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar