Ádebıet • 12 Qyrkúıek, 2019

Almatyda «Uly dala tarıhy» oqýlyǵy jaryqqa shyqty

144 retkórsetildi

Almatydaǵy Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde «Uly dala tarıhy» atty oqýlyq jaryq jaryq kórdi.

«Jastarǵa tól tarıhymyzdyń shynaıy betterin ashyp berý úshin usynylyp otyrǵan bul oqýlyqtyń ózindik erekshelikteri bar. Atap aıtqanda, «Uly dala tarıhy» Qyzdar ýnıversıtetiniń bilim berý baǵdarlamasy boıynsha 1-kýrs stýdentterine oqytylatyn elektıvti pánge arnalǵan qazaq tilinde jaryq kórgen alǵashqy oqý quraly. Ol tıptik baǵdarlama negizinde daıyndalyp, arnaıy ǵylymı ádistemelik saraptamadan ótkizilgen», – deıdi kitap avtorlarynyń biri, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Erdáýlet Berlibaev.

«Rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalary aıasynda shyqqan ǵylymı eńbek eki kitaptan turady. Oqý quralynda Uly dala tarıhynyń ejelgi dáýirden XX ǵasyrdyń basyna deıingi kezeńdegi oqıǵalary men qubylystary jáne rýhanı mádenıet aıasyndaǵy ulttyq qundylyqtar máselesi qamtylǵan.

Oqýlyqtyń hronologııalyq sheńberi Qazaqstan tarıhy boıynsha qalyptasqan tarıhı kezeńdermen anyqtalǵan. Degenmen tarıhı kezeńderdegi ulttyń ózindik ereksheligin aıǵaqtaıtyn oqıǵalar men qubylystarǵa basa kóńil aýdarylǵan. Sondaı-aq avtorlar oqıǵalar men kórinisterdi qazirgi zamanmen jáne shynaıy qoǵamdyq ómirmen baılanystyrýdy basty nazarǵa alypty. О́skeleń urpaqtyń tarıhı sanasyn, otanshyldyq sezimin qalyptastyrýdyń jáne memlekettik saıasatty qoldaýdyń ózindik ıdeologııasy men ıdeıasy da qamtylǵan.

Sol sııaqty, ótken oqý jyly Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń oqý úderisine «Uly dala tarıhy» páni engizilgen bolatyn. Tańdaý pániniń maqsaty – Qazaqstannyń ejelgi dáýirden XX ǵasyrdyń basyna deıingi kezeń tarıhyn stýdentterge júıeli túrde oqytý, Shyǵys pen Batys mádenıetteriniń dıalogy aýqymyndaǵy búgingi Uly dala tarıhynyń qaıtalanbas ereksheligi men mańyzdylyǵyn anyqtaıtyn ǵylymı tujyrymdardy zerdeleý.

Atalǵan pán Qazaqstan tarıhynyń teorııalyq-metodologııalyq tujyrymdaryna negizdelgen. Kýrstyń hronologııalyq sheńberi elimizdiń ejelgi dáýirden XX ǵasyr basyna deıingi qalyptasqan tarıhı kezeńderimen anyqtalǵan.

Pán 15 taqyryptan turady. Taqyryptarda «Uly dala tarıhy» páni jáne onyń rýhanı jańǵyrý men tarıhı sanany qalyptastyrýdaǵy orny, Túrki mádenıetiniń dúnıetanymdyq máni jáne kóshpendilerdiń álemdi túısinýiniń erekshelikteri, Uly Jibek joly, qazaq halqynyń etnogenezi men ulttyq kody týraly tyń derekter qamtylǵan. Sonymen qatar Uly daladaǵy táýelsizdik úshin kúres, ulttyq birlik pen biregeılik ıdeıalary, áskerı ónerdiń qalyptasýy men damý evolıýsııasy jáne Uly dalanyń uly tulǵalary jaıyndaǵy irgeli zertteý eńbekter de toptastyrylǵan.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar