Qoǵam • 13 Qyrkúıek, 2019

Qandastarymyz elge kelýge qulyqty

233 retkórsetildi

Aqparat aǵynyn tyńǵylyqty qadaǵalap otyratyn kóziqaraqty oqyrmannyń qaperinde bolsa kerek, ınternet jelilerinde Mońǵolııadan 13 otbasy, ıaǵnı 83 qandasymyzdyń Pavlodar oblysyna kóship kelgeni týraly jaǵymdy habar tarady. Bul – birneshe jyldyq úzilisten keıin qaıta jalǵasyn tapqan uıymdasqan kósh, Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy, «Otandastar qory» sekildi qurylymdardyń memleket esebinen atqarǵan sharasy edi.

Osy kóshti uıymdastyrý qa­my­men Mońǵolııanyń Baıan-О́l­gıı, Qobda aımaqtaryna sapar kezinde sol jaqtaǵy qan­dastarymyzben áńgime dúken qurylyp, kósh jaıyna qatysty syr-suhbattar júrgizildi. Sonyń ná­tı­jesinde alystaǵy aǵaıynnyń kóńilin alańdatqan kósh jaıyna qatysty birqatar túıtkildiń basy ashyldy.

Asylynda, birden basyn asha keterlik jaıt, atalǵan eldiń bir­neshe aýdanyn ala qonystanǵan qan­dastarymyzdyń barlyǵy der­lik qamshynyń baılaýy kelse óre kóship, atajurtpen qaýyshýǵa asa qulyqty. Munyń keshe ǵana oryn alǵan bir dáleli – bıylǵy sheteldegi qazaq balalary úshin qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń daıyndyq kýrs­taryna Úkimet tarapynan bó­lingen myń orynǵa eń kóp qujat tapsyrǵan osy Mońǵolııadaǵy jastarymyz eken.

Alaıda el men jer asý, kósh jú­gin alyp júrý tóńireginde memleketter tarapynan belgilengen zań, tártipter men tirshiliktiń san alýan qamy nıetke kedergi, qa­damǵa tusaý. Kóshý, ásirese ósip-óngen jerden basqa mekenge qonys aýdarý – jańa ómir jolyn bas­taýmen teń. Al Mońǵolııada negizinen mal sharýashylyǵymen aınalysatyn qandastarymyz ata­jurtqa kelgen soń jańa ómir bas­tap qana qoı­maı, jańa kásipke bet buryp, bu­ryn saýsaǵynyń ushy tıip kórmegen istermen aına­­­­lysýǵa májbúr. Sebebi ótken ǵasyr basynda mońǵol jerine malymen bir­­ge óre kósh túzegen aǵaıynnyń bú­­gingi urpaǵy Qazaqstanǵa keri qa­raı kósherde dúnıesin ǵana emes, qo­lyndaǵy malyn da jappaı satyp ketýi tıis. Birinshi ke­zekte Reseı ar­­qyly mal aıdaý­ǵa ne tasymaldaýǵa ruqsat bolma­ǵandyqtan, basqalaı amal joq. О́ki­nishtisi sol, Mońǵolııada jap­­paı satyp keter malynyń qu­ny da Qazaqstandaǵy baǵamen sa­lys­tyrǵanda aıtýǵa tatymaıdy. Máselen, ol jaqty bir basy 12-15 myń teńgege satylatyn ýaq malyn atajurtqa alyp keler shama bolsa, onyń bireýiniń quny quryǵanda 30 myń teńgege bir-aq shyǵar edi.

Sondyqtan da ol jaqtaǵy aǵaıyn el basshylary men aǵa­­­­larynan kór­shiles Reseı jeri arqyly tórt túlik malyn atajurtqa qaraı tran­zıttik tasymaldaýǵa ruqsat alyp berse degen tilek aıtady. Bul máseleniń she­shimi mońǵolııalyq qandastarymyz úshin tipti ómirlik mańyzy bar deý­ge bolady. Meken ǵana emes, ká­sip te aýystyrýǵa májbúr aǵa­ıyn atalǵan jaıt oń sheshiler bol­­sa, arǵy jaqta aınalysqan ká­si­bin atajurt topyraǵynda da jal­ǵas­tyra berer edi. Aldyna júzdep, myńdap mal salyp úırengen aǵaıynnyń babalar mekenine tórt tú­ligin qosa alyp kelip, oń jambasyna keler kásibin jalǵastyrýy – Qazaq­stannyń mal sharýashylyǵy men azyq-túlikpen qamtamasyz etý isine qomaqty úles bolary da sóz­siz.

Alystaǵy aǵaıynnyń oıynda odan keıingi qylań berip júrgen ke­lesi másele – Mońǵolııada 9-synyp bitirgen, ıaǵnı negizgi orta bilimi bar, 10-11-synyptardy oqymaǵan ul-qyzdaryn olar­dyń kámelettik jasqa tolýyn kútpeı-aq, Qazaqstandaǵy ká­siptik tehnıkýmdar men kolled­jderge qabyldaı berse deıdi. Ata-anasyna qolǵabys bolýy úshin 9-synyptan keıin mektepten shyǵarylyp alynǵan birqatar jas­ tolyq bilim bolmaǵan soń, qaı elde bolsyn, ýnıversı­tetke túsý múmkindigine ıe emes. Son­dyqtan da atalǵan kategorııaǵa kiretin jastar tym bolmasa, atamekende kásipke baýlynsyn degen oı. Osy másele quqyqtyq jaq­tan sheshimin tabar bolsa, kóp­­tegen otbasy birinshi kezekte ul­daryn bilim emes, kásip qýý jolymen Qazaqstanǵa jiberýge da­ıyn. Aldymen balasy kelip, kásip úırengen soń ornyǵyp ketse, ata-ana­synyń da atamekenge at basyn burary sózsiz.

Onyń ústine, Tuńǵysh Prezı­dent – Elbasy N.Nazarbaevtyń ózi de jappaı joǵary oqý oryndaryna bara bermesten, kásip úırený kerektigin jıi aıtyp júrgen joq pa?! Kásiptik ýchılıshelerge memleket esebinen maman daıyndaýǵa bó­lingen oryndardyń ıgerilmeı jatqany qanshama.

Qandastar kóshine tyń serpin berýi múmkin osy bir máseleni sheshýge qatysty aǵaıynnyń sapar barysynda qolǵa ustatqan ashyq haty elimizdegi tıisti oryn­­darǵa jóneltildi de. Quqyqtyq, uıymdastyrýshylyq jaǵynan kúrdeli­ligine qaramastan, tıis­­­ti amaldar jasalyp, el isi­ne ja­nashyrlyq bolady dep úmitte­­­­nemiz.

Atajurtqa qaraı kósh bastal­ǵaly beri otyz jylǵa jýyqtady. Osy ke­zeńge taldaı qarasaq, eldi mekender qatary sırep, adamy azaıǵan soltústik oblystardy ja­ńa jurt ete alatyn, osyǵan qul­qy bar birden-bir sheteldik qandastarymyz da dál sol Mońǵolııadan eken. Búgingi tańda Aqmola, Pavlodar, Soltústik Qa­zaq­stan oblystarynyń aýdandaryna qonystanyp jatqan oralmandardyń basym bóligin mońǵolııalyq baýyr­larymyz­ quraıdy. Demek, osy elden Qa­zaqstanǵa qaraı bet alǵan kósh­tiń elimizdegi ishki mıgrasııasyna, halyq­tyń aýmaqtarǵa tarala ornalasýyna jáne demografııasyna oń áseri bar.

Qarap otyrsańyz, Mońǵolııada tutas otyrǵanyna qaramastan, ol jaq­taǵy aǵaıynnyń ulttyq bolmysyn saqtap qalý jaǵy sońǵy bir-eki jylda kúrdelenip bara jatqany baıqalady. El bıligine batysta bilim alǵan ultshyl kóz­qarastaǵy jańa býyn kele bas­taǵaly jergilikti saıa­sat aýany ózgerip, barlyq jerde mońǵoldaný úrdisi qylań berýde. Turǵyndardyń toqsan paıy­zy qazaq ekenine qaramastan, Baıan-О́lgıı aýdanynyń ózinde bú­kil mekeme basshylyǵyna ulty moń­ǵol ókilder taǵaıyndalyp, jumys­taǵy qatynas tili mońǵolshaǵa jap­paı aýystyrylýda. Tipti bir mekemedegi eki qandas qazaq ju­mys ornynda mońǵol tilinde sóı­lesýi tıis degen tártip qalyp­tastyrylýy da múmkin deıdi.

Buǵan qosa, sońǵy kezge deıin moń­ǵolshanyń ne ekenin bilmegen Baıan-О́lgııdegi qazaq mektebiniń oqý­shylary 2016 jyldan beri belsendi túrde sol tildi bekitilgen baǵdarlama boıynsha jappaı úırene bastaǵan. Osy jaıdyń alda nege alyp kelerine alańdaǵan sol jaqtaǵy ultjandy azamattar tipti 2020 jyldan bastap qa­zaq mektepteri 6-synyptan bas­tap túgeldeı mońǵol tilinde oqy­­tylatynyn habarlaýda. Moń­ǵolııa­nyń bilim mekemesi bekitken osy baǵ­dar­lamany iske asyrý maq­satynda qazaq mektepteriniń muǵalimderi jap­paı mońǵol tili kýrstarynan ótki­­zilýde.

Árıne óz tili men rýhanııaty­nyń qamymen qandaı qadam jasasa da, ár memlekettiń ishki isi. De­gen­men, Mońǵol elindegi atalǵan úrdis beleń alyp, ýaqyt óte kele jer­gilikti qandastarymyzdyń qazaqylyq bolmysynan ajyrap qalý qaýpi bizdi alańdatýy tıis.

Qoryta aıtqanda, Moń­ǵo­lııa­daǵy aǵaıyn kóshýge qulyqty, tili basqasha saıraıtyn býyn paı­da bolmaı turǵan kezde bardy salyp, olardyń kóshterin kólikti etý qa­jet sııaqty. Osy oraıda ol jaq­taǵy qandastarymyzdyń ata­jurt­qa óz kúshimen kele almaı, bul jol­da biz jaqqa úmitpen qaraılap otyr­ǵandary da barshylyq ekenin aıta keteıik.

Altaı ALMAT,
Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń ókili

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar